1-13-9705/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-9705 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu ( geva kohtumaja) 27. juuni 2014. a Jõ

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S L.A,

üüdimõistetu määruskaebus

RESOLUTSIOON

J Tartu Maakohtu 27. juuni 2014. a ätta määrus muutmata ning süüdimõistetu L.A määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2013. a otsusega tunnistati L.A süüdi KarS § 199 lg 2 p-de

7, 8 ja 9 järgi ja karistati 5 kuu vangistusega, KarS § 120 järgi ja karistati 8 kuu vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 21 järgi ja karistati 10 kuu vangistusega, KarS § 274 lg 1 järgi ja karistati 1 aasta vangistusega ning KarS § 275 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti L.A-le liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 29.05.–31.05.2013 (3 päeva) karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 12. veebruaril 2015. Vangistusest tingimisi augustil 2013 ja lõpeb 8. ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 9. mail 2014.

2. Tartu Maakohtu 27. juuni 2014. vangistusest tingimisi enne a määrusega jäeti L.A tähtaega vabastamata.

2.1 Kohus tuvastas, et L.A on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Samuti on talle mõistetud reaalset vangistust. L.A on karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest, aga ka narkootil

iste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. L.A tunnistab oma süüd kuritegude toimepanemises, mille eest ta hetkel karistust kannab. Kinnipeetava sõnul on tema vaenlasteks alkohol ja enda lollused. L.A hinnangul on tema korduva vangistuse põhjuseks asjaolu, et ta ei suuda vabaduses kohaneda. Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Talle on 10. märtsil 2014 määratud distsiplinaarkaristus selle eest, et ta hoidis prillitoosis valget värvi tabletti.

2.2 Vabanemise korral saab L.A

asuda elama oma isa majja. Isale on määratud hooldaja.

L.A on kuueaastane tütar, kes elab kristlikus hoolekandekodus, sest tema ema viibib alates 4. juunist 2014 vahi all. L.A on avaldanud, et soovib vabanedes võtta tütre enda juurde elama. Süüdimõistetul puudub garanteeritud töökoht, kuid ta on öelnud, et soovib naasta oma endisele töökohale Hollandis, kus ta töötas alates 2012. aasta oktoobrist kuni 2013. aasta augustini (korraga viibis Hollandis 30–45 päeva). L.A vabanemisjärgsed soovid ja eesmärgid on kohati vastuolulised. Kui L.A eesmärgiks on oma isa ja väikese tütre eest hoolt kanda, siis on välistatud tema soov välismaale tööle minna. L.A on arvanud, et tal on võimalik Räpinasse puiduettevõttesse tööle minna, kuid seda kinnitavad tõendid puuduvad.

Samas on L.A majanduslik toimetulek uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks väga oluline. Oluliseks riskiteguriks on ka alkoholi tarvitamine. L.A sõnul on ta proovinud alkoholi tarvitamisest loobuda, ent edutult.

2.3 L.A varasem elukäik ja vabanemisjärgsed elutingimused ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus hindab tema motivatsiooni oma elu muuta, loobuda alkoholi tarvitamisest ja õigusrikkumiste toimepanemisest, kuid leiab, et need asjaolud ei ole tema vabastamiseks piisavad. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu suudaks järgida ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja lisakohustusi.

L.A käitumine ei kinnita, et talle varem mõistetud karistused oleks vajalikku mõju avaldanud. See tekitab omakorda kahtluse, kas kantav karistus on olnud piisav, et panna L.A tulevikus kuritegude toimepanemisest hoiduma.

3. L.A esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vabasta

mist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Taotlust põhjendab L.A järgnevaga.

3.1 Süüdimõistetu märgib, et tal on kuueaastane tütar, kes on asjaolude sunnil paigutatud kristlikku hoolekandekodusse. L.A isa on 88 aasta vanune ja raskelt haige. Kuigi isale on määratud hooldaja ööpäevaringselt, siis Mikitamäe vallavalitsus ei ole seda temale seni taganud. Ema käib küll aeg ajalt isa juures abiks, kuid elab suurema osa ajast oma tütre juures. - L.A elus on vähe inimesi, kellest ta tõeliselt hoolib ja kes temast hoolivad. Tütre ja isa heaolu nimel on ta valmis pingutama ja nemad on põhjuseks, miks ta taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabastamisest võiks saada tema elu pöördepunkt.

3.2 L.A soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega, sest sel juhul säilib vabaduses kontroll tema käitumise üle ja tal on kergem eluga vabaduses kohaneda. L.A saaks vajadusel küsida kriminaalhooldajalt nõu ja abi. Vabanedes pärast karistuse täielikku ärakandmist tal selline võimalus puudub Samuti oleks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohtul . võimalik keelata tal alkoholi tarvitamine. L.A on 2007. aastal vabastatud ennetähtaegselt ja siis ei olnud tal probleeme kontrollnõuete täitmisega.

3.3 Süüdimõistetu on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja osaleb programmis Õige hetk. Ta on teadvustanud oma probleeme. Vabanemisel oleks L.A võimalik asuda tööle Hollandis ettevõttes , kuid kriminaalhooldaja on öelnud, et vähemalt poole aasta XXX

jooksul välismaal töötamiseks võimalus puudub. L.A saaks sellegipoolest sellesse ettevõttesse tööle minna, sest tal oleks võimalik töötada ka Eestis, vedades kasutatud autode varuosasid laiali siinsetele tellijatele. Sel juhul saaks L.A elada kodus oma isa ja tütre juures. Seega ei ole tema soovid ja eesmärgid vastuolulised, nagu leidis ekslikult maakohus.

Lisaks oleks L.A, kes omab 12- - aastast töökogemust tisler puusepana, võimalik leida tööd Räpinas, kus tegutseb kolm puiduettevõtet. Samuti on tema vanemad ja õde valmis teda esialgu materiaalselt toetama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine L.A ei ole põhjendatud. Maakohus on L.A puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lgs 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et L.A ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi enne

tähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrat . a. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat

5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult tuginenud L.A varasemale elukäigule ja käitumisele vangistuses kui tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist välistavatele asjaoludele. on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Pärast L.A 29.

augustil 2012 vangistusest vabanemist pani ta lühikese aja möödudes, s.o 3. märtsil 2013 toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest kohus karistas teda 11. märtsil 2013 rahalise karistusega. Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2013. pani a otsusest nähtub, et L.A uued kuriteod toime juba 29. mail 2013 ja 12. augustil 2013. Sellest järeldub, et varasemad karistused pole L.A-le preventiivset mõju avaldanud. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam ja muutnud L.A käitumist ja ellusuhtumist. Kohtu kahtlusi kinnitab asjaolu, et ka vangistuse kandmise ajal pole L.A suutnud kinni pidada vangla sisekorrast. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt karistati teda

10. märtsil 2014 distsiplinaarkorras selle eest, et ta hoidis prillitoosi sees peidetuna ümmargust valget värvi tabletti. Ringkonnakohus leiab, et sellistel asjaoludel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peaks kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks vajalikud järeldused teinud. L.A puhul ringkonnakohtul sarnaselt maakohtule sellist veendumust ei tekkinud. L.A ei suuda jätkuvalt kehtestatud korrast kinni pidada ega õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et on lubanud vabaduses alkoholi L.A tarvitamisest loobuda. Samas on kohtul kahtlus, et tegemist on üksnes paljasõnalise lubadusega, mis on tingitud soovist vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et L.A ista alkoholisõltuvust ja väidab, et on suuteline ei tunn joomisest loobuma. Samas on ta maakohtu istungil selgitanud, et on varem proovinud alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid edutult. Ka käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod pani süüdimõistetu toime alkoholijoobes. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus arvata, et vangistusest vabanedes suudaks L.A alkoholi tarvitamisest hoiduda. Viimane on tema puhul aga oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks.

7. R kuigi seadus v ingkonnakohus rõhutab, et õimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vab Käesoleval ajal astamine selgelt erandiks. ei esine ringkonnakohtu hinnangul vangistusest tingimisi selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid L.A ennetähtaegselt vabastada

8.

Eelnevast lähtuvalt juhindudes KrMS § st 390 ja § 337 lg 1 ja - p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau