4-14-1809/35 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-14-1809

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mail 2014, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-1809 (2330,14,000345) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Irina Ogurova Menetlusalune isik/kaebuse esitaja N.D, elukoht xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht: xxx. Menetlusaluse isiku kaitsja Vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Advokaadibüroo Sven Sillar asukoht Maakri 23, 10145 Tallinn; e-post: andrei.matvejev@sillar.ee Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Väärteoasi

N.D kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina

Reino 18.02.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,14,000345. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: N.D Kaebuse esitaja esindaja: Andrei Matvejev Kohtuvälise menetleja esindaja: Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Irina Reino Tunnistaja Xxx Kohtuistungite toimumise aeg 30.04.2014

RESOLUTSIOON

juhindudes V™S § 132 p 1, § 135 lg 2 ja § 155-156

Jätta N.D kaebus rahuldamata ja muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse

4-14-1809

vanemväärteomenetleja Irina Reino 18.02.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,14,000345 N.D karistamises liiklusseaduse § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 (nelikümmend) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

Pangas või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220145033304.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest.

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis viieteistkümne päeva möödudes kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino koostas 18.02.2014 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,14,000345, mille kohaselt N.D 20.01.2014 kella 18:10 ajal Narva linnas, V.Gerassimovi tänaval, juhtides mootorsõidukit, sõitis sõiduteede ristumisalale valgusfoori keelava punase tule ajal. N.D pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi.

Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokolliga, tunnistaja ütlustega ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Kohtuväline menetleja on liiklusseaduse § 221 lg

1 järgi määranud karistuseks rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses, so summas 40 eurot.

05.03.2014 esitas menetlusaluse isiku kaitsja Andrei Matvejev eelnimetatud otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri otsuse täies ulatuses tühistada ja lõpetada menetlus. Kaebuse kohaselt puuduvad väärteoasja materjalides usaldusväärsed tõendid, mis kinnitavad

N.D poolt talle süüks pandava väärteo toimepanemist. N.D sõitis ristmikule foori rohelise tule ajal ning möödus liikumist takistavast sõidukist kollase tule ajal, et ristmikult ära sõita. N.D teod on liiklusseadusega lubatud. Kaitsja on seisukohal, et tunnistaja ülekuulamise protokoll ei saa olla usaldusväärseks tõendiks antud menetluses, kuna tunnistaja ei olnud suuteline andma usaldusväärseid ja ühetaolisi ütlusi selle kohta, kas N.D sõitis ristmikule foori keelava või lubava tule ajal. Kaitsja leiab, et väärteomenetluse

peamine nõue seisneb selles, et otsus peab olema motiveeritud. Kohtuväline menetleja jättis menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja kaitsja vastulauses avaldatud asjaolud täiesti tähelepanuta, millega rikkus ülalnimetatud väärteomenetluse põhjapanevat põhimõtet. Seega

4-14-1809

menetlusaluse isiku kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendamatu ja N.D poolt väärteo toimepanemine ei ole tõendatud.

01.04.2014 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse.

Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuses märgitu juurde. Kaebaja andis istungil ütlusi, et 20.jaanauril liikus kodust, Sillamäe poole, sõitis mööda Gerassimovi tänavat, sõitis Kreenholmi ja Gerassimovi ristmiku juurde, mis on Maxima XX kaupluse juures. Tema ees seisis 2 või 3 autot ja eesseisev auto oli välismaise registreerimisnumbriga. Kui süttis valgusfoori lubav tuli, roheline, hakkasid autod liikuma. Kaks esimest autot sõitsid päris kiiresti, aga välismaa numbritega sõiduk jäi pidama. Tundus, et ta ei tea kuhu ta peab edasi liikuma. Kaebaja ei hakanud ootama, kuni hakkab põlema valgusfoori keelav tuli ning sõitis temast mööda ristmikule välja, kuna oli vilkuv valgusfoori roheline tuli. See ei olnud isegi kollane. Kui ta sõitis üle ristmiku, vaatas tagavaate peeglisse ja nägi, et samasugust manöövrit kordas ka auto, mis seisis tema taga ning sõitis ristmikult välja ja pani vilkurid tööle. Kui ta peatus Maxima kaupluse juures, siis tuli politsei tema auto juurde ja hakkasid vestlema.

Tunnistaja Xxx andis istungil ütlusi, et oli patrullis, sõitis Joalast Gerassimovi tänavale ja nägi kaht sõiduautot: üks oli Poola numbrimärkidega ja teine oli härra Voronvi sõiduk, volkswagen. See, kes oli ees, sõitis hästi aeglaselt, lähenes ristmikule aeglaselt. Kuna ta on välismaalane, siis ta ei teadnud vist kuhu sõita. Ta sõitis kohe sinna valgusfooriga ristmikule ja tema järel oli

N.D auto, volkswagen. Sõidusuund oli tal otse ja paremale. Süttis kollane tuli, siis see volkswagen põikas vasakule ja sooritas möödasõidu sellest Poola sõidukist. Ületas ristmiku, aga ületas punasega. Kollane ja punane süttivad hästi kiiresti, alla sekundi. Mõistlikum on ikkagi jääda seisma kollase tule all, kui see juba süttis. Ta alustas, kui kollane süttis, ta põikas vasakule ja siis hakkas punane tuli põlema ja ta ületas punase tule ajal. Kui ta põikas vasakule poole, see rida keerab vasakule, siis oli kollane ja siis süttis punane ning punase tule alt läks ta oma ritta tagasi. Põhimõtteliselt ebaloogiline manööver, sellepärast võib aru saada, et inimene kiirustab kuhugi. Tunnistaja sõitis politseiautoga talle järele ning peatas ta. Politseiautos küsis N.D koheselt, kas neil on videosalvestus. Saades eitava vastuse, teatas N.D, et rikkumist ei olnud.

Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohale ning palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

Kohus uuris kohtuistungil alljärgnevaid dokumentaalseid tõendeid:

Kaebus koos lisadega (tl 2-6), mille kohaselt 05.03.2014 esitas kaebaja kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale.

Väärteoprotokoll (tl 10), millest nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlust üldmenetluse sätete järgi 20.01.2014 selle kohta, et N.D 20.01.2014 kella 18:10 ajal Narva linnas, V. Gerassimovi tänaval juhtides mootorsõidukit, sõitis sõiduteede ristumisalale valgusfoori keelava punase tule ajal.

04.02.2014 kaitsja A. Matvejevi poolt esitatud vastulause koos fotoga, milles ta palus menetlus väärteoasjas lõpetada seoses koosseisu tunnuste puudumisega (tl 18-21).

Väärteoasja otsus (tl 22), mille kohaselt on Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 18.02.2014 koostanud üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,13,000345 ning karistas N.D 20.01.2014 kella 18:10 ajal Narva linnas, V.Gerassimovi tänaval valgusfoori keelava

4-14-1809

punase tule ajal sõiduteede ristumisalale sõitmise eest liiklusseadus § 221 lg 1 järgi 40-eurose rahatrahviga.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

V™S § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku, uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud enda siseveendumuse kohaselt tõendeid nende kogumis, leiab, et N.D kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri otsus muutmata.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse N.D-le ette liiklusseaduse § 58 lg 3 ja § 221 lg 1 kohast rikkumist, mis seisnes selles, et 20.01.2014 kella 18:10 ajal, Gerassimovi-

Kreenholmi-26.Juuli tänavate ristmikul, juhtides mootorsõidukit, sõitis ta teede ristumisalale valgusfoori keelava punase tule ajal.

Liiklusseaduse § 58 lg-st 3 tulenevalt peab juht reguleeritud ristmikul sõites foori või reguleerija keelava märguande korral jääma seisma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Liiklusseaduse § 221 lg 1 kohaselt on mootorsõidukijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine karistatav rahatrahviga kuni 50 trahviühiku ulatuses.

