3-12-1542/113 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-12-1542

Otsuse kuupäev

18. juuli 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Evgeny Ignashevi kaebus Viru Vangla toimingute (kaebajale anti

2., 9., 16., 23. ja 30. mail 2012. a ettenähtust väiksema kalorsusega

toitu ja kaebaja 22.05.2012. a esitatud vaiet ei lahendatud seaduses

sätestatud tähtaja jooksul) õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Evgeny Ignashev

Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Kohtuotsus tehakse avalikult

teatavaks Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu

25.07.2014 kell 15.00. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane

päev on 25.08.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kinni peetav isik Evgeny Ignashev pöördus 07.05.2012. a kirjalikult Viru Vangla poole leides, et

kinnipeetavate menüü ei ole seadusega vastavuses ja toidu kogused on väikesed. Viru Vangla

17.05.2012. a vastusega nr 6-14/17619-1 teatati kaebajale, et tema väide, et ta saab ettenähtud normist

vähem kaloreid, ei vasta tõele. Menüüde koostamisel lähtutakse sotsiaalministri määrusest nr 150

„Toidunormid kinnipidamisasutustes“.

22.05.2012. a pöördus E. Ignashev vaidega (registreeritud 24.05.2012. a nr 6-12/193) vangla poole,

milles taotles kiiremas korras koostada talle menüü vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 150.

Kaebaja leidis, et käesoleval juhul on tegemist sotsiaalministri määruse nr 150 jämeda rikkumisega

ning Viru Vangla vastuses nr 6-14/17619-1 on esitatud ebatäpne informatsioon kinnipeetavate

toitlustamise kohta.

07.06.2012. a kaaskirjaga nr 6-12/193-1 edastati E. Ignashevi vaie tõlkimiseks OÜ-le AD Rem

Tõlkebüroo. 13.06.2012. a kaaskirjaga nr 6-12/193-2 saabus E. Ignashevi vaie tõlkimiselt. 13.07.2012.

a vaideotsusega nr 6-12/193-3 jäeti vaie rahuldamata.

2. 23.07.2012. a saabus Tartu Halduskohtusse E. Ignashevi kaebus Viru Vangla toimingute – kaebajale

anti 2., 9., 16., 23. ja 30. mail 2012. a ettenähtust väiksema kalorsusega toitu ja kaebaja 22.05.2012. a

esitatud vaiet ei lahendatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul – õigusvastasuse tuvastamiseks.

23.08.2012. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 07.12.2012. a.

04.09.2012. a esitas kaebaja taandamisavalduse kohtunik T. Hristoforova suhtes. Kuna T. Hristoforva

oli sel ajal Tartu Halduskohtu esimees, jättis ta 17.09.2012. a taotluse rahuldamata ning jätkas asja

menetlemist.

04.01.2013. a kohtumäärusega võttis Tartu Halduskohus E. Ignashevi kaebuse menetlusse.

Tartu Halduskohus jättis 04.04.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata.

04.03.2014. a otsusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus E. Ignashevi apellatsioonkaebuse ja saatis asja

uueks arutamiseks halduskohtusse, kuna asja lahendas kohtunik, kellel seaduse järgi ei olnud õigust

asja lahendada. Ringkonnakohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 26 lõiget 3

tuleb tõlgendada selliselt, et kohtu esimees saab otsustada küll teiste sama kohtu kohtunike

taandamise, kuid kohtu esimehe enda suhtes esitatud taandamise avalduse peab lahendama järgmise

astme ehk ringkonnakohtu esimees. Ringkonnakohus viitas ka TsMS § 28 lõikele 2, mille kohaselt

võib kohtunik menetlust jätkata, kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, kuid ei või teha

kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist.

10.04.2014. a määrusega jättis kohtunik T. Hristoforova uuesti taandamisavalduse rahuldamata.

11.04.2014. a jättis selle rahuldamata ka Tartu Halduskohtu esimees T. Saar.

