1-09-9806/64 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-9806 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. juuni 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksei Ivanov, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 16. juuni 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Ivanovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aleksei Ivanov tunnistati Viru Maakohtu 6. jaanuari 2010. a otsusega süüdi KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 9. veebruar 2009 ja lõpp 9. veebruar 2015. Võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega avanes 17. mail 2014. 2. Viru Maakohtu 16. juuni 2014. a määrusega jäeti A. Ivanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus põhjendas tema ennetähtaegselt vabastamata jätmist järgmiselt. 2.1 A. Ivanovi on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Reaalses vangistuses viibib ta teist korda. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesolevat 6-aastast vangistust kannab A. Ivanov KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Tegemist on esimese astme isikuvastase kuriteoga, mille toimepanemise tagajärjel suri süüdimõistetu ema. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, ei vastaks A. Ivanovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustundele ega karistuse mõistmise eesmärkidele.

2.2 A. Ivanov pani kuriteo toime alkoholijoobes ja teda on kahel korral karistatud väärteokorras AS § 70 alusel ja kahel korral varem kehtinud LS § 7419 alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Need väärteokaristused näitavad, et enne vangistust oli A. Ivanovil probleeme alkoholi kuritarvitamisega. A. Ivanov ise alkoholi tarvitamises probleemi ei näe ega taju seost alkoholi ja toimepandud kuriteo vahel. Seega võib alkoholi tarvitamist pidada uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks. 2.3 A. Ivanovil on vangla iseloomustuse kohaselt kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei ole täidetud oluline vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise eeldus, s.o vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. A. Ivanovi sõnul oli tema majanduslik olukord enne vangistust halb. Ametlikku töökogemust tal ei ole. Enne vangistust toetas A. Ivanovi majanduslikult tema ema. Ebapiisav materiaalne kindlustatus võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. A. Ivanov on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja talle tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. 3. A. Ivanov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Ivanov soovib vabaneda, sest suvel on kergem tööd leida kui talvel. Tööleasumine võimaldaks tal mitte ainult ise kommunaalarveid maksta, aga alustada ka hagide tasumist. Kuna korteris ei ole keegi kuus aastat elanud, kavatseb A. Ivanov enne talve teha seal remonti. Süüdimõistetu lisab, et pole viis ja pool aastat joonud ega suitsetanud. Ta on elanud tervislikult ja tal puudub täielikult alkoholi tarvitamise soov. Tema isiklik kogemus näitab, et alkoholi tarvitamine viib halbade tagajärgedeni. Seetõttu ei soovi ta alkoholi tarvitada. A. Ivanov on peaaegu 40 aastat vana ja soovib alustada uut elu, luua perekonda ja kasvatada tulevasi lapsi. Ta lubab leida tööd ja täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Ivanovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et A. Ivanovi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat. 5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult tuginenud toimepandud kuriteo raskusele, A. Ivanovi varasemale elukäigule ja käitumisele vangistuses kui tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist välistavatele asjaoludele. A. Ivanovi on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Vangistuses viibib ta teist korda. Varem on A. Ivanovi karistatud huligaansuse ja varguse eest. Käesolevat karistust kannab ta aga raske tervisekahjustuse tekitamise ja ettevaatamatusest surma põhjustamise eest. Seega on A. Ivanov varasematele karistustele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist ja need on muutunud raskemaks. Sellest järeldab kohus, et kantud karistused ei ole A. Ivanovile mõju avaldanud ega teda õiguskuulekale teele suunanud. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et kantav karistus oleks olnud eelnevatest mõjusam. Kohtu kahtlusi süvendab asjaolu, et A. Ivanov pole ka vanglas suutnud kehtestatud korrast kinni pidada, omades kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks 2 2

peaks kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks vajalikud järeldused teinud. A. Ivanovi puhul ringkonnakohtul sarnaselt maakohtule sellist veendumust ei tekkinud. 6. Kriminaalkolleegium tunnustab A. Ivanovi selle eest, et ta on vangistuses jätkanud keevitaja eriala omandamist, olnud hõivatud tööga ja läbinud B1-taseme riigikeele kursuse. Samuti on süüdimõistetu osalenud sotsiaalprogrammides. Need saavutused ei ole aga piisavad, õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist. A. Ivanovil puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Lisaks sissetuleku puudumisele seab tema toimetuleku vabaduses kahtluse alla asjaolu, et tal on varem olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkoholi tarvitamine on soodustanud ka A. Ivanovi poolt kuritegude toimepanemist. Määruskaebuses on A. Ivanov küll kinnitanud, et ei soovi enam alkoholi tarvitada, ent kinnipeetava iseloomustuses kajastatud asjaolud seavad tema lubaduse tõsiseltvõetavuse kahtluse alla. Nimelt nähtub sellest, et A. Ivanov ei näe alkoholi tarvitamises probleemi ega taju seost alkoholi ja kuriteo toimepanemise vahel. Seega on jätkuvalt olemas oht, et A. Ivanov võib jätkata alkoholi tarvitamist, kaotada selle tagajärjel enesevalitsuse ja panna toime uue kuriteo.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau

3 3