3-14-50324/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50324 Haldusasi Narva linna kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 28.10.2013 otsuse nr 1.1-5.1/2567 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – Narva linn, volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev; Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindaja Olavi Malla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta Narva linna kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, so hiljemalt 25.08.2014 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul arvates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest vastuapellatsioonkaebuse esitajale (HKMS § 184 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.08.2008 esitas Narva linn Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS) rahastamistaotluse projektile EU33481 „Narva Kadastiku 39 tööstusala taaskasutusele võtmise ettevalmistamine, I etapp: juurdepääsutee (Kadastiku tn) ja tänavavalgustuse rajamine“, mis EAS-i 06.05.2010 otsusega nr 1.1-5.1/10/1943 rahuldati ja tunnistati toetuse saamiseks vastavaks.

2. 17.06.2010 avaldas Narva linn riigihangete registris teate (kd II, lk 4-6 pöördel) riigihanke „Narva Kadastiku 39 tööstusala taaskasutusele võtmise ettevalmistamine, I etapp: juurdepääsutee (kadastiku tn) tänavavalgustuse rajamine“ (viitenumber 119341; edaspidi riigihange) läbiviimisest, mille lõpptulemusena sõlmiti 24.08.2014 ehitustööde töövõtuleping Aktsiaseltsiga N&V (kd I, lk 107-111 pöördel).

3. EAS tegi 07.02.2013 otsuse nr 1.1-5.1/13/227 Narva linnalt toetuse osalise tagasinõudmise kohta, millega EAS luges projektis mitteabikõlblikuks kuluks 57 995,30 eurot. Kaebaja vaidlustas EAS-i 07.02.2013 otsuse vaidemenetluse korras. Vaie rahuldati 27.05.2013 vaideotsusega ning EAS-i 07.02.2013 otsus tühistati.

4. 28.10.2013 tegi EAS uue otsuse nr 1.1-5.1/13/2567 (edaspidi otsus; kd I, lk 46-52), millega otsustas teistkordselt toetuse osalise tagasinõudmise. Tagastusnõude põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja muutis pärast pakkumuste esitamist hankedokumentide koosseisus olevat hankelepingut, rikkudes seejuures RHS § 36 lg-s 1 ja § 58 lg-s 3 sätestatud nõudeid. Otsusele esitas kaebaja 19.12.2013 vaide Siseministeeriumile, mis regionaalministri 12.02.2014 vaideotsusega nr 14-1.2/677-4 (kd I, lk 11-14) jäeti rahuldamata.

5. Narva linn esitas 14.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist.

6. Kaebaja seisukohad

6.1. Otsuse ajend ja alus on üllatuslik, ettenägematu ja ilmselgelt ülekohtune. Põhjendamata on otsuses esitatud väide, et hankemenetluses rikuti võrdsuse ja läbipaistvuse põhimõtet. Kaebaja ei ole RHS § 58 lg 3 ja § 36 lg 1 mõttes muutnud hanketeates või hankedokumentides avaldatud tingimusi ega pidanud hankeja lepingutingimuste üle keelatud läbirääkimisi. Hanketoimingud, sh hankelepingu sõlmimine, olid õiguspärased ega rikkunud RHS-i sätteid, kuna EAS andis loa sõlmida hankeleping selliselt, et ehitustöödega alustatakse hankelepingu sõlmimisele järgneval tööpäeval (so 25.08.2010) ning lepingus märgitakse tööde lõpukuupäevaks 15.12.2010.

6.2. Pakkumuste esitamisega ja hanketeate tingimustega nõustumisel esitasid pakkujad ka nõusoleku ehitustööde perioodi algja lõppkuupäevade muutmiseks ning kaebaja kasutas seda õigust. See aga ei tähenda läbirääkimiste pidamist hanketeate või pakkumuse muutmiseks, kuna läbirääkimised eeldavad pakkuja pakkumuse muutmise kooskõlastamist hankija ja pakkuja poolt. Kuna kaebaja jättis endale õiguse esitada parimaks tunnistatud pakkujale nõude alustada ja lõpetada tööd kuupäevadel, mis erinevad hankelepingu projektis määratud kuupäevadest, siis ei saa seda käsitada hankelepingu projekti muutmisena, kuna selle variatiivsus oli ette nähtud juba hanketeate avaldamisel. Seega reserveeris kaebaja endale õiguse lepingu sõlmimisel täpsustada tööde teostamise alguse ja lõpu tähtajad lähtudes faktilistest asjaoludest.