21.05.2014. a määrusega määras Tartu Halduskohus kaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses

ning andis menetlusosalistele aega kuni 25.06.2014. a täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks.

12.06.2014. a teatas Viru Vangla, et jääb varasemalt esitatud seisukohtade ja tõendite juurde.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja leiab, et Viru Vangla on tema puhul rikkunud toitlustusnorme ehk sotsiaalministri käskkirja

nr 150. Arsti ettekirjutusel pidi kaebaja saama täiendavat toitu vastavalt R 4 (2700-3100 kcal) rühmale,

kus meeste minimaalne päevane kalorite norm peab olema 3100 kcal. 2., 9., 16., 23. ja 30. mail 2012. a

anti kaebajale ettenähtust väiksema kalorsusega toitu. Toitlustamine R 3-9,6 rühma järgi on naiste

toitlustamine (2300 kcal päevas). Meeste minimaalne kalorite norm peab Viru Vanglas olema 2700

kcal (R 3-2700 kcal). Mai kuus anti kaebajale aga kolmapäeviti 2266,5 kcal, mistõttu toimiti

õigusvastaselt. Tervisliku seisundi tõttu peab ta arsti ettekirjutusel saama R 4 toitu. R 4 rühma

minimaalne norm on 3100 kcal. Viru Vangla 19.06.2012. a vastuses nr 6-14/23312-1 on märgitud, et

kaebaja saab toitu R4+dieet.

E. Ignashev märgib, et võid ta ei saa ja jooginormi vangla ei täida, päevas antakse veidi rohkem kui

500 ml jooki.

Samuti märgib kaebaja, et Viru Vangla registreeris tema vaide 24.05.2012. a numbriga 6-12/193, kuid

vastus anti alles 13.07.2012. a. Sellega rikuti vaidele vastamise 30-päevast tähtaega ning Viru Vangla

toimis õigusvastaselt.

Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud (kaebajale anti 2., 9., 16., 23. ja

30. mail 2012. a ettenähtust väiksema kalorsusega toitu ja kaebaja 22.05.2012. a esitatud vaiet ei

lahendatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul). Toimingute õigusvastasuse tuvastamine on kaebajale

vajalik tulevikus kahjunõude esitamiseks ning on esitatud ka preventiivsel eesmärgil.

Vastustaja vastuväited

4. Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega ja vaidleb sellele vastu.

Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine

vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet.

Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst.

Kinnipidamisasutustele kehtib sotsiaalministri 31.12.2002. a määrus nr 150 „Toidunormid

kinnipidamisasutuses“ (edaspidi Määrus). Nimetatud Määruse järgi peab kinnipeetava toit tagama

nõuetekohase ööpäevase toiduenergia vajaduse, vitamiinide, mineraalide ja valkude koguse. Määruse §

1 lg 4 kohaselt arvestatakse toidunormi määramisel kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust,

terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava oma religiooni

toitumistavasid. Määruse § 2 lg 3 järgi jaotatakse kinnipeetavad 4 rühma: R 1, R 2, R 3, R 4. Evgeny

Ignashev kuulub R 3 rühma [(2300–2700 kcal) 19–50-a mittetöötavad mehed].

Viru Vangla pakub kinnipeetavatele kolm korda päevas sooja toitu ning kinnipeetavate menüüd

koostatakse vastavalt ülaltoodud määrusele. Baasmenüüd koostatakse ühtselt kõikide vanglate

kinnipeetavate jaoks ning kõik kinnipeetavad saavad sama toitu. Kinnipeetavatele on tagatud tervislik

ja täisväärtuslik toit, mis vastab nii kalorsuselt kui ka vitamiinide ja mineraalide poolest määruses

kehtestatud nõuetele. Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalitus on seoses ühe

kinnipeetava esitatud kaebusega 2009. aastal kontrollinud menüü vastavust sotsiaalministri määruses

kehtestatud nõuetele ning tuvastanud, et kahe nädala toidu minimaalne vitamiinide ja mineraalide

kogus isegi ületas määruses ettenähtud nõudeid.

