3-14-51320/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51320 Haldusasi U.S.i kaebus Harju maavanema 05.02.2014 korralduse nr 267-k tühistamiseks RESOLUTSIOON Tagastada U.S.i kaebus. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju maavanema 05.02.2014 korraldusega nr 1-1/267-k anti ANGELS GRUPP OÜ-le luba tegutseda lapsehoiuteenuse osutajana tingimusel, et teenust osutatakse Tallinna linnas, aadressil Xxxxx 7/1, samal ajal maksimaalselt kümnele lapsele. Teenuse osutamise luba kehtib 5 aastat.

2. Kaupo Sõggel esitas 26.03.2014 U.S.i esindajana vaide ANGELS GRUPP OÜ-le väljastatud tegevusloale. Tegevusloa väljastamine rikub vaide esitaja subjektiivseid õigusi kuna lastehoiu teenuse osutamisega on vähenenud kinnistu väärtus ning märgatavalt tihenenud liiklus Xxxxx tänaval. Sõidukid ei pargi selleks ettenähtud kohta. Kinnistul oli omandamise hetkel väikeelamu, kus äritegevust üldiselt ei toimu. Kuna Xxxxx tn 7/1 kinnistu maa sihtotstarbeks on elamumaa, on loa andmisel mindud vastuollu maakatastriseadusega (MKatS) ning ehitusseaduse (EhS) § 32 lõigetega 1 ja 3 ning § 33 lõikega 8. Vaide esitaja palus, et ANGELS GRUPP OÜ-le väljastatud tegevusluga tunnistatakse kehtetuks sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 219 lõike 1 punkti 5 alusel. U.S. kinnitas 09.04.2014 vaide esitamist tema huvides.

3. Harju maavanema 21.04.2014 vaideotsusega nr 1-1/803-k jäeti U.S.i vaie rahuldamata.

4. U.S. esitas Tallinna Halduskohtule 30.06.2014 kaebuse Harju maavanema 05.02.2014 korralduse nr 267-k tühistamiseks. Väljastatud tegevusluba rikub kaebaja õigusi. Kaebajale kuulub ridaelamuboks aadressil Xxxxx 7/2, Tallinn ning kaebaja omab ühist piiri Xxxxx 7/1 kinnistuga. Lapsehoiuteenuse osutamise tõttu on oluliselt kasvanud Xxxxx tänava liiklustihedus ning lapsi lastehoidu viivad autod pargivad tihti selleks mitte ettenähtud kohtadele. Tihti pargitakse autod ka kaebaja kinnistule või Xxxxx tn 7 hoovi värava ette takistades sellega teiste elanike liikumist ning tekitades võimalikke liiklusohtlikke olukordi. Xxxxx 7/1, Tallinn asuv ridaelamuboks ei ole ehitatud äritegevuse osutamiseks, mistõttu ei ole ehitise planeerimisel arvestatud ka kümnete autode parkimisega. Harju Maavalitsus oleks pidanud tegevusluba väljastades antud asjaolu arvestama. Lisaks suurenenud liiklustihedusele on oluliselt suurenenud ka müratase, nii autode kui ka laste

2(3) poolt tekitatud müra osas. Lapsed veedavad mitu tundi päevast väljas mängides. Kuna tegemist on suhteliselt vaikse ja rahuliku enamjaolt eramajadest koosneva ümbruskonnaga, on mürataseme suurenemine oluliselt tuntav ja häirib naaberkinnistuid. Tegevusloaga lubatud 10 lapse asemel on enamus päevadel hoopis 15-20 last, mis oluliselt suurendab laste poolt tekitatud müra. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on Xxxxx 7/1, Tallinn asuva kinnistu puhul tegemist 100% elamumaaga, mistõttu ei oleks Harju Maavalitsus tegevusluba väljastada.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

6. Harju maavanema 05.02.2014 korraldus nr 1-1/267-k on haldusakt, millest tulenevalt on AN- GELS GRUPP OÜ-le antud luba tegutseda lapsehoiuteenuse osutajana tingimusel, et teenust osutatakse Tallinna linnas, aadressil Xxxxx 7/1, samal ajal maksimaalselt kümnele lapsele.

Loa väljaandmise ajal kehtinud SHS § 212 lg-st 2 tuleneb, et tegevusloa saamiseks esitatud taotluses märgitakse: 1) taotleja nimi, registrikood või isikukood ja kontaktandmed; 2) selle teenuse nimetus, millele tegevusluba taotletakse, tegevuskoht või -kohad ning nende isikute arv, kellele taotleja soovib tegevuskohas teenust osutada; 3) andmed teenust vahetult osutavate isikute kohta, sealhulgas andmed nende hariduse ja nõutavate läbitud koolituste kohta; 4) andmed riigilõivu tasumise kohta; 5) andmed allkirjastaja kohta ja 6) taotlusele lisatud dokumentide loetelu. SHS § 212 lg 3 alusel kehtestatud sotsiaalministri 15.01.2009 määruse nr 8 „Lapsehoiuteenuse ja asenduskoduteenuse ning erihoolekandeteenuste tegevusala taotluse vorm ja taotlemisel nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“ § 2 on veelgi täpsemalt loetletud, millised dokumendid tuleb loataotlejal esitada. Sama määruse § 3 sätestab täpse loataotluse vormi. SHS § 213 lg 2 sätestab, et tegevusloa väljaandja kontrollib enne tegevusloa andmist: 1) tegevusloa taotleja, teenuse, mida plaanitakse osutama hakata, ning lapsehoidja, kasvatusala töötaja, perevanema ja tegevusjuhendaja (edaspidi vahetult teenust osutav isik) vastavust käesolevas seaduses teenusele, teenuse osutajale ja vahetult teenust osutavale isikule sätestatud nõuetele; 2) riigilõivu tasumist; 3) maksuvõlgnevuse puudumist; 4) esitatud andmete õigsust riigija kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist või äriregistrist; 5) asjaolu, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti; 6) vahetult teenust osutaval isikul või lapsehoidjaga või perevanemaga ühist eluruumi kasutava täieliku teovõimega isiku kinnituse kohaselt lapsehoidjaga või perevanemaga ühist eluruumi kasutaval täieliku teovõimega isikul karistatuse puudumist tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 7) käesoleva seaduse § 211 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud teenuse puhul Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse §-s 511 sätestatud nõude täitmist. SHS § 215 sätestas alused millal võis haldusorgan keelduda tegevusloa andmisest.

7. Sotsiaalhoolekande seadusest ega sotsiaalministri 15.01.2009 määrusest nr 8 ei tulene lapsehoiuteenuse osutamise loa andjale kohustust kontrollida, kas teenuse osutamise koht vastab ärimaa sihtotstarbele, ehitisele väljastatud kasutusloale. Samuti ei tulene viidatud õigusaktidest haldusorganile kohustust kontrollida, kas selliseks äritegevuseks loa väljastamisel võib liiklustihedus ja senine parkimiskorraldus muutuda või kas mõni teenuse saajatest võib parkida oma sõiduki naaberkinnistule rikkudes sellega kinnisasja omaniku õigusi. Ka ei saa järeldada SHS § 215 sõnastusest, et haldusorganile tuleneks õigust keelduda lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa väljastamisest eeltoodud põhjustel või juhul, kui teenuse osutaja ümberkaudsed naabrid on rahulolematud sellest, et

3(3) teenuse osutamisega võib tõusta müratase. Pigem võib viidatud normidest järeldada, et nende lõplikuks eesmärgiks on tagada ohutu ja hea kvaliteediga teenuse osutamine lastele. Seega saab rikkuda taotleja poolne tegevusloa nõuete rikkumine, sh ka ettenähtust suuremale arvule lastele teenuse osutamine, eelkõige laste õigusi ning ka lapsevanema (kui ühe lapsehoiuteenuse lepingu sõlminud isiku) õigusi.

Inimlikult on mõistetav, et varem vaikses enamustes eramajadest koosnevas piirkonnas võib 10-20 lapse poolt põhjustatud müra taseme tõus olla kinnistu omaniku jaoks häiriv nagu ka ebaõigesti kinnistul parkivad lapsevanemad. Nimetatud asjaoludest ei saa siiski tuletada käesoleval juhul kaebajale kaebeõigust Harju maavanema 05.02.2014 korralduse nr 1-1/267-k vaidlustamiseks, isegi juhul kui äritegevusega kaasneb ka see, et teenuse saajast kolmandad isikud võivad panna toime panna parkimiskorralduse ja valduse rikkumise. Maavanem on tegevusloa andmisel seotud seaduses antud kaalutlusõiguse piiridega ehk ta võib tegevusloa andmisest keelduda üksnes seaduses loetletud alustel.

Kuna kaebaja poolt viidatud asjaolude arvesse võtmiseks ei ole maavanemale seaduses antud volitust, tähendaks tegevusloa taotluse andmisel nende asjaolude arvestamine haldusorgani poolt kaalutlusõiguse kuritarvitamist ja selline maavanema otsus tuleks vaidlustamise korral tühistada. Samuti ei ole kohtul võimalik kohustada maavanemat arvestama tegevusloa andmisel kaalutlusega, millega arvestamist ei ole seaduses ette nähtud. Seetõttu puudub kaebajal kolmandale isikule antud tegevusloa vaidlustamisel kaebeõigus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

8. Vaideotsuses on kaebaja samuti taotlenud ANGELS GRUPP OÜ suhtes järelevalve läbiviimist. Maavanema vastuse kohaselt on taotlus veel lahendamata. Kohus selgitab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Harju maavanemalt ANGELS GRUPP OÜ suhtes mingisuguse konkreetse järelevalvemeetme kohaldamist ning väljastatud tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Kaebajal on subjektiivne õigus üksnes selleks, et Harju maavanem vaataks kaebaja taotluse õiguspäraselt läbi ning vastaks kaebajale põhjendatult. Kuna maavanem ei ole seni kaebaja taotlust lahendanud ning mõistlik aeg taotluse lahendamiseks ei ole ilmselgelt möödunud, on kaebus järelevalvemeetmete vaidlustamise osas veel ennatlik. Kaebajal on edaspidi võimalik pöörduda järelevalvemenetluses tehtava otsuse vaidlustamiseks kohtusse, kui ta leiab, et selles on esitatud ilmselgelt ebaõiged põhjendused või puuduvad põhjendused sootuks. Ka on kaebajal kaebeõigus juhul, kui Harju maavanem viivitab ebamõistlikult kaua kaebaja taotlusele vastamisel.

9. Kohus nõustub kaebaja õiguskaitsevahendite osas maavanema 21.04.2014 vaideotsuses esitatud seisukohaga, et ehitise ja kinnisasja sihtotstarbelise kasutuse üle järelevalve teostamine on vastavalt Tallinna linna ja Maa-ameti pädevuses. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimiseks Tallinna linna poole (ehitusseaduse § 62 lg 2 p 4) ning maakasutuse nõuete rikkumise kontrollimiseks Maa-ametisse. Samuti, kui kaebaja leiab, et teise kinnisasja mõjutuste levimine tema kinnisasjale kahjustavad oluliselt tema kinnisasja kasutamist, on tal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse (AÕS § 143 lg 1). Samuti on kaebajal võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt ajutiste või alaliste liikluspiirangute seadmist (liiklusseaduse § 12 lg 1 ja lg 3 p 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos