Legislator Case Law & Legislation
4-14-4089/7 AI generated

4-14-4089/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 4-14-4089/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsus jõustus 07.04.2011. Täitemenetlus 0 on võlgniku suhtes algatatud 27.04.2011. 08/2011/1184 S.N-i Rahatrahv on käesoleva ajani tasumata.

Legislator headnote

AI generated

4-14-4089/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Karistuss - eadustiku § le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.juuli 2014 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-14-4089 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi

sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Politseija Piirivalveameti Prefektuuri

Põhja

taotlus S.N-ile asenduskaristuse kohaldamiseks Võlgnik

S.N, isikukood xxx, xxx RESOLUTSIOON Juhindudes

TMS § 201 lg1,2 ; VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72, kohus M Ä Ä R A S

Politseija Piirivalveameti Prefektuuri taotlus rahuldada. Põhja

Asendada S.N-ile Prefektuuri

Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Mxxx Mxxx 23.03.2011 otsusega väärteoasjas nr 2302,11,003844 määratud rahatrahv trahviühikut, s.o

200 eurot, arestiga 5 (vii

s) päeva.

Kohustada S.N-i vabatahtlikult ilmuma 08.09.2014 kell 09.00 Ida Prefektuuri arestimajja (aadressil Ülesõidu 1 Jõhvi) asenduskaristuse kandmisele.

Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel kohaldada S.N-i suhtes sundtoomist ja toimetada S.N arestimajja aresti kandmiseks.

Aresti kandmise aja algust arvata S.N alates tema saabumisest arestimajja karistuse kandmisele.

Määruse ärakiri ed , kohtutäitur Põhja astada S.N-ile Mxxxi Kxxx

ja

Prefektuurile teadmiseks. –

2 (4) Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Mxxxs Mxx 23.03.2011 otsusega väärteoasjas nr 2302,11,003844 määrat Liiklusseaduse i S.N-ile

§ 741

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsus jõustus 07.04.2011.

Täitemenetlus 0 on võlgniku suhtes algatatud 27.04.2011. 08/2011/1184 S.N-i Rahatrahv on käesoleva ajani tasumata.

Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht ning registrijärgne vallasning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid.

1 alusel palub Täitemenetluse seadustiku § 201 lõike otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga.

Politseija Piirivalveameti Prefektuur esitas 16.05.2014 Harju Maakohtule

Põhja avalduse S.N-ile asenduskaristuse kohaldamiseks.

Taotluse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja koht 27.04.2011 2302,11,003844 utäitur alustas täitemenetluse väärteoasjas mille käigus ei

ole rah 28.04.2014 teavitas a õnnestunud saada. kohtutäitur eelnimetatud rahatrahvi

täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja väärteoasjas nr. otsustada 2302,11,003844 rahatrahvi 50

200 eurot asendamine arestiga. trahviühikut s.o

Harju Maakohus, kontrollinud menetlusaluse isiku andmeid rahvastikuregistrist, leidis, et isik elab xxx

, mis asub Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja tööpiirkonnas.

Harju Maakohtu 16.06.2014 kohtumäärusega nr 4 4089 edastati VTMS § 14 lg 2 alusel

PPA Põhja Prefektuuri taotlus S.N-ile mõistetud rahatrahvi suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks Viru Maakohtu Jõhvi Kohtumajale.

Menetlusalune isik S.N selgitas, et tal on ka teisi täiteasju, mille tõttu on tema arved arestitud. Kohtutäitur ei ole kordagi temaga ühendust võtnud. Süüdlane leiab, et arvete arestimine on seadusevastane tegevus ja on nõus hakkama trahve maksma alles siis kui kohtutäitur vabastab tema arved aresti alt. Hetkel õnnestus tal asuda tööle eelmisest kuust, palk on umbes 400 eurot. tal on ülalpidamisel kaks alaealist last ja abikaasa jäi töötuks. Alates aastast 2011 olid tal nö „mustad töökohad“ ja teatud sissetulek.

Kohtu seisukoht

K d, leidis, et ohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

3 (4)

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Põhja Prefektuuri 23.03.2011 otsusega väärteoasjas nr 2302,11,003844 Liiklusseaduse § 74 on S.N-ile

lg 1 alusel mõistetud karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Tallinna kohtutäitur M .2014 teatest Põhja Prefektuurile nähtub, et rahatrahvi xxxKxxx 28.04 sissenõudmine ei ole võimalik.

Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s

72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § kohus sissenõudja avalduse

211 lg 1 teeb maa

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt

Karistuss - eadustiku § le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.

Vastavalt Karistusseadustiku § 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud

72 lg

rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga

2 vastab ja vastavalt sama sätte lg rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale aresti vastab kaks tundi ÜKTd.

S.N-ile oli P Prefektuuri 23.03.2011 otsusega õhja karistuseks määratud rahatrahv trahviühikut, millele vastab päeva aresti .

Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtu istungil ei ole menetlusalune isik 23.03.2011 otsusega määratud kuni käesoleva ajani rahatrahvi

tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel.

Süüdlane ei ole teinuid midagi, et oma rahalist kohustust täita. Vastupidi, tema suhtumine kohustuse täitmisesse on üleolev ja vastutustundetu. Ta nõuab, et kohtutäitur vabastaks aresti alt tema arved, sel juhul ta hakkaks maksma. Samas ei ole ta kohtule esitanud ühtegi mõistliku argumenti, miks ta jättis siis trahvi vabatahtlikult maksmata algusest peale. Sellest tulenevalt tekib kohtul veendumus, et süüdlasel ei ole konkreetset ja kaalutletud soovi asuda oma rahalisi kohustusi täitma. Süüdlane ise tunnistab, et alates aastast 2011 oli tal teatud mustalt teenitud sissetulek, kuid ühtki sissemakset ei ole süüdlane teinud. Samuti ka praegusel töökohal on süüdlase sõnul sissetulekuks 400 eurot. Arvestades süüdlase ülalpidamiskohustust ja üldist varalist seisundit ( registrite järgi vara puudub, arved on arestitud ) ei ole rahatrahvi summas 200 eurot , süüdlase suhtes on alustatud ka teisi täiteasju täitmine mõistlikus perspektiivis võimalik.

4 (4)

Kohus leiab, et Põhja prefektuuri esitatud taotlus rahatrahvi arestiga asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

%-päevane arest on lühiajaline. Seega ei ole süüdlase jaoks aresti kandmine ebaproportsionaalne meede, samas ei tekita sellise lühiajalise aresti kandmine põhjendamatuid kannatusi süüdlase perele.

Puuduvad Väärteomenetluse seadustikus ja Täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki.

Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud.

Seega S.N-ile Prefektuuri 23.03.2011 otsu

Põhja sega määratud rahatrahv 50 trahviühikut tuleb asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel päeva

arestiga 5 .

Aresti kandmise alguseks on S.N-i poolt aresti kandmisele asumise aeg.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu Kohtunik