Viru Vangla spetsialist-õde juhataja ülesannetes Kersti Kevato 12.07.2012. a õiendi kohaselt on E.

Ignashevil diagnoositud erinevad mao-, duodeenumi- ja söögitoru haigused alates aastast 1997. Selle

pärast on E. Ignashevile määratud dieettoit ja lisatoit halva tervisliku seisundi ja langenud

immuunstaatuse tõttu. Vastavad andmed on ära toodud ka riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt

kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registris toidunormide all. Dieettoidu erisus tavamenüüst

seisneb selles, et leiva asemel saab kinni peetav isik saia. Lisatoidu erisus tavatoidust seisneb ühe saia

viilu lisamises tavatoidule.

Kaebaja avaldab rahulolematust 2., 9., 16., 23. ja 30. mail 2012. a, s.o nimetatud kuu kolmapäevastel

päevadel pakutava toidu kalorsuse üle. „Kinnipeetavate toidumenüü Mai 2012“ kohaselt pakuti

kolmapäeviti kinnipeetavatele toitu, mille kalorsus moodustas 2266,5 kcal:

Hommikusöögiks – mannapuder, sai, tee suhkruga – kokku 709,2 kcal;

Lõunasöögiks – hakklihakaste, kartulipüree, keefir, leib, peedi-küüslaugusalat – kokku 1046,2 kcal;

Õhtusöögiks – talupojasupp, leib – kokku 511,1 kcal.

Määruse § 3 lg 1 järgi kinnipeetava kahe nädala toit peab vastama kinnipeetava rühma kahe nädala

keskmisele toidunormile ning toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma keskmise

ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12%. 2012. a maikuu

kinnipeetavate toidumenüüst nähtub, et toidu kilokalorsus varieerub 2266,5 – 2715,1 kcal päevas. R 3

rühma kinnipeetavatele antakse lõuna ja õhtusöögi juurde 100 grammi leiba. E. Ignashev kuulus mais

2012. a toidurühma R3 (2300–2700 kcal), ning talle oli määratud dieettoit, mis tähendab, et

kinnipeetav ei tohi süüa leiba ning leiva asemel väljastatakse talle saia. Vangiregistri kande kohaselt

määrati alates 22.05.2012. a kinnipeetavale lisatoit, kuna tema kehamassiindeks oli alla 18,5 kg/m2.

Lisatoiduks on ettenähtud 300 kcal ja seda väljastati mais 2012. a saiana.

Seega pidi kinnipeetav saama 2., 9., 16. mail 2012. a, s.o kuni 22.05.2012. a R 3 2300-2700 kcal

päevas. E. Ignashev leiba süüa ei tohi, mistõttu asendati leib saiaga ning saia kalorsus on leiva

kalorsusest 58 kcal suurem. Seega oli kaebaja 2., 9., 16.mail 2012. a toidust saadav kalorsus vastavalt

koostatud menüüle 2324,5 kcal. Alates 22.05.2012. a, s.o 23. ja 30. mai 2012. a, pidi E. Ignashev

saama R3+300 kcal=2600-3000 kcal päevas. Seega oli 23. ja 30. mai 2012. a toidust saadav kalorsus

vastavalt koostatud menüüle 2622,5 kcal.

Vaideotsuses nr 6-12/193-3 on õigesti märgitud, et kaebaja kuulus R3 toidurühma. 19.06.2012. a

vastuses nr 6-14/23312-1 on ekslikult märgitud, et kaebaja on määratud R4 toidurühma.

Seega, tulenevalt eeltoodust ei ole kaebaja saanud päevas kilokaloreid vähem kui on määruses ette

nähtud. Seega oli toitlustamine kooskõlas sotsiaalministri 31.12.2002. a määrusega nr 150.

