1-12-10055/65 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10055 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu ( kohtumaja) 13. juuni 2014 Jõgeva

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu H.U

(H.U) kaitsja

vandeadvokaat Rainer Objartel

, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 13. juuni

2014 määrus jätta

muutmata ja s H.U üüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks 144 eurot (sh käibemaks 24

eurot)

vandeadvokaat Rainer Objarteli H.U

poolt süüdimõistetu määruskaebemenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.

3.

H.U-lt. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu välja

Süüdimõistetult välja mõistetud kaitsjatasu tuleb 30 päe

va jooksul alates kohtulahendi

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a

EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal

a/a EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlus

tatud määrusest teada või pidi teada saama.

- 2 - Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 08.03.2013 otsusega H.U KarS

ja mõisteti süüdi § 199 lg 2 p 9 järgi

karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust .

1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.08.2012 seega , s.o 2 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kuulus 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati

mõistetud karistust Harju Maakohtu 1 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 4.06.2012

aasta 4 kuud 20 päeva vangistuse võrra, mõisteti 1 aasta 8 kuud 18 päeva ning liitkaristuseks

vangistust.

Karistusaja algus 06.02.2013 ja 24.10.2014. lõpp

2. Tartu Maakohtu 13.06.2014 H.U vangistusest tingimisi enne määrusega jäeti tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus arvestas, et H.U on korduvalt kriminaalja väärteokorras karistatud. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud röövimiste, varguste, omastamise, avaliku korra raske rikkumise, kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. H.U on

viibinud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. id H.U ei Kontrollnõude

täitnud ja mõned kuud pärast viimase kuriteo eest karistuse mõistmist pani H.U toime uue kuriteo. Järgmise varguse pani H.U toime poole aasta pärast. Sellest järelduvalt on varasemad H.U-le määratud katseajad ebaõnnestunud uute kuritegude toimepanemise tõttu. See annab maakohtu hinnangul alust arvata, et varasemad karistused ei täitnud H.U puhul eesmärki.

2.2. Maakohus pidas oluliseks, et H.U on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja ja

sõltuvusainetest loobumise võimalikkus iseseisvalt, selleks vastavat ravi läbimata, seab

maakohtu arvates kahtluse alla, kas H.U ikka on suuteline kuritegusid soodustavast sõltuvusest vabanema.

2.3. Samuti leidis maakohus, et kuigi kinnipeetaval on vabanemisel olemas töökoht, ei ole kindla töökoha olemasolu garantiiks, et H.U edaspidi kuritegusid toime ei pane. Maakohus

märkis, et ka varasemalt on H.U töötanud, kuid see ei ole kuritegude toimepanemist takistanud. 2.4. Eeltoodule tuginedes ning vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele, leidis maakohus,

et H.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohtu hinnangul ei võimalda H.U ennetähtaegset vabanemist tema

varasem elukäik (korduvad varavastased kuriteod, mõistetud eriliigilised karisused, katseaja

tingimuste rikkumine) ja toimepandud kuriteo asjaolud (majandusliku kasu saamine narkootikumide hankimiseks).

3. Tartu Maakohtu 13.06.2014 se peale esitas H.U määru määruskaebuse süüdimõistetu

kaitsja, kes palu 13.06.2014 H.U b tühistada Tartu Maakohtu määruse ja vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad

Kaitsja leiab, et maakohus ei ole määrust, millega H.U jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, piisavalt motiveerinud. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata ennetähtaegse vabastamise poolt rääkivad positiivsed asjaolud.

3.1. H.U kinnitas kohtuistungil et hoidub seadusevastasest käitumisest ja soovib elada õiguskuulekat elu, ta on teadvustanud endale riskitegureid, mis on toonud teda karistust kandma

ning ta on veendunud, et järgib edaspidi ühiskonnas kehtivaid reegleid. Samuti on H.U kinnitanud, et suudab täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.2. Kaitsja leiab, et tingimused, millesse H.U vabaduses asub, annavad alust arvata, et ta saab

hakata vähehaaval oma elu korraldama. H.U on võimalus asuda tööle OÜ-sse , kus ta XXX

- 3 -

on ka varem töötanud. Samuti perekond, st peamiselt ema, on valmis teda vabanedes materiaalselt toetama. Kaitsja hinnangul hõlbustab H.U tööturul konkureerimist ka asjaolu, et ta on vangistuse ajal läbinud riigikeele A2 taseme ning õpib B1 tasemel. 3.3. Kaitsja leiab, et kuigi H.U on karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud ühel

korral, ei H.U on peegelda antud asjaolu kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal.

osalenud sotsiaalprogrammis „12 sammu“, samuti tuleb arvestada positiivseid tegureid

vabanemise korral – võimalus asuda tööle, elukoha olemasolu, lisaks ka perekonna toetus.

Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusel olles saaks H.U hakata korraldama oma elu

kriminaalhooldaja järelevalve all tingimustes, milles eksimise korral pööratakse kandmata karistus täitmisele. Kui H.U kannab karistuse lõpuni ära, puudub tema üle igasugune kontroll

ja võimalus abistada teda riskivaldkondades. Kaitsja on seisukohal, et kontrollnõuete ja kohustuste täitmine distsiplineeriks isikut ning kõik edasine oleks tema enda teha.

4. Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2014 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele

kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 04.07.2014. Seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et H.U vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

6. H.U kaitsja Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust

maa H.U kohtu määruse tühistamiseks ja ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus H.U jätta enne tähtaega vangistusest

vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja varasemale elukäigule, on põhjendatud. 7. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et H.U õpib eesti keelt B1 tasemel ja on läbinud

sotsiaalprogrammi 12 sammu . „ “

7.1. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu

ringkonnakohus leiab, et H.U vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole

põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud

kaaluvad üles elukoh , töökoha ning toetava lähikonna olemasolu. a

7.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et

käesoleval ajal suudaks käituda õiguskuulekalt. väited, et ta H.U vabaduses koheselt H.U on aru saanud oma tegude keelatusest, kahetseb ja omab realistlikke eesmärke tuleviku osas, ei ole kohtu jaoks veenvad. H.U on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korda ning reaalset

vangistust kannab H.U teist korda. Ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud nõustub

seisukohaga, mille kohaselt ei ole vanglakaristus ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla

allutamine H.U eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Siinkohal tuleb

ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et kuigi varasemalt t on rõhutada mõistetud vangistus

asendatud H.U kuritegelikku tegevust ning pani toime uusi üldkasuliku tööga, jätkas kuritegusid.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses toodud argumendiga, mille

kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud kinnipeetava vabastamist iseloomustavaid

positiivseid omadusi, vaid omistanud liiga suure tähtsuse tema varasemale elukäigule. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et isikut, keda on varasemalt kriminaalkorras 5 korral

karistatud ning kes on rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi ja pannud katseajal toime uue

kuriteo, ei ole siiski varasemat võimalik hinnata ilma elukäiku arvestamata. Veelgi enam, kui

- 4 - isik on uue kuriteo toime pannud katseajal, iseloomustab see oluliselt ka kinnipeetava isikut ja tema arusaama õiguskuulekusest.

8. Ringkonnakohus peab oluliseks viidata ka Tartu Vangla poolt kinnipeetava kohta antud

iseloomustusele H.U poolt , millest nähtuvalt on üldise korduva kuriteo toimepanemise

tõenäosus kahe aasta jooksul 65% vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54 ja uue %.

Seega on olemas oht, et kinnipeetav paneb toime uusi kuritegusid. Oht seisneb eelkõige võimalikus mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ning füüsilises ründes ja kehavigastuste tahtlikus tekitamises. Ringkonnakohus märgib ka, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. H.U on distsiplinaarkorras karistatud ühel korral, mis

samuti

välistab tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise.

9. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. H.U puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi

enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama

selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus H.U kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et H.U

ennetähtaegsel vaba ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema nemisel saaks

, kui

varavastaste gude toime pannud isiku vabastamine ei ole süüte kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

10.

Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist. 10.1. H.U kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on

kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt H.U-le i andmisele kulunud aeg, s.o riigi õigusab

2

tundi, mõistlik ja põhjendatud. 10.2. KrMS § 187 lg 2 kohaselt juhul, kui määruskaebemenetluses jäetakse esimese astme kohtu

otsus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel

need on tekkinud. Sellest lähtudes peab hüvitama määruskaebemenetluses H.U tekkinud

kaitsjakulud 144 eurot . (sh käibemaks 24 eurot)

Eeltoodust tulenevalt H.U tekkinud menetluskulud isiku enda kanda. jäävad

11. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus -

maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata. H.U kaitsja

Tiit Lõhmus Maarika Kuusk

Aarne Sarjas