6.3. Alusetu on väita, et hankelepingu projekti p-des 8.1.1. ja 8.1.2. märgitud kuupäevad olid lõplikud ning neid ei saanud enne hankelepingu sõlmimist muuta. Hanketeate II osa p-s 3 („kavandatav“) ja hankedokumentide p-s 4.2 („orienteeruv“) sisaldunud tööde alustamise ja lõpetamise kuupäevad olid esialgselt eelduslikud ja sellepärast ei olnud need sõnastatud imperatiivselt ja siduvalt. Kuna pakkumused pidid olema jõus 90 päeva, siis tuli pakkujatel arvestada, et konkreetsed tööde alustamise ja lõpetamise kuupäevad võivad edasi lükkuda vähemalt pakkumuste jõusoleku tähtaja piires. Vastupidine võtnuks pakkumuste jõusolekult õigusliku sisu ja tähenduse.

6.4. Riigihanke alusdokumentide sõnastusest lähtuvalt tuleks oluliseks (sisuliseks) hanketingimuseks lugeda mitte tööde algusja lõpukuupäevi, vaid ehitustööde teostamise periood. Kuna hanketingimuseks oli ehitustööde teostamise ajaline kestus (periood), ei kanna hanketeates ja hankedokumentides märgitud orienteeruvate kuupäevade edasilükkumine endas riigihanke alusdokumendi muutmise kvaliteeti. Samuti ei rikutud sellega riigihanke läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise reegleid. Seega ei olnud tegemist keelatud läbirääkimiste pidamisega, vaid eduka pakkumuse objektiivselt vajaliku ja õiguspärase viimistlemisega.

6.5. Kaebajal puudus võimalus eeldada hanketeate avaldamisel hankemenetluse läbiviimise lõpptähtaega, kuivõrd see võib edasi lükkuda vaidlustega, pakkumustes esitatud andmete väljaselgitamisega jne. Kuna tähtajad olid määratud märkega „kavandatavad“, siis pidid pakkujad pakkumusi esitades lähtuma asjaoludest, et hankelepingu projektis määratud tööde alustamise ja lõpetamise kuupäevad võivad muutuda. Seega olid pakkumuse esitajad võrdsetes tingimustes, kuna nendele esitatud informatsioon oli sarnane.

7. Vastustaja seisukohad

7.1. Kaebaja pidas parima pakkujaga lubamatult läbirääkimisi ning hankeleping tuli sõlmida samade kuupäevadega, mis olid välja toodud hanketeates. Asjaolu, et kaebaja esitas EAS-ile kooskõlastamiseks muudetud hankedokumendid, kus p-s 4.2. oli sätestatud „orienteeruv“ hankelepingu täitmise tähtaeg, ei ole oluline, kuna kohaldada tuleb hanketeates toodud tähtaegu. RHS § 58 lg 3 alusel lubamatute läbirääkimiste pidamist on kinnitanud kaebaja 23.08.2010 kirjas EAS-ile ning seda tuvastas ka Siseministeerium vaideotsuses. EAS-i nõusolekut hankelepingu täitmise tähtaegade muutmiseks ei saa tuleneda EAS-i 14.06.2010 kooskõlastustest, samuti ei saa see tuleneda EAS-i 07.09.2010 otsusest (kd I, lk 121 pöördel-122 pöördel), kuna hankeleping sõlmiti enne EAS-i 07.09.2010 otsust.

7.2. Hanketeates toodud sõna „kavandatav“ tähendab mõistlikule inimesele, et selle asjavahemikus ka reaalne ehitustöö toimub. Sõna „kavandatav“ analüüsis riigihangete vaidlustuskomisjon oma 23.08.2013 otsuse nr 193-13/139462 punktis 8, mille kohaselt on hanketeates toodud „kavandatavad“ kuupäevad pakkujatele siduvad ning hanketööde algusja lõppkuupäevad on oluline tingimus, mis võis mõjutada potentsiaalsete pakkujate käitumist (oma pakkumus esitada või esitamata jätta). Sama seisukohta on väljendatud ka 27.05.2013 vaideotsuses. Riigihangete registris avaldatud hanketeate osa II p-s 3 esitatav sõna „kavandatav“ on riigihangete registri vormipõhine ning hankija ei saa seda muuta. Hankedokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti punktide

8.1.1 ja 8.1.2 kohaselt pidid tööd algama hiljemalt 01.08.2010 ning lõppema hiljemalt 19.11.2010.