Kaebaja avaldab rahulolematust, et vangla ei ole talle andnud võid ega taganud jooginormi. Vastustaja

märgib, et Määrusest ei tule kaebajale õigust nõuda vanglalt mingit kindlat toiduainet. Nimetatud

Määrusest tulenevalt peab vangla tagama kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama

optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained)

ja valguvajaduse. Määrusest ei tulene ka mingit jooginormi, mida vangla peaks kinnipeetavale

toitlustamise ajal väljastama. Määruse § 3 lg 5 kohaselt joogivett võimaldatakse kinnipeetavale 1,2–1,5

liitrit päevas. Joogivesi on Viru Vanglas kinnipeetavatele ööpäevaringselt kättesaadav ning vangla ei

piira kinnipeetavate joogiveetarbimist.

Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud vaide menetlemisel menetlustähtaega. Vastustaja seesuguse

väitega ei nõustu. 07.06.2012. a kaaskirjaga nr 6-12/193-1 edastati E. Ignashevi vaie tõlkimiseks OÜ-

le AD Rem Tõlkebüroo vastavalt VSkE § 491 sätestatule. VSkE-st ei tulene tähtaega, millise aja

jooksul tuleks dokumendid tõlkijale edastada. 13.06.2012. a kaaskirjaga nr 6-12/193-2 saabus E.

Ignashevi vaie tõlkimiselt. VSkE § 491 lg 6 teises lauses sätestatu kohaselt menetleja arvestab

menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Seega, arvestades eeltoodut, on kaebaja

vaie läbi vaadatud tähtaegselt ning menetlustähtaega rikutud ei ole.

Eeltoodud seisukohtadest tulenevalt palub vastustaja jätta E. Ignashevi kaebus rahuldamata ja kaebaja

poolt kantud kohtukulud tema enda kanda.

Kohtu seisukoht

5. Tartu Halduskohtu 04.04.2013. a kohtuotsus tühistati, kuna ringkonnakohtu hinnangul polnud

taandamisavaldus nõuetekohaselt lahendatud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 202 lg 1

sätestab, et halduskohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub

menetlus halduskohtus olukorras, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist ning halduskohus

teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt olid ebaseaduslikud. TsMS § 28

lõike 2 kohaselt võib kohtunik menetlust jätkata, kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, kuid

ei või teha kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist. E.

Ignashevi esitatud taandamisavaldus oli ilmselgelt põhjendatud, kuna ei sisaldanud ühtegi sisulist

argumenti, miks peaks kohtunik taanduma. Ka uuesti taandamisavaldust läbi vaadates jättis Tartu

Halduskohtu esimees selle läbi vaatamata. Seega olid kohtu menetlustoimingud enne kohtuotsuse

tegemist õiguspärased ning kohus saab neile käesoleval juhul tugineda.

6. Viru Vangla on 12.06.2014. a teatanud, et jääb varasemalt menetluses esitatud seisukohtade ja

tõendite juurde ning E. Ignashev ei reageerinud 21.05.2014. a määrusega antud võimalusele esitada

täiendavaid menetlusdokumente kuni 25.06.2014. a, teeb kohus asjas uue otsuse samade kogutud

tõendite ning esitatud seisukohtade pinnalt nagu oma 04.04.2013. a otsuse. Kohtul ei ole käesoleval

ajal ka põhjust oma sisulisi seisukohti võrreldes antud otsusega muuta.

7. Käesolevas asjas on E. Ignashev esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse,

milles taotleb Viru Vangla toimingute (kaebajale anti 2., 9., 16., 23. ja 30. mail 2012. a ettenähtust

väiksema kalorsusega toitu ja kaebaja 22.05.2012. a esitatud vaiet ei lahendatud seaduses sätestatud

tähtaja jooksul) õigusvastasuse kindlakstegemist.

8. Esimesena lahendab kohus kaebaja nõude seoses toitlustamisega.

Tuvastatud on ja kaebaja ei vaidle sellele vastu, et ta kuulus 2012. a maikuus Määruse § 2 lg 3 kohaselt

toiduenergiavajaduse järgi rühma R 3 (2300 – 2700 kcal) ehk 19-50 a mittetöötavate meeste hulka.

Vastustaja tunnistas, et kaebajale edastatud 19.06.2012. a vastuses nr 6-14/23312-1 on ekslikult

märgitud, et ta kuulub R 4 toidurühma (II köide tl 17 pöördel). Kaebuse kohaselt sai E. Ignashev 2012.

a maikuu kolmapäevastel päevadel toitu kalorsusega 2266,5 kcal. Hommikusöögiks oli tal

mannapuder, sai, tee suhkruga (709,2 kcal); lõunasöögiks hakklihakaste, kartulipüree, keefir, leib,

peedi-küüslaugusalat (1046,2 kcal) ja õhtusöögiks talupojasupp, leib (511,1 kcal).

9. Määruse § 3 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kahe nädala toit vastama kinnipeetava rühma kahe

nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma

keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12%.

Viru Vangla 2012. a maikuu kinnipeetavate toidumenüüst nähtub, et toidu kilokalorsus varieerub

2266,5 – 2715,1 kcal päevas (t.l 170, I köide). 12.07.2012 meditsiiniosakonna õiendi kohaselt (t.l 169,

I köide) kaebaja sai Viru Vanglas lisatoitu alates 15.10.2009. R3 rühma kinnipeetavatele antakse lõuna-

ja õhtusöögi juurde 100 g leiba. Kuna kaebajale oli määratud dieet, siis tema sai lõuna ja õhtusöögiks

leiva asemel 100 g saia ning seetõttu ta sai iga päev 110 kcal rohkem kui teised R3 rühma kuuluvad

kinni peetavad isikud. Seega kaebaja sai kolmapäeviti 2266,5 + 116 kcal, kokku 2382,5 kcal, mis

täielikult vastab rühma R3 miinimumile (2300kcal). Kohtuistungil kaebaja teatas, et ta sai hommiku-

ja lõunasöögil 3-4 tükki saia ja igal söögikorral 1 saiaviilu lisaks. Kaebaja sai veel juurde saia, mis oli

leiva asemel (t.l 17, II köide). 12.07.2012 meditsiiniosakonna õiendi kohaselt alates 22.12.2011 kuni

22.03.2012 ja alates 22.06.2012 on infektsionisti poolt ordineeritud taas lisatoit kolmeks kuuks halva

tervisliku seisundi ja langenud immuunstaatuse tõttu (t.l 169, I köide), kuid kaebaja sai faktiliselt

lisatoitu lisa saia näol ka mais 2012. Kohtuistungil kaebaja seletas, et peaaegu aasta sai ta lisatoitu,

kaasa arvatud maikuu ning seega on vale tõendis märgitu, et ta sai lisatoitu kuni 23.03.2012 (t.l 18, II

köide). Vastustaja seletas kohtus, et kaebajal ei oleks olnud õigust mais 2012 saada lisatoitu, kuid ta

sai (t.l 18, II köide). Seega kaebaja sai rohkem kui 2300 kcal.

10. Seega on tuvastatud, et kaebaja sai 02., 09. ja 16.05.2012. a (kuni 22.05.2012. a) R 3 toidurühma

kuuluva kinnipeetavana 2300 – 2700 kcal päevas. Saia kalorsus on leiva kalorsusest 58 kcal suurem.

Seega oli kaebaja 02., 09. ja 16. mail 2012. a toidust saadav kalorsus vastavalt koostatud menüüle

2324,5 kcal (t.l 27-28, II köide). Kaebaja sai R3 kalorsusega toitu ning lisatoitu alates 22.05.2012.

