1-14-5905/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5905

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Paavo Randma, Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 30. juuni 2014. a määrus Jaak Reinomäe

kaebuse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 30. juuni 2014. a

määruse vaidlustamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12. juunil 2014 registreeriti Viru Ringkonnaprokuratuuris Jaak Reinomäe taotlus Viru

Vangla suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 324 tunnustel. J. Reinomägi leidis, et

temalt suitsude äravõtmisega rikkus Viru Vangla kodukorra punkte 7.1.1 ja 3.5 ja pani toime

vahistatu ebaseadusliku kohtlemise.

2. Viru Ringkonnaprokuratuur jättis 18. juunil 2014 kriminaalmenetluse alustamata.

Prokuratuur ei tuvastanud, et avalduses toodud asjaoludest lähtudes oleks Viru Vangla

ametnik pannud toime mõne karistusseadustiku eriosa paragrahvi järgi kvalifitseeritava

kuriteo. Lisaks selgitas prokuratuur, et vaidlusalune Viru Vangla kui haldusorgani tegevus on

olemuselt haldusmenetlus.

3. 26. juunil 2014 saabus Riigiprokuratuuri J. Reinomäe kaebus kriminaalmenetluse

alustamata jätmise peale. J. Reinomägi kordas juba varem avaldatud asjaolusid ja taotles

viidetega Põhiseadusele ja kriminaalmenetluse seadustikule jätkuvalt kriminaalmenetluse

alustamist.

4. Riigiprokuratuuri 30. juuni 2014. a määrusega jäeti J. Reinomäe kaebus rahuldamata ja

kriminaalmenetlus alustamata.

4.1 Kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. Kaebus ei sisalda

informatsiooni, mis oleks käsitatav kriminaalmenetluse alusena. KarS § 324 näeb ette

vastutuse kinnipidamiskoha ametniku poolt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu

inimväärikuse alandamise, diskrimineerimise või tema õiguste ebaseadusliku piiramise eest

ametiseisundit ära kasutades. Nimetatud süüteokoosseisu objektiivne külg seisneb

kinnipeetava ebaseaduslikus kohtlemises, s.o tema inimväärikuse alandamises,

diskrimineerimises või tema õiguste ebaseaduslikus piiramises. Kinnipeetava ebaseaduslik

kohtlemine peab olema toime pandud seoses ametiseisundi kuritarvitamisega ja need teod

võivad avalduda nii aktiivses tegevuses kinnipeetava suhtes (nt vägivalla tarvitamine) kui ka

passiivses teos (nt seaduslike õiguste kasutamise takistamine). Subjektiivsest küljest eeldab

vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Käesoleval juhul

ei leidnud tuvastamist asjaolud, mis viitaksid kinnipeetava ebaseaduslikule kohtlemisele.

4.2 Kinnipeetavad on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla kodukorda ja teisi

õigusakte, alludes vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla

kodukorra p 7.1.1 alusel on muuhulgas keelatud vanglateenistuse vahenduseta soetatud või

vanglasse saabumisel mitte kaasas olnud sigaretid. Vanglateenistuse ametnik võib vajadusel

teostada isiku läbiotsimise. Läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad

äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Selline tegevus on vangla julgeoleku ja

korra tagamise huvides igati mõistetav ja arusaadav. See, et kaebajale ei meeldi ametnike

seaduslik tegevus, millega on väidetavalt tekitatud kahju, ja asjaolu, et halduskohtule kaebuse

esitamisel on vaja tasuda riigilõivu, ei ole kriminaalmenetluse alustamise aluseks. Kaebaja

vastumeelsus võimuesindajate otsustuste vastu ei muuda neid ebaseaduslikeks.

Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid

kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi prokuratuurile teate esitamine, milles avaldaja arvab

olevat toime pandud kuritegu, ei ole kriminaalmenetluse alustamiseks piisav.

4.3 Kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas ajend ja

alus, milleks on vastavalt KrMS § 194 lg-tele 1 ja 2 kuriteoteade või kuriteole viitav muu

teave ning kuriteotunnuste sedastamine selles. Seega lubab KrMS § 193 lg 1

kriminaalmenetluse alustamist vaid tingimusel, et kuriteoteatest nähtub ka kuriteokoosseisu

olemasolu, kuivõrd viimane on KarS § 2 lg 2 kohaselt kuriteo tunnuste esmane eeldus.

J. Reinomäe avaldusest ei nähtu tunnuseid, mis täidaksid mõne karistusseadustikus kirjeldatud

süüteokoosseisu.

5. 8. juulil 2014 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus J. Reinomäe taotlus riigi õigusabi

saamiseks. J. Reinomägi soovib kohtus vaidlustada Riigiprokuratuuri 30. juuni 2014. a

määrust, ent saab seda teha üksnes advokaadi vahendusel. Taotlejal endal puuduvad rahalised

vahendid advokaadi palkamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri

määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi

vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.

J. Reinomägi on esitanud taotluse Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi

saamiseks.

7. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus

oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest ja Riigiprokuratuuri 30. juuni 2014. a

määrusest nähtuvalt soovib J. Reinomägi Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamisega

saavutada kriminaalmenetluse alustamist Viru Vangla ametnike suhtes. Hinnates J. Reinomäe

kaebuse perspektiivikust, rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS §

193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1

sätestatud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjalikult motiveeritud

seisukohtadega, mille kohaselt ei ilmne käesolevas asjas kuriteo tunnuseid, ning seega puudub

kriminaalmenetluse alustamiseks alus.

8. Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks

J. Reinomäe kaebuse alusel puudub alus kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka

ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo

tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt

välistatud. Vanglaametnike ebaseaduslik tegevus seisneb J. Reinomäe hinnangul selles, et

temalt võeti läbiotsimise käigus ära sigaretid. Sellega rikkusid ametnikud väidetavalt vangla

kodukorra p-des 3.5 ja 7.1.1 sätestatut. Viidatud punktid reguleerivad kinnipeetava

läbiotsimist ja vanglas keelatud esemeid (kinnipeetavatele on keelatud vanglateenistuse

vahenduseta soetatud või vanglasse saabumisel mitte kaasas olnud toidu- ja maitseained,

taimsed tooted, vedelad, pulbrilised, tahked jm ained ning sigaretid). VangS § 68 lg 1 näeb

ette, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike

asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud

esemete ja ainete avastamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuuluvad vanglateenistuse

ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained äravõtmisele ning

realiseerimisele või hävitamisele. Seega ilmneb, et kuriteoteates kirjeldatud vanglaametnike

tegevus oli kooskõlas neile vangistusseadusest tuleneva pädevusega. Järelikult puudub alus

nentida vanglaametnike tegevuses KarS §-s 324 toodud kuriteokoosseisu tunnuste esinemist

ja kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus.

9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 leiab ringkonnakohus, et

J. Reinomäe võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi

õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Aarne Sarjas

Paavo Randma

Mati Kartau