7.3. Hankelepingu tingimuste muutmise piiramise eesmärgiks on riigihanke läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte tagamine. Kui kaebaja oleks soovinud endale jätta võimaluse muuta pärast pakkumuse võitja väljaselgitamist riigihanke tingimusi, siis oleks tulnud see võimalus koos vastavate detailsete reeglitega ette näha hankedokumentides. RHS § 36 lg 1 kohaselt võib hankija muuta hanketeadet või hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva. Kuna pakkumuste esitamine tähtpäev oli 14.07.2010, siis ei saanud kaebaja 24.08.2010 enam hankedokumente ja hanketeadet muuta. Lisaks, kui pakkuja oleks esitanud pakkumuse hanketeates sätestatud hankelepingu täitmise kuupäevadest erinevate hankelepingu täitmise kuupäevadega, siis oleks tulnud pakkuja pakkumus tagasi lükata, kuna see ei vasta sisuliselt hanketeatele.

7.4. Eristada tuleb hankemenetluses sätestatud tööde algusja lõpptähtaega ning projekti abikõlblike kulude tähtaega. Väär on kaebaja arusaam, et ehitustööde algusja lõpukuupäeva nihutamiseks palus EAS teha kaebajal rahastamisotsuse muutmistaotluse. Muutmistaotluse tegemine oli vajalik selleks, et saaks muuta tööde abikõlblikkuse lõpptähtpäeva, kuna väljaspool seda tähtpäeva tehtud kulud on mitteabikõlblikud ning neid ei oleks saanud rahastada. Seega ei olnud lõpptähtpäeva muutmine tingitud sellest, et EAS oleks kaebaja hankedokumendi muutmist ja läbirääkimiste pidamist õigustanud. Muutmine oli tingitud sellest, et tööd oleks kokkuvõttes abikõlblikud.

7.5. Asjaolu, et kaebaja ei arvestanud riigihanke läbiviimise aega õigesti ning muuta tuli hankelepingut, ei saa lugeda muudatust lubavaks põhjuseks. Riigihankes määratud tähtaegade eest vastustab üksnes kaebaja. Hankelepingus tööde tähtaegade muutmine võis tekitada pakkujate seas ebavõrdse olukorra, mistõttu oli see lubamatu ning kaebaja tegevus ei vastanud seetõttu RHS §

36 lg-le 1 ja RHS § 3 üldpõhimõtetele. Hankelepingu projektis olnud tingimuste muutmist pärast pakkumiste esitamist saab käsitada nii pakkujate kui huvitatud isikute huvide kitsendamise ja konkurentsi moonutamisena. Kui kaebaja oleks soovinud pakkujatele ja huvitatud isikutele anda ette hankelepingu kestuse ilma siduvate kuupäevadeta, oleks pidanud seda hanketeates ja hankedokumentides selgesõnaliselt ka välja tooma, määrates ära ehitustööde tähtaja (näiteks: ehitustööde tähtaeg 200 päeva alates lepingu sõlmimisest). Sellisel juhul ei teki olukorda, kus pakkumuste jõusoleku ajal, vaidemenetluse või muu takistava olukorra puhul poleks võimalik lepingusse minna.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hanketeates ja hankedokumentides oli tööde teostamise tähtajana märgitud 01.08.2010-19.11.2010. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hankelepingu sõlmimisel muutis hankija tööde teostamise tähtaega, määrates selleks 25.08.2010-15.12.2010. Vaidlus on selles, kas hankijal oli õigus muuta hankelepingu tingimusi tööde teostamise tähtaja osas ning kas hankelepingu muutmine enne lepingu sõlmimist on käsitatav keelatud läbirääkimiste pidamisena, mis toob endaga kaasa toetuse vähendamise. Hankelepingu muutmine ja läbirääkimiste pidamine

9. RHS § 69 lg näeb hankelepingu muutmise eeldusena ette kaks samaaegselt esinevat tingimust: 1) objektiivsed asjaolud, mis ei olnud enne hankelepingu sõlmimist ettenähtavad; ja 2) hankelepingu muutmata jätmisega satuks ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine täielikult või olulises osas.

10. Euroopa Kohus sedastas otsuse C-496/99 p-des 118-120, et kui hankija soovib mingil erilisel põhjusel täiendada hanke tingimusi peale eduka pakkumuse väljavalimist, siis tuleb selline võimalus sõnaselgelt ette näha koos detailsete reeglitega nii, et kõik hankes osalemisest huvitatud isikud oleksid sellest võimalusest teadlikud ning saaksid oma pakkumused esitada võrdsetel alustel. Lisaks märkis Euroopa Kohtu otsuses nr C-454/06 p-des 34-35, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmimiseks direktiivi 92/50 tähenduses juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb järelikult poolte soov pidada uusi läbirääkimisi lepingu oluliste tingimuste osas (vt selle kohta 5. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-337/98: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2000, lk I-8377, p-d 44 ja 46). Riigihankelepingu kehtivuse ajal tehtud muudatust võib pidada oluliseks juhul, kui muudatusega tuuakse lepingusse sisse tingimusi, mida ei olnud seatud algse hankemenetluse ajal ja mis oleksid juhul, kui nad oleksid olnud seatud esialgses hankemenetluses, võimaldanud osaleda hankemenetluses ka teistel kui esialgu vastuvõetavaks tunnistatud pakkujatel või oleksid võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse kui see, mis esialgu välja valiti.

11. RHS § 58 lg 3 sätestab, et hankijal on hankemenetluse käigus keelatud pidada läbirääkimisi. Avatud hankemenetluses võib hankija peale pakkumuste esitamist nõuda RHS § 56 lg 3 alusel pakkujatelt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Igasugused muud tegevused või kokkulepped seoses esitatud pakkumustega hankija ja pakkujate vahel, mis ei ole RHS § 56 lg-ga 3 reguleeritud ja mis on suunatud hankelepingu tingimuste muutmisele võrreldes hankedokumentides, hanketeates ja pakkumuses esitatud tingimustega, on keelatud. Seega olukorras, kus hankija ja pakkuja on sõlminud riigihanke tulemusena hankelepingu, mille tingimused erinevad riigihanke korraldamisel hankedokumentides ja hanketeates sisaldunud tingimustest, tuleb eeldada, et hankija ja pakkuja on pidanud läbirääkimisi. Seega tuleb kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga olukorras, kus hankedokumentides ei ole riigihanke tingimuste muutmise võimalikkust sõnaselgelt sätestatud, pidada läbirääkimisi keelatud läbirääkimisteks.

12. Kaebaja ei tõendanud, et ta jättis endale hankedokumentides õiguse hankelepingu tingimuste muutmiseks. Hankedokumentide osas „Juhised pakkujale“ punktis 1.10. (kd II, lk 39) märgitakse, et pakkumust esitades kinnitab pakkuja kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Hankedokumentide Lisa 1 „Vorm IV.a. Pakkuja kinnitus“ (kd II, lk 56-57) kohaselt kinnitasid pakkujad, et nõustuvad pakkumuse edukaks tunnistamise korral tingimusteta muutmata kujul alla kirjutama hankedokumentide lisa 3 kohase hankelepingu. Seega ei saa välistada, et riigihankes võis jääda pakkumus esitamata justnimelt seetõttu, et võimalikul pakkujal ei olnud võimalik alustada hankelepingu täitmist 01.08.2010 ja lõpetada need hiljemalt 19.11.2010, kuid 25.08.2010-15.12.2010 oleks olnud võimalik seda teha.

13. Läbirääkimiste pidamist möönab kaebaja 23.08.2010 e-kirjas EAS-ile (kd I, lk 95). Hankelepingu täitmise tähtaegade muutmine on oluline muudatus hankelepingus. Kohus nõustub vastustajaga ja tema poolt viidatud VAKO 23.08.2013 otsuse nr 193-13/139462 p-s 9 väljendatud seisukohaga, et riigihangete registris on sõna „kavandatav“ hanketeate vormipõhine ning kaebaja ei saanud seda muuta. Seega ei saa hanketeatest järeldada, et kaebaja ei soovinud sõlmida hankelepingut alates 01.08.2010. Samuti ei saa seda järeldada hankedokumentidest ja selle lisaks olevast hankelepingu projektist.

14. Lisaks hanketeates viidatud sõnale „kavandatav“ on kaebaja välja toonud, et hankedokumentide punktis 4.2. on hankelepingu orienteeruva ajana välja toodud 01.08.2010-19.11.2010. Samas 16.06.2010 kaebaja korraldusega (kd II, lk 37, sh pöördel) kinnitatud hankedokumentide lisaks olevast hankelepingu projektist (kd II, lk 47 pöördel) nähtub, et kaebaja määras hankelepingus konkreetsed tähtajad (01.08.2010-19.11.2010) ning tähtajad olid määratud „alustamise aeg hiljemalt“ ja „lõpetamise aeg hiljemalt“. Seega ei saa lugeda, et sõna „orienteeruv“ hankedokumentide punktis 4.2. võiks olla nimetatud kuupäevadest edasiulatuva mõjuga. Pigem võib järeldada, et tööde teostamine võis alata enne 01.08.2010 ning lõppeda enne 19.11.2014. Seega ei ole kaebaja endale hankedokumentides ning hanketeates reserveerinud õigust täiendada või muuta hanketingimusi, mistõttu ei saa nendel alustel pidada läbirääkimiste pidamist eduka pakkujaga lubatavaks.

15. Riigihanke läbiviimise viibimine ei ole objektiivseks asjaoluks, mis annab õiguse hankelepingu muutmiseks või läbirääkimiste pidamiseks. Hankija (kaebaja) ülesandeks on määrata pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad lähtuvalt hankelepingu esemest, eelkõige selle keerukusest ning kogusest, mahust või hulgast, kusjuures minimaalsed tähtajad sätestab RHS (RHS § 35). Seega pidi kaebaja suutma hinnata riigihanke hankemenetluse läbiviimisele kuluvat aega. Otsuse proportsionaalsus

16. Seda, et hankemenetluses on läbirääkimiste pidamine oluliseks rikkumiseks, kinnitab Vabariigi Valitsuse määrus nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 278) § 111 lg 3 p 8 ning Euroopa Komisjoni suunis „Hankemenetluse eeskirjade eiramise korral struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatavate kulutuste suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramise suunised“ (edaspidi suunis) tabeli p 9, mis määratlevad läbirääkimiste pidamise lepingu sõlmimise ajal eraldi rikkumisena, mille eest on õigus nõuda saadud toetus osaliselt tagasi.

17. Kaebaja leiab, et otsus on üllatuslik, ettenägematu ja ülekohtune. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) sätestab, et rakendusüksus (vastustaja) kontrollib taotluse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõutele vastavust ja kulude abikõlblikkust ning teeb toetuse väljamakse või keeldub sellest. Tagasinõude otsuse tegemine on STS-is reguleeritud § 26 lgs 2 ning selle punkti 7 kohaselt on tagasinõude otsuse tegemine lubatud, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle STS-ga või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi. Seega on STS-is ette nähtud toetuse tagasinõudmise regulatsioon, mistõttu ei saa lugeda otsuse tegemist üllatuslikuks või ettenägematuks, mistõttu ei saa olla teotuse saajal (kaebajal) ootust, et tema suhtes tagasinõude otsust ei tehta, kui riigihangete läbiviimise korda on rikutud. Otsuse üllatuslikkuse või ettenägematuse välistab ka asjaolu, et tegelikkuses tegi EAS esmakordse tagasinõude otsuse 31.01.2013 kuupäeva kandvas otsuses (kd I, lk 33-36), mis vaidemenetluses motiveerimatuse tõttu (kd I, lk

12 keskel) kehtetuks tunnistati.

18. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et EAS andis 07.09.2010 otsusega nõusoleku sõlmida hankeleping teistel tingimustel, kui hanketeated ja hankedokumentides välja toodud. Asjaolu, et EAS pikendas projekti abikõlblikkuse tähtaega, ei tähenda seda, et EAS andis nõusoleku hankelepingu sõlmimiseks teistel tingimustel.

19. Samuti ei saa nõustuda kaebajaga, et otsus oleks ülekohtune (ebaproportsionaalne). Kuigi kaebaja ei selgita kaebuses, milles seisneb otsuse ülekohus, tuleb märkida, et keelatud läbirääkimiste korral on tagastusnõude summa nii määruse nr 278 § 111 lg 3 kui ka suunise kohaselt 25% toetuse summast, mida võib vähendada 5 %-ni (määruse § 111 lg 4 ja suunis). Kohtu hinnangul ei ole 5% tagastusnõude tegemine vastuolus õiguse üldpõhimõtetega ning see ei ületa EAS-ile antud diskretsioonipiire. Otsuses toodud EAS-i arutlus tagastusnõude protsendi määramisel on selgelt põhjendatud ning see on arusaadav ja kooskõlas volituse eesmärgiga. Menetluskulud

20. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlust vastustajalt kulude väljamõistmiseks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa