3-14-51550/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51550 Haldusasi T.T. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON Jätta T.T. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla karistas 11.07.2014 käskkirjaga nr 914 kinnipeetav T.T.d (kaebaja) distsiplinaarkorras 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja põhjendustest nähtuvalt fikseeris neljanda üksuse valvur Kardo Pardel 30.06.2014 distsiplinaarrikkumise, mille kohaselt hoidis T.T. tualettruumis enda juures põlevat sigaretti selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal.

2. Kaebaja esitas 22.07.2014 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 11.07.2014 käskkirja nr 914 täitmise peatamiseks. Kaebaja selgitas, et esitas käskkirja peale samal päeval vaide, kuid vaideotsust ei ole siiani tehtud. Kaebajat teavitati 21.07.2014, et ta paigutatakse kartserisse alates 22.07.2014. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus ei selgitatud välja olulisi asjaolusid ja rikuti tema õigusi. Kaebajat karistati meelevaldselt ja materiaalõigust rikkudes.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

3-14-51550 2(2)

4. Seega võib esialgse õiguskaitse taotlusega pöörduda halduskohtu poole ka enne kaebuse esitamist vaidemenetluse ajal. Kaebaja selgituste kohaselt on ta esitanud Tallinna Vanglale vaide 11.07.2014 käskkirja peale, kuid vaideotsust ei ole veel tehtud.

5. Kuna HKMS § 252 lg 1 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotlus lahendada viivitamata ning kaebaja distsiplinaarkaristuse täideviimist alustati juba 22.07.2014, siis ei ole kohtu hinnangul võimalik küsida asja lahendamiseks Tallinna Vangla seisukohta ja kohus lahendab taotluse kaebaja väidetele ja esitatud asjaoludele tuginedes.

6. Kohus möönab, et kaebajal on olemas esialgse õiguskaitse vajadus. Juhul, kui vaidlusalune käskkiri tühistatakse ja selletõttu langeb ära ka kartserisse paigutamise alus, ei ole kaebajale ära kantud karistusega kaasnenud tagajärjed täielikult kõrvaldatavad. Kaebajal on küll õigus taotleda vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist, kuid rahaline hüvitis ei kõrvalda tekitatud kahju, vaid püüab seda tagantjärele korvata.

7. Sellegipoolest leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitatud taotlust nõuetekohaselt põhistanud (HKMS § 250 lg 2) ega püüdnud selgitada, mille vastu on vangla vaidlusaluse käskkirja tegemisel eksinud. Seega on kaebaja vaie ja võimalik tulevane kaebus kohtule praegusel juhul teadaolevate asjaolude pinnalt edulootusteta. Vaidlusalusest käskkirjast nähtub, et korrapidaja nägi kaebajat WC-s põleva sigaretiga. Seda, et kaebaja sel ajal WC-s suitsetas, kinnitab ka kaebajaga koos WC-s olnud teine kinnipeetav T. H. oma seletuskirjas. Kuna kinnipeetavatel on lubatud suitsetada ja hoida enda juures sigarette vaid jalutuskäigu ajal jalutushoovis või -boksis (justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 82, Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ p 12), siis pani kaebaja toime distsiplinaarrikkumise, mille eest on vanglal õigus kaebajat distsiplinaarkorras karistada (vangistusseaduse § 63). Käskkirjas on esitatud kaalutlused karistuse valiku osas. Kartserikaristuse kasuks otsustati põhjusel, et kaebajal on olemas kehtivad distsiplinaarkaristused samalaadsete rikkumiste eest. Kaebajale anti võimalus esitada omapoolsed seisukohad ja selgitused, kuid kaebaja ei soovinud seda teha. Täiendavalt küsiti selgitusi rikkumise avastanud ametnikult ja kinnipeetav T. H.lt. Eeltoodud asjaolude pinnalt ei nähtu kohtule, et vangla oleks rikkunud õigusnorme kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel. Konkreetsetele rikkumistele ei ole viidanud ka kaebaja, väites üldsõnaliselt ja ebamääraselt, et rikuti tema õigusi.

8. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et võimaliku kaebuse eduväljavaated ei õigusta praegusel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seetõttu tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

9. HKMS § 253 lg 1 järgi võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik