3-14-50497/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50497 Haldusasi MF kaebus justiitsministri 12.03.2014 käskkirja nr 30 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – MF, esindaja v.adv Ilya Zuev Vastustaja – justiitsminister, esindaja Astrid Laurendt- Hanioja Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.06.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MF apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta MF apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.06.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50497 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 08.08.2014 (kriminaalmenetluse seadustiku § 4521 lg 6). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-50497 2(4)

1. Justiitsministri 12.03.2014 käskkirjaga nr 30 otsustati Saksamaa Liitvabariigi kodanik MF Ameerika Ühendriikidele välja anda õigusega süüdistada teda Ameerika Ühendriikides kuritegelikus vandenõus osalemises viie või enama kilogrammi kokaiini levitamiseks, sealjuures teades, et kokaiin imporditakse Ühendriikidesse või kavatsedes seda Ühendriikidesse improtida. Käskkirjast nähtub, et Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium esitas 18.11.2013 Eesti Vabariigile taotluse MF väljaandmiseks. MF-i suhtes on 25.09.2013 koostatud süüdistusakt ning New Yorgi lõunaringkonna föderaalkohtunik on 09.09.2013 välja andnud vahi alla võtmise määruse. MF peeti Eesti Vabariigis kinni 25.09.2013. Harju Maakohus on kontrollinud MF väljaandmise õiguslikku lubatavust ning 27.12.2013 määrusega tunnistanud väljaandmise õiguslikult lubatavaks süüdistuspunktis 1 (kuritegelikus vandenõus osalemine viie või enama kilogrammi kokaiini levitamiseks). Harju Maakohtu määrus jõustus 11.02.2014. Harju Maakohtu menetluses on tuvastatud, et puuduvad väljaandmist takistavad asjaolud. Tegemist pole poliitiliste ega sõjaväeliste kuritegudega, MF suhtes ei ole Eestis tehtud süüdimõistvat ega õigeksmõistvat kohtuotsust ning väljaandmistaotluse esitanud riigi ega Eesti Vabariigi seaduste kohaselt ei ole kuritegude aegumistähtaeg möödunud. Samas ei ole väljaandmislepingu kohaselt aegumine väljaandmistaotlust täitva riigi seaduse kohaselt väljaandmist välistavaks asjaoluks. Kuriteod, milles MF-t süüdistatakse, ei ole Ameerika Ühendriikides karistatavad surmanuhtlusega. MF suhtes ei ole Ameerika Ühendriikides temale süüks pandavates tegudes toimunud kohtumenetlust. Väljaandmistaotlus on esitatud käimasolevas kriminaalmenetluses, kus alles toimub tõe tuvastamine ning süüküsimus on otsustamata. Igaühel on õigus viibida kohtuasja arutamise juures. Justiitsministril puudub alus kahelda Ameerika Ühendriikides kui õigusriigis ning seal läbiviidava kriminaalkohtumenetluse õigluses ja aususes.

2. MF esitas halduskohtule kaebuse, paludes käskkirja nr 30 tühistamist. Kaebaja ei nõustu, et on olemas objektiivne alus selleks, et ta on kurjategija. Kaebajat ei ole varem kunagi kriminaalkorras karistatud. Kaebaja ei tea midagi isikust, kellega ta süüdistuse kohaselt väidetavalt koostööd tegi. Viimane kontakt temaga oli kaebajal 25.09.2013. Vastustaja ei ole käsitlenud seda, et kaebaja oli perioodil juuli 2009 – november 2009 sõdurina Afganistanis, tegutsedes seal koos Ameerika sõduritega patrullide koosseisus ja kindlustas kaitse tavakodanikele. Käesoleval juhul tuleb väljaandmisest keelduda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 440 lg 1 p 1 alusel. Üldteada on see, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika on suunatud narkootikumide „traafiku“ lõpetamiseks Araabiamaades, s. h Afganistanis. Nõukogude ajal oli tegemist Afganistani sõjaga. Uus Ameerika Ühendriikide kampaania toimub alates 2001. aastast ja kestab käesoleva ajani. Vastustaja on rikkunud selgitamisja põhjendamiskohustust. Pole esitatud ühtegi objektiivset tõendit, et kaebaja on kuidagi narkootikumidega seotud. Kaebajal puudus võimalus tõhusale õiguskaitsele Harju Maakohtu menetluses. Kaebaja palus talle määratud kaitsjal vandeadvokaat Leelo Viilil maakohtu määrus vaidlustada, kuid seda ei tehtud. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kaebaja suhtes ei ole nõuetekohast väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrolli läbi viidud.

3. Justiitsminister palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes käskkirjas nr 30 toodud seisukohtade juurde.

3-14-50497 3(4)

4. Tartu Halduskohtu 10.06.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Samuti ennistas halduskohus kaebuse esitamise tähtaja. Kohtuotsuse põhjendused: Kaebuse esitamisel oli mööda lastud KrMS § 4521 lg-s 1 sätestatud 10-päevane kaebetähtaeg. Kaebuses esitatud väited tähtaja ennistamiseks alust ei anna, samas peab kohus möödapääsmatuks kaebuse esitamise tähtaeg ennistada, sest kaebus jäi tähtaegselt esitamata riigi õigusabi osutava advokaadi tegevusetuse tõttu. Asjakohatu on kaebaja väide, et ta ei ole kuritegusid toime pannud. Nimetatud asjaolu tuli esile tuua maakohtu menetluses, kui kontrolliti väljaandmise õiguslikku lubatavust. Väljaandmistaotluse saanud riik ei otsusta süüküsimuse üle. Halduskohtul puudub igasugune alus kahelda Ameerika Ühendriikide väljaandmistaotluse õiguspärasuses. Kui kaebaja süü kinnitust ei leia, mõistetakse ta õigeks. Halduskohtul pole alust arvata, et kaitsja Leelo Viil jättis väljaandmise õigusliku lubatavuse menetluses oma kohustused korrektselt täitmata. Maakohus selgitas kaebajale ja tema esindajale korduvalt, et väljaandmise õiguslikku lubatavust puudutavad asjaolud tuleb esitada maakohtule ning nende õigeaegselt esitamata jätmisel jäetakse need läbi vaatamata. Käesoleval juhul puudub alus keelduda kaebaja väljaandmisest viitega KrMS § 440 lg 1 p-le 1.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. MF palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 10.06.2014 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb kaebuses toodud seisukohtade juurde. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Käskkirja tühistamiseks piisab sellest, kui kriminaalmenetluses määratud advokaat maakohtu lahendit ei vaidlusta, riivates sellega kaebaja õigust ausale kohtumenetlusele. Advokaadi tegevuse tõttu on kaebaja edasine esindamine halduskohtumenetluse raames piiratud. Kaebaja põhiväiteks on, et ta ei ole kurjategija ning seetõttu peavad kohus ja riik tagama, et kaebaja õigused oleksid nõuetekohaselt tagatud. Olukorras, kus jutt käib võimalikust kuritegelikust grupist, oleks õige ja õiglane korraldada süüdistuses nimetatud teise isiku ärakuulamine kaebaja väljaandmismenetluse raames. Kohus ja vastustaja ei ole esitanud sisulist seisukohta kaebaja väitele, et süüdistuse puhul on tegemist õiguspoliitiliste aspektidega.

6. Justiitsminister palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Lisaks märgib vastustaja, et apellatsioonkaebus on esitatud õigeaegselt, kuid esitamisel ei ole järgitud apellatsioonkaebuse esitamise korda (Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule). Selle tõttu on menetlus põhjuseta viibinud enam kui kaks nädalat. Puudub alus arvata, et kaebajat väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtuliku kontrolli menetluses esindanud advokaat oleks jätnud oma töö tegemata ning kaebajal ei olnud võimalik Harju Maakohtu 27.12.2013 määrust vaidlustada. Kaitsja on kohustuslik vaid kuni väljaandmise õigusliku lubatavuse otsustamiseni kriminaalkohtu poolt, mitte aga enam täitevvõimu poolt toimuvas menetluses. Seega oli kaitsja tegevus lõppenud maakohtu määruse jõustumisega ning edasises menetluses tuli kaebajal kas avaldada soovi, et senine kaitsja jätkaks tema esindamist või taotleda endale uus esindaja.

3-14-50497 4(4) Kaebaja põhiväiteks on, et ta ei ole kurjategija. Väljaandmismenetluses väljaandmistaotluse saanud riik ei vii väljaandmistaotluse aluseks olevates kuritegudes läbi kriminaalmenetlust. Justiitsminister ega kohtud ei saa otsustada kaebaja süü küsimuse üle. Seega on asjasse puutumatu ka väide, et kaebaja ei olnud teadlik teisest süüdistuses nimetatud isikust. Kaebaja saabus nimetatud isikuga koos Eestisse ning nad peeti koos Tallinnas kinni. Teine isik on juba Ameerika Ühendriikidele välja antud. Kaebaja ei selgita, millised on need õiguspoliitilised aspektid, mis on vastustaja ja kohtu poolt jäetud hindamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus ei saa hakata kontrollima, kas nn määratud kaitsja täitis oma ülesandeid kriminaalmenetluses nõuetekohaselt. Isegi juhul, kui kaitsjapoolses tegevuses mingid puudused tuvastada, ei too see kaasa käskkirja nr 30 tühistamist. Käskkirja tühistamisel jääks Harju Maakohtu 27.12.2013 määrus ikkagi kehtima.

8. Käesoleval juhul ei ole kaebaja välja toonud asjaolusid, mis võiks tekitada kahtluse, et väidetava mittenõuetekohase menetluse tõttu maakohtus on kaebaja õigused jäänud kaitseta. Nimelt ei ole kaebaja esile toonud ühtegi väljaandmist välistavat asjaolu. Vastustaja ja halduskohus on õigesti selgitanud, et väljaandmise üle otsustav riik ei võta seisukohta väljaandmistaotluses esile toodud teo toimepanemise ning kaebaja süü üle. Seega on asjakohatud kaebaja väited, et tema pole kurjategija, tema seos narkootikumidega pole tõendatud ning ära tuleks kuulata ka teine isik, kellega koos kaebaja väidetava kuriteo toime pani. Kaebaja on viidanud KrMS § 440 lg 1 p-le 1, mille kohaselt ei ole isiku väljaandmine lubatud, kui väljaandmistaotluse aluseks on poliitiline kuritegu. Ringkonnakohtu jaoks on mõistetamatu, mil moel on omavahel seotud kaebajale süüks pandud tegu ning tema teenimine Afganistanis sõdurina ja Ameerika Ühendriikide narkokuritegude vastane tegevus Araabiamaades, s.h Afganistanis. Kohus ei oska sellele omistada mingit poliitilist tähendust.

9. Asja lahendamiseks ei ole oluline, et apellatsioonkaebus on esitatud ebaõige kohtu kaudu.

10. Riigi õigusabi tasude ja kulude hüvitamise taotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman