2-12-27684/44 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht

24 juuli 2014, Jõhvi Tsiviilasja number 2-12-27684 Tsiviilasi

D. T.i pankrotiavaldus Menetlustoiming Lõpparuande kinnitamine / pankrotimenetluse lõpetamine/ võlgadest vabastamise menetluse algatamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: D. T. (pankrotis) (IK xxx elukoht; xxx) Pankrotihaldur: Urmas Tross (Konkurss OÜ, Roosikrantsi 23-4, 10119 Tallinn, e-post: urmas.tross@alustauuesti.ee )

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada D. T.i (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2. II järgu tunnustatud nõuded summas 46 312,10 eurot. Väljamakseid II järgu võlausaldajatele ei teostatud.

Võlausaldaja Tunnustatud nõue Jaotis % Rahuldamata nõue AS Swedbank

38 211,93 82,51

38 211,93 Riigi Tugiteenuste keskus

4 424,76 9,55

4 424,76 Maksuja Tolliamet

2 988,99 6,45

2 988,99 Kohtutäitur Arvi Pink 686,42 1,49 686,42

46 312,10

46 312,10

3. Vabastada pankrotihaldur Urmas Tross pankrotihalduri kohustustest pärast lõpparuande kinnitamist.

4. Määrata pankrotihalduri Urmas Trossi pankrotimenetlus kulude katteks 396 ( kolmsada üheksakümmend kuus) eurot.

5. Kinnitada pankrotimenetluse kuludena summas ( kolmsada üheksakümmend kuus) eurot.

6. Hüvitada riigi vahenditest pankrotimenetluse kulude katteks 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot, kanda nimetatud summa Konkurss OÜ- le ( konto nr 1120023445 AS Swedbank )

7. Jätta D. T.i võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus algatamata.

8. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade Ametlikes Teadaannetes.

EDASIKAEBAMISE KORD

Võlgnik ja võlausaldajad võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates.

Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30.10.2012 määrusega kuulutas Viru Maakohus välja D. T.i pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Urmas Trossi. Pankrotihaldur koostas lõpparuande. Teade lõpparuande kohta ilmus Ametlikes Teadaannetes 11.03.2014.a. Lõpparuandega tutvumas ükski võlausaldaja halduri juures ei käinud. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid lõpparuandele ega pankrotimenetlus kuludele. 11.03.2014 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande. Haldur palub kinnitada lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus raugemisega kuna puuduvad vahendid menetluskulude katteks, väljamakseteks võlausaldajatele ja puuduvad tagasivõitmise võimalused. Samuti palub haldur kinnitada pankrotimenetluse kuludena 396 eurot ja kulud mõista välja riigivahenditest OÜ-le Konkurss. Kuna halduritasuks vahendeid ei jätku siis haldur loobub tasust. Haldur palub otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 11.03.2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda D.

T. (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet.

2. Pankrotihaldur palub PankrS § 158 § 163 lg 3 ja § 171 lg 1 tulenevalt kinnitada D. T.i (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ning kinnitada pankrotimenetluse kuludena 396 eurot ja mõista see välja riigivahenditest OÜ-le Konkurss. Haldur palub algatada lõpparuande kinnitamisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

3. Lõpparuande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Menetluses puudus pankrotivara.

4. Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta PankS § 146 (1)kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – puudub 3) massikohustused – halduri poolt pole tekitatud ; 4) pankrotimenetluse kulud – PankrS § 150 (1) kohaselt on pankrotimenetluse kulud alljärgnevad:

4.1 ajutise halduri tasu - summas 396 eurot ( 30.10.2012 VMK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2- 12-27684) laekunud;

5. II järgu tunnustatud nõuded summas 46 312,10 eurot. Väljamakseid II järgu võlausaldajatele ei teostatud.

Võlausaldaja Tunnustatud nõue Jaotis % Väljamaks Rahuldamata nõude jääk AS Swedbank

38 211,93 82,51 0,00

38 211,93 Riigi Tugiteenuste keskus

4 424,76 9,55 0,00

4 424,76 Maksuja Tolliamet

2 988,99 6,45 0,00

2 988,99 Kohtutäitur Arvi Pink 686,42 1,49 0,00 686,42

46 312,10

46 312,10

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta:

Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt midagi saada ei ole.

Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Haldur on teostanud võlgniku töötasust kinnipidamised vastavalt seaduses sätestatule. Rahalised vahendid on hoiustatud pangakontol.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada:

Pankrotimenetluses puuduvad esitatud hagid. Haldur ei ole hagisid esitanud, ega kavatse esitada.

Kohtukulud ning ajutise halduri ja pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused:

- pankrotimenetluse kulud – PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud alljärgnevad : - ajutise halduri tasu - summas 396 eurot ( 30.10.2012 VMK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-27684) laekunud; - halduri menetluskulu – OÜ Konkurss 396 eurot.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

Võlgnikul puudus vara, ainsaks vara moodustamise allikaks on edaspidine töötasu. Halduri arvates füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma. Antud juhul on tegemist olukorraga, milles võlgnik võttis kohustused seosed majandustegevusega, mis osutusid hiljem kriminaalkorras karistatavaks (mõnuainete saamiseks taimede kasvatamine ja hoidmine). Võlgniku aktiivsus oli suunatud ilmselt kiirele majanduslikule kasu saamisele, mis oleks võimaldanud tagastada pangalaenu ja jätkata majandustegevusega. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole, võlgnik on lahutatud. Võlgnikul on võimalus peatuda vanemate juures. D. T. veel menetluse ajal ei tööta, kuid otsib tööd ja on arvel töötuna Eesti Töötukassas. Halduri põhitegevus oli seotud nõuete väljaselgitamise ja kontrollimisega. Samuti toimus ka võlausaldajate üldkoosolek. Üldkoosoleku päevakorra punktideks oli menetluse lõpetamine ja usaldusisiku määramine. Haldur esitas võlausaldajatele lõpparuande. 12.03.2013 üldkoosolek otsustas lubada halduril esitada lõpparaunne pankrotimenetluses ja menetlus lõpetada, et Viru Maakohus saaks võlgniku osas algatada kohustustest vabastamise menetluse. Samuti otsustas üldkoosolek nimetada D. T. usaldusisikuks tema enda kohustustest vabastamise menetluses. Haldur on menetluse viinud lõpparuande esitamiseni, üldkoosoleku loal on koostanud lõpparuande pankrotimenetluse lõpetamiseks, mis võimaldab Viru Maakohtul algatada D. T. kohustustest vabastamise menetluse.

Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus.

Füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks isiku elamises üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi (füüsiline isik või juriidiline isik), kes elab üle oma rahaliste võimaluste või majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma. Võlgnik on karistatud, kriminaalajas nr 1-08-13086, KarS §§ 184 (2) 2) kohaselt ( narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine) ja 188 (2) 2) kohaselt (unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine) ja on oma karistuse kandnud. Nagu juba märgitud 02.08.2013 Viru Maakohus määrusega, kriminaalasjas nr 1-08- 13086, vabastatud karistuse kandmisest. Antud juhul võib võlgniku maksejõuetuse põhjusteks pidada võlgniku poolt majandustegevuse alustamine tegevusega, mille eest on teda karistatud kriminaalkorras. Tegemist ei ole pankrotikuriteoga. Tulenevalt eeltoodust ei ole isikliku elu majanduspõhised tagasihoidlikud teadmised ja maksejõuetuks muutmine käsitletav raske isikliku elu juhtimisveana. Võlgnik on saanud oma tegevuse eest juba karistuse ning karistatud tegu on olnud maksejõuetuse tekkimise põhjuseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud esitatud lõpparuandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätab kohus algatamata.

5. PankrS § 163 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (PankrS § 163 lg 4). Kohus märgib määruses muuhulgas, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu (PankrS § 163 lg 5). Lõpparuande kohaselt ei ole haldur pankrotimenetluses tuvastanud asjaolusid, mille tulemusena poleks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu.

Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg 2 sätestatule. Kohus kinnitab lõpparuande D. T.i pankrotimenetluses, lõpetab pankrotimenetluse raugemisega ja vabastab halduri vastavalt PankrS § 165 lg 3.

6. D. T. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt PankrS § 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaoludele tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.

Võlausaldajad ei ole esitanud kohtule sõnaselget seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes. Samas otsustas üldkoosolek nimetada D. Tšenokov usaldusisikuks tema enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus ei nõustu D. T.i kohustustest vabastamise menetluse algatamisega ja leiab, et võlgniku senine käitumine viitab sellele, et võlgnikul puudub tahe tegelikkuses kohustustest vabastamise menetluse käigus seatavate kohustuste täitmiseks ning on tõenäoline, et ka kohustustest vabastamise menetluse kestel käitub võlgnik samamoodi.

Võlgniku maksejõuetuse põhjustas mõtlematu laenukohustuse võtmine, mis kordades ületas võlgniku sissetuleku. D. T. on istungil kinnitanud, et ta on teadlik ja kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi, Pankrotimenetluse käigus ei ole võlgnik teinud vähimalgi määral jõupingutusi endale mõistliku ja tasuva töö otsimiseks, samuti eiras ta Töötukassa poolt pakutud koolitusi ning ei teatanud kohtule ega haldurile takistustest, mis ei võimaldanud tal koolitustel osaleda või aktiivselt tööd otsida. Töötukassa teate kohaselt perioodil 22.08.2013 kuni käesoleva ajani on võlgnikule edastatud 9 tööpakkumist, võlgnik oli suunatud karjäärinõustaja juurde, tööotsingu tuppa, tööklubisse, tööharjutusele, millest võlgnik osa ei võtnud.

Kohus kohustas võlgnikku esitada andmed ja tõendid, et võlgnik on täitnud PankrS § 173 lg 1 tulenevaid nõudeid ja otsinud aktiivselt tööd. Võlgnik esitas Eesti Töötukassa tõendi, millest nähtub, et võlgnik on töötu ja käesoleval hetkel ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Seega on alust arvata, et võlgnik rikub kohustusi ka edaspidi. Kui võlgnik, kes oli teadlik, et kohtu poolt tuleb otsustamisele tema taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, ei püüa vähimalgi määral selle nimel, et ta saaks kohustustest vabastamise menetluse käigus seatavaid eesmärke ja kohustusi täita, on suur tõenäosus, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgid jäävad saavutamata.

Nimetatud otsustuse tegemisel arvestas kohus ka võlgnikult saadud selgitusi ja pankrotihalduri arvamust. Võlgnik ei suutnud anda mõistlikke selgitusi, miks jäi tal Töötukassa poolt pakutud koolitustel osalemata ja miks ei ole ta aktiivselt tööd otsinud. Võlgnikud selgitused tööotsingu takistustestest seoses tervisliku seisundiga ei ole veenvad, sest kinnipidamiskohast vabanes ta juba 2013 augustikuus, so ca 11 kuud tagasi. Kui isik on kaotanud osaliselt töövõime, peaks see teadmine sundima võlgnikku oluliselt aktiivsemalt otsima võimalusi talle sobiva töö leidmiseks sh vastavate koolituste läbimiseks.Ka halduri poolt antud selgitustest tulenevalt annab võlgnik kergelt lubadusi, kuid lubaduste ja kohustuste täitmine kipub tal ununema.

Kohus keeldub kohustuste vabastamise menetluse algatamisest PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei algata kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kui võlgnik on raske hooletusega rikkunud Pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, ei pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruandest tuleneb, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega.

Pankrotihalduri tasu ja kulud

7. Halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 66).

Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrata pankrotimenetluse kulude hüvitamine riigi vahenditest pankrotimenetluse kulude katteks 396 eurot.

8. PankrS § 65 lg 1 kohaselt, halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Haldur loobub tasust kuna halduritasuks ei jätku vahendeid.

Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

9.PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik