1-13-586/73 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg koht ja 25. juuli 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-586 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu ( kohtumaja) 17. juuni 2014 Jõhvi

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja kaebuse

ja liik

Süüdimõistetu N.A kaitsja vandeadvokaat

Lembit Nirgi

määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 17. juuni

2014 määrus jätta muutmata.

2. M

rahuldamata.

ääruskaebus jätta

3. Rakvere Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo kaudu 72 eurot vandeadvokaat , sealhulgas käibemaks 12 eurot,

Lembit Nirgile menetluses N.A-le tema poolt määruskaebe riigi õigusabi osutamise eest.

4. N.A-lt riigitulude

sse välja mõista kaitsja tasu 72 eurot vandeadvokaat

Lembit Nirgi

poolt osutatud õigusabi eest.

5. N.A

tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002

või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning

märkida selgitus: „ viitenumber 2800049858 ja N.A , 1-13-586, menetluskulud“.

6. Menetlus

kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

- 2 -

Asjaolud

ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega tunnistati N.A süüdi KarS § 424 järgi ning talle

mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 10 kuud ja 14 päeva alates 13.12.2012.

2. 08.05.2014 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

N.A

vangistusest tingim elektroonilise valve vabastamise otsustamiseks. isi enne tähtaega ga Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 17.06.2014

määrusega jäeti talle mõistetud vangistusest tingimisi N.A enne tähtaega vabastamata.

Maak

ohtu põhjendused olid järgnevad.

3.1. Arvestades kriminaalset minevikku (8 kriminaalkaristust) ja asjaolu, et praegu N.A

kannab isik karistust katseajal toime pandud kuriteo eest, puudus maakohtul igasugune

veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja seaduskuulekalt ning pane taas läbida ei

toime uusi kuritegusid. Maakohus leidis, et kriminaalhooldus isegi elektrooniline ja mitte

järelevalve ei ole puhul enam piisavaks vahendiks, mis tagaks kinnipeetava N.A

õiguskuuleka käitumise

vabaduses.

3.2. Maakohus tunnustas kinnipeetavat vangistuses sotsiaalprogrammide eest ja luges läbitud positiivseks, et N.A on olemas kindel elukoht ja talle garanteeritakse vabanedes töökoht, kuid leidis, et vaid nendel põhjustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne

tähtaega põhjendatud.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ühist N.A kaitsja, kes palub t ada 17.06.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 4.1. Kaitsja juhib tähelepanu, et N A . puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on

vangistuse jooksul läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Lisaks kannab kinnipeetav hetkel karistust avavanglaosakonnas ning töötab majandustöödel koristajana. Seega on karistuse

kandmine

ka asjaolu, et ta N.A otseselt mõjutanud ja muutnud. Isiku paranemist näitab soovib vabaduses teha lõpparve alkoholiga.

4.2. Vabaduses on N.A olemas elukoh Kinnipeetaval on t ja toetav sotsiaalvõrgustik. võimalus asuda tööle XXX OÜ-s ning saadud sissetulekust ennast elatada ja tasuda võlgnevusi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud

ja järeldused

5. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et ennetähtaegne vangistusest vabastamine N.A

ei ole põhjendatud ning ääruskaebus leiab, et m ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa

maakohtu määruse tühistamise tingimisi ennetähtaeg ja

N.A se vabastamise. Kolleegium

nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea

vajalikuks neid tervikuna korrata.

Eeltoodust

lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist. 6. Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele

tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.

7. Kolleegium peab positiivseks, et on N.A vangistuses tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega. Kinnipeetav on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja osalenud vangla tööhõives, ka puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabaduses on N.A olemas kindel elukoht

ning .

lähedaste toetus Samuti on talle garanteeritud töökoht.

8. Hinnates aga KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et

N.A

ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas omavad

- 3 - ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eelkõige mõju kuriteo toimepanemise asjaolud ja

N.A ik. varasem elukä

8.1. on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud, sh vanglakaristustega, ja tal on N.A olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda.

Siiski ei ole

t tema suhtes rakendatud N.A oma käitumise ja suhtumisega näidanud, e

karistused - -

on oma eesmärki edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest täitnud. Kuna N.A-le ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta karistust katseajal

toime pandud üldohtliku kuriteo toimepanemise eest tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise , otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine, seda eriti katseajal, ei ole aktsepteeritav.

9. Kuigi N.A teatud positiivsed tendentsid, ei ole need käitumises on tähendatavad käesoleval ajal siiski piisavad, et tuua kaasa isiku ennetähtaegset vabastamist. 9.1. Kohtukolleegium on seisukohal, et mida rohkem on isikut kriminaalkorras karistatud, seda

kaalukamad peavad olema asjaolud, mis põhistavad tema ennetähtaegset vangistusest

vabastamist. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on süüdistatava edasine õiguskuulekas käitumine ja süütegude toimepanemisest hoidumine. Kui isikut on aga

varasemalt juba 8 korda kriminaalkorras karistatud, mh vangistustega, ning ta on endiselt

jätkanud uute kuritegude toimepanemist, tuleb tema ennetähtaegset vabastamist sh katseajal, põhjendada väga veenvate argumentidega. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

9.2. Vangla küll toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid tegemist on vaid arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks siduv ning lõpliku otsuse isiku ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise kohta langetab kohus.

10. Eeltoodud

- -st 1 tuleb Viru põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p jätta st

Maakohtu 17. juuni 2014 muutmata

määrus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja N.A

vabastamata rahuldamata. ning määruskaebus 11. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks

kokku 1,5 tundi, mille eest taotleb tasu summas 108 8 eurot. eurot, sh käibemaks 1

Ringkonnakohus leiab määruskaebuses esitatud motiivide hulka arvestades, et taotlus on

põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kaitsja kaebus sisaldab suures osas maakohtu määruses esitatud

asjaolude ümberkirjutamist ning vähem on esitatud uusi asjaolusid või kaitsja seisukohtade põhjendusi. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks tuleb lugeda 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot.

KrMS § hüvitama menetlu -de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab

N.A skulu, milleks on

vandeadvokaat Nirgi

L. kaitsjatasu 72 eurot määruskaebuse koostamise eest.

Mati Kartau

Maarika Kuusk Paavo Randma