1-10-6222/139 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-10-6222

Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 6. juuni 2014. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu A.B, määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 6. juuni 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu A.B määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.B tunnistati Viru Maakohtu 29. septembri 2011. a otsusega süüdi KarS § 213 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle 4 kuud vangistust, ja KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi, mille eest mõisteti talle 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 23. oktoobri 2009. a

otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust ja kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

Veel tunnistati A.B süüdi KarS § 118 p 1 järgi ja karistati 4-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 23. oktoobri 2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aasta) võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti 2-aastane vangistus KarS § 118 p 1 järgi mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel 4 aastat 8 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 18. augustist 2008 kuni

6. aprillini 2009 (7 kuud ja 20 päeva) karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 10 päeva vangistust.

2. Viru Maakohtu 6. juuni 2014. a määrusega jäeti A.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2.1 A.B varasem elukäik ja toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad

tema ohtlikkusele. A.B on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Tasumata võlgnevusi on A.B 3526,75 eurot. Võlgnevused piiravad oluliselt tema esmast toimetulekut vabaduses.

2.2 A.B ei ole kohtu usaldust õigustanud ega osanud hinnata temale korduvalt antud

võimalusi kanda karistust vabaduses. Selle asemel pani ta katseajal toime uusi isikuja varavastaseid kuritegusid. Varem mõistetud karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole

talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Suure tõenäosusega jätkab ta vanglast vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ole tema

õiguskuuleka käitumise tagamiseks piisavad. Kuna A.B karistusaeg lõpeb alles

2. detsembril 2015, on tal piisavalt aega tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimusega.

2.3 Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A.B üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

Seega ei ole täidetud oluline vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise eeldus –

vangistatu õiguspärane käitumine. Olukorras, kus A.B ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ega ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.

3. A.B esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3.1 Süüdimõistetu palub arvestada, et kahetseb siiralt kuriteo toimepanemist ja mõistab, et kannab põhjendatult karistust. Vangistuses on A.B püüdnud end harida ja võimaluste

piires hüvitada kahjunõudeid. Ta märgib, et ükski kuritegu polnud sooritatud rikastumise

eesmärgil, vaid need olid tingitud alkoholi tarvitamisest. Praeguseks on A.B oma

ebaõnnestumiste põhjuseid mõistnud. Ta teadvustab alkoholi kahjulikkust ja selle liigtarvitamise tagajärgi, kuna sellega on seotud tema lähedaste surmad.

3.2 A.B on olemas kindel töökoht. Ta on edukalt lõpetanud kutsekooli esimese aasta ehitusviimistleja erialal. A.B soovib vabaneda kurjategija staatusest ja olla väärikas ühiskonnaliige. Mida varem ta saab ühiskonda naasta, seda kiiremini saab ta oma kahetsust avaldada. Vangla on teda iseloomustanud positiivselt. Vaid ühel korral on ta korda rikkunud,

sest jäi bussist maha. Võttes arvesse, et ta on terve aasta jooksul liikunud iseseisvalt väljaspool vanglat nii tööl kui ka kutsekoolis ja tal ei ole ühtegi rikkumist, jääb A.B-le arusaamatuks, miks kohus otsustas teda mitte vabastada. A.B palub veel arvestada, et ta on juba aasta suhelnud telefoni ja kirja teel naisterahvaga, kellega nad kavatsevad abielluda. Naisel on 9-aastane poeg, kelle isa suri paar aastat tagasi. Vabanemisel annab A.B-le elukoha Eesti Metodisti Kiriku Jõhvi kogudus. 2 2

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et A.B vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A.B puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et A.B ei ole

põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda

asjaolusid, mis maakohtu sellekohase järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud

seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Kohtukolleegiumi hinnangul on positiivne, et A.B on astunud vangistuses samme õiguskuulekale teele asumiseks (läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud riigikeele kursustel,

töötanud vangla majandustöödel ja väljaspool vanglat ning asunud omandama ehitusviimistleja eriala). Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et

praegusel juhul tuleb A.B tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel

hinnata kaalukamaks tema varasemat elukäiku. A.B on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. A.B kannab karistust muuhulgas esimese astme isikuvastase kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse

tekitamise eest. A.B tunnistati süüdi selles, et ta lõi kannatanut haamriga pähe,

tekitades talle eluohtlikud kehavigastused. Kuriteo toimepanemise ajal oli A.B

alkoholijoobes. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et mõistetud karistused ei ole A.B-le mõju avaldanud. Vastupidi, lisaks uute kuritegude toimepanemisele on need

muutunud ka raskemaks. Seega puudub kohtul A.B vastupidistele kinnitustele vaatamata alus arvata, et käesoleval ajal vangistusest vabanedes suudaks ta uute kuritegude

toimepanemisest hoiduda. A.B varasema käitumise põhjal on olemas oht, et vabaduses pöördub ta oma endise eluviisi juurde tagasi.

6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A.B vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st

1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Paavo Randma

3 3