Lisatoiduna väljastati mais 2012 kaebajale 100 g saia, mis teeb kokku ca 298 kcal. Alates juunist 2012

muudeti praktikat ja kinnipeetavatele hakati lisatoiduna väljastama suuremas koguses hommikuti putru

ning õhtuti suppi (t.l 28, II köide).

Alates 22.05.2012. a (s.o 23. ja 30. mai 2012. a) sai kaebaja R 3+300 kcal ehk 2600 – 3000 kcal

päevas. 23. ja 30. mail 2012. a oli kaebaja toidust saadav kalorsus vastavalt koostatud menüüle 2622,5

kcal.

11. Määrusest ei tule kaebajale õigust nõuda vanglalt mingit kindlat toiduainet ja seega ei ole kaebajal

õigust nõuda menüü täiendamist võiga.

Samuti ei ole leidnud tõendamist, et kaebajale ei tagatud jooginormi. Määrusest ei tulene jooginormi,

mida vangla peaks kinnipeetavale toitlustamise ajal väljastama. Määruse § 3 lg 5 kohaselt

võimaldatakse kinnipeetavale joogivett 1,2 – 1,5 liitrit päevas. Vesi on Viru Vanglas kinnipeetavale

ööpäevaringselt kättesaadav piiranguteta ning vangla ei pea eraldi toidu ajal varustama kinnipeetavat

joogiveega.

Ülaltoodu alusel ei ole kohus tuvastanud, et vastustaja toimingud vaidlustataval ajal oleksid olnud

seadusevastased ja seega ei kuulu kaebus selles osas rahuldamisele.

12. Seoses Viru Vangla poolt kaebaja vaide menetlemisega on kohtul järgmine seisukoht.

22.05.2012. a esitas kaebaja Viru Vanglale venekeelse vaide, mis registreeriti 24.05.2012. a numbriga

6-12/193. Kaebaja taotles vaides menüü koostamist vastavalt Määrusele ja teatas, et vastuses nr 6-

14/17619-1 märgitud info ei ole täpne. Kaebaja vaidele tehti 29.05.2012. a märge „Lahendamiseks:

perearsti vastuvõtule registreerimiseks“. 30.05.2012. a tehti vaidele peaspetsialist-üksuse juhi

ülesannetes poolt märge „K. Kiisküla, tõlke korraldamiseks, materjalide kogumiseks ja seisukoha

koostamiseks“ (t.l 164, I köide).

07.06.2012. a kaaskirjaga nr 6-12/193-1 edastas Viru Vangla neljanda üksuse inspektor-kontaktisik

Kerli Kiisküla kaebaja vaide OÜ-le Ad Rem Tõlkebüroo (Rävala pst 8, 10143 Tallinn) tõlkimiseks (t.l

166). 12.06.2012. a kaaskirjaga saatis Tõlkekeskus kaebaja tõlgitud vaide Viru Vanglale ja Viru

Vanglasse on see sisse tulnud 13.06.2012. a ning registreeritud numbriga 6-12/193-2 (t.l 167, I köide).

13.07.2012. a on tehtud vaideotsus nr 6-12/193-3 ja kaebaja sai selle kätte 17.07.2012. a (t.l 163

pöördel, I köide ja t.l 11, II köide).

VSkE § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed vaided koos lisadega enne menetluse võtmist

tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lg 2 kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse

dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele

kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt,

kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava

võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla.

VSkE § 491

lg 6 kohaselt arvestab menetleja menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi

saabumisest.

Seega pidi vastustaja arvestama vaide lahendamise tähtaega alates 13.06.2012. a, s.o vaide tõlke

saamisest. Vaideotsus on tehtud 13.07.2012. a (t.l 22). Vangistusseaduse § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse

vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, s.o eestikeelse

vaide saabumisest.

Seega oli vaie lahendatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja kohus ei ole tuvastanud vaide

lahendamisel tähtaja rikkumist.

13. Ülaltoodu alusel jääb kaebus rahuldamata.

Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest

vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova

kohtunik