1-14-4435/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-4435 Kohtukoosseis Kriminaalasi Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Paavo Randma G.M süüdistuses KarS § 329 järgi kiirmenetluses lühimenetluse korras

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 22. mai 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava .M apellatsioon G RESOLUTSIOON

Jätta G.M apellatsioon Viru Maakohtu 22. mai 2014 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-14-4435 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 22.05.2014 otsusega tunnistati .M süüdi KarS § G

329 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 järgi vähendati 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 kuud vangistust alates 22.05.2014.

2. 26.05.2014 esitas Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni .M, kes G palub tühistada maakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas, kuna leiab, et karistus on liiga karm ning kohtul tulnuks vastavalt prokuratuuri taotlusele mõista karistuseks

1 kuu vangistust.

3. Seoses karistuse ära kandmisega vabastati .M 22.07.2014 Viru G Vanglast. Ringkonnakohtu seisukoht

4. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

5. Eelkõige tingib apellatsiooni läbi vaatamata jätmise asjaolu, et .M oli G

ajaks, mil apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtusse, talle mõistetud karistuse juba ära kandnud. Lisaks eeltoodule on kohtukolleegium aga ka seisukohal, et maakohtu poolt mõistetud karistus oli kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega.

6. Maakohus arvestas .M karistust kergendavat asjaolu, raskendavate G asjaolude puudumist, isiku süü suurust ja karistuse preventiivseid eesmärke. Kohus arvestas, et isikut on varasemalt korduvalt liiklusalaste süütegude eest karistatud, sh KarS § 329 järgi reaalse vangistusega. Viru Maakohtu 09.04.2012 otsusega mõisteti G.M-ile KarS § 424 ja § 329 järgi 4 kuud vangistust, mida vähendati KrMS §

238 lg 2 alusel 2 kuu ja 20 päeva vangistuseni.

6.1. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3- 1-1-58-13, p 7).

Kuna kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikut, siis jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul ei ole võimalik kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-99-06 p 15.1).

Seega on .M-ile mõistetud karistus põhjendatud ja kooskõlas kehtiva G kohtupraktikaga.

7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 teisest lausest leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Mati Kartau Tiit Lõhmus Paavo Randma