Antud asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ületas sõiduautoga väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas reguleeritud ristmikku. Neid asjaolusid kinnitavad nii kaebaja enda kui ka tunnistaja ütlused. Vaidlusaluseks küsimuseks on: kas ristmikule sõites põles valgusfooris keelav punane tuli või mitte. Kaebaja väitel oli ristmikule sõites fooris vilkuv roheline tuli. Tunnistaja sõnul aga punane tuli. Kuivõrd muid tõendeid kõnealuse asjaolu osas ei ole, on tegemist nö sõna-sõna vastu olukorraga.

Kohtuistungil kaebaja ja tunnistaja antud ütlused haakuvad selles, et kaebaja auto oli ristmikul lubavat rohelist tuld oodates vahetult politseiauto ees, kaebaja auto ees oli välisriigis registreeritud sõiduk ning selle ees veel omakorda teine sõiduk. Rohelise tule süttides hakkasid esimesed autod liikuma, kuid kaebaja ees olnud auto jäi enne ristmikule sõitmist seisma ning takistas sellega kaebaja poolt ristmiku ületamist. Takistusest möödumiseks reastus kaebaja vasakusse ritta (alltoodust nähtuvalt ületas kaebaja sealjuures pidevjoont), möödus takistusest ning reastus tagasi parempoolsele sõidurajale ja ületas ristmiku. Politseiauto järgnes kaebajale sama manöövrit kasutades.

Ütlused lahknevad üksnes selles, milline tuli põles valgusfooris hetkel, kui kaebaja ristmikule sõitis ning millised olid teeolud, st kas teemärgistused olid nähtavad või mitte.

Kohtul puudub põhjus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ülekuulamisel ei ilmnenud tema ütlustes mingeid sisemisi vastuolusid või muid asjaolusid, mis annaks alust tema ütlustes kahelda. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta mäletab kõnealust sündmust üsna detailselt ning tema kirjeldatud olustik ja sündmuste käik haakub valdavas osas ka kaebaja selgitustega.

Vastuolud kaebaja selgitustega on üksnes osas, mis kaebajat süüstavad. Kusjuures tunnistaja ütlused teeolude ja teemärgiste nähtavuse osas ei ole seotud politseiametnike poolt kaebajale tehtud etteheitega, so punase tulega ristmikule sõitmisega. Kuna pidevjoone ületamist ei ole kaebajale süüks arvatud, ei ole politseiametniku selgitus pidevjoone nähtavuse osas mingilgi viisil seotud vajadusega põhjendada või õigustada kaebaja auto peatamist ning seega puudub ka igasugune loogiline põhjendus, miks tunnistaja võiks teeolude kohta anda ebaõigeid ütluseid.

4-14-1809

Kohtul puuduvad andmed, mis annaks põhjust arvata, et tunnistajal oli sündmuskohal soov kaebajat alusetult kinni pidada ja trahvida ning anda sel eesmärgil kaebajat süüstavaid valeütlusi.

Kohtule esitatud kaebuse kohaselt sõitis kaebaja liikumist takistanud autost mööda peale seda, kui ta oli juba ristmikule välja sõitnud. Kohtus antud selgitustest nähtub, et möödasõit toimus siiski enne ristmikule sõitmist. Lisaks sellele on kaebuses märgitud, et kaebaja möödus takistavast sõidukist kollase tule ajal. Kohtuistungil on kaebaja aga öelnud, et ristmikule väljasõitmise ajal, st pärast takistavast sõidukist möödumist, vilkus fooris roheline tuli. Seega ei saanud kuidagi möödasõit toimuda kollase tule ajal ning kaebuses toodud sündmuse kirjeldus ja kohtuistungil antud selgitused on vastuolus.

Eelnevast lähtuvalt ei saa kohus lugeda kaebaja ütlusi usaldusväärseks tõendiks. Taolist veendumust kinnitab ka tunnistaja selgitus, mille kohaselt küsis kaebaja kohe pärast tema sõiduki kinni pidamist ja enne selgituste andmist, kas politseiametnikel on väidatava rikkumise kohta videosalvestus. Saades eitava vastuse, asus kaebaja rikkumise toimepanemist eitama. Juhul, kui kaebaja oleks olnud veendunud, et ta ei ole rikkumist toime pannud, puudunuks tal vajadus uurida enne omapoolse seisukoha avaldamist, millised tõendid politseiametnikel väidetava rikkumise tõendamiseks on. Kaebaja ütluseid ei muuda usaldusväärsemaks ka tema väide, et kuivõrd ta oli teadlik asjaolust, et tema taga seisab politseiauto, poleks ta mingil juhul punase tulega ristmikule sõitnud. Nii tunnistaja ütlustest kui ka kaebusele lisatud ristmiku fotolt nähtub, et kaebaja sooritas liikumist takistanud sõidukist möödasõidu vahetult enne ristmikku, kohas kus ümberreastumine on keelatud, st sõiduridade vahelist pidevjoont ületades (Majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ §

25 lg 1 p 2). Kaebaja põhjendas rikkumist sellega, et tee oli lumine ning pidevjoont ei olnud näha. Tunnistaja ütlustega on aga kaebaja vastav väide kummutatud ning seega on tuvastatud, et kaebaja ületas pidevjoone, st sooritas keelatud manöövri hoolimata sellest, et oli teadlik politseiametnike vaateväljas olemisest. Neil asjaoludel ei ole asjakohane argument, et kaebaja poolt punase tulega ristmikule sõitmine oli välistatud juba üksnes seetõttu, et ta teadis, et politseiametnikud näeksid seda. Politseiametnike vaateväljas olek ei takistanud kaebajal teiste rikkumiste toimepanekut.

Eelneva tõttu ei saa kohus otsuse tegemisel tugineda kaebaja ütlustele ning need tuleb ebausaldusväärse tõendina tõendite kogumist välja jätta.

Arvestades siinkohal tunnistaja ütlusi, järeldab kohus, et möödasõit liikumist takistanud sõidukist toimus siiski enne ristmikule väljasõitmist ning sel hetkel põles fooris kollane tuli ja hetkel, mil kaebaja sõitis ristmikule, oli fooris süttinud liikumist keelav punane tuli.

Ülaltoodust lähtuvalt loeb kohus tunnistaja ütlustega tõendatuks, et kaebaja sõitis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ristmikule valgusfoori keelava punase tule ajal.

Võttes arvesse, et ristmik, mida kaebaja ületas, on äärmiselt tiheda liiklusega ristmik ning tegemist oli tipptunniga, samuti ristmiku ületamisele eelnenud manöövrit, on kohtu hinnangul välistatud, et kaebaja võis sõita ristmikule valgusfoori keelava punase tule ajal tähelepanematusest. Taolist liiklusolukorda arvestades on ilmne, et kaebaja jälgis ristmikul toimuvat ning oli teadlik ristmikul olevast valgusfoorist ning jälgis selle tulesid. Seega ei saanud talle jääda märkamata, et ristmikule sõites põles valgusfooris punane tuli. Seetõttu on kohus veendunud, et süütegu pandi toime vähemalt otsese tahtlusega.

Liiklusseaduse § 221 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni viiskümmend trahviühikut. Kohtuväline menetleja on oma otsuses määranud karistuseks rahatrahvi alla keskmise määra so kümme trahviühikut.

4-14-1809

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Antud asjas puuduvad nii kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Arvestades, et rikkumine oli pandud toime tiheda liiklusega ristmikul ning tipptunni ajal, on kohtu hinnangul tegemist vähemalt keskmise raskusega rikkumisega.

Asjaolu, et kaebajal puuduvad varasemad kehtivad karistused, näitab, et taoline liiklusnõuete rikkumine ei ole kaebaja jaoks harjumuspärane käitumine ning tegemist oli pigem juhusliku rikkumisega. Neil põhjustel on kohtu arvates kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine alla keskmise määra, so kümne trahviühiku ulatuses, igati proportsionaalne.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jätab kohus N.D kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik