1-14-4787/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-14-4787

Lk /

1 5

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2014.a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-4787 (13940000006) Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Kristi Haab Prokurör Mai Merisaar Kriminaalasi

J.S ja N.P süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi kokkuleppemenetluse korras Süüdistatav J.S

Eluvõi asukoht ja aadress: x

Isikukood või sünniaeg:

XXX Kodakondsus: x

Haridus: x

Emakeel: x

Töökoht või õppeasutus: x

Karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt,

viimati 23.05.2012.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja polt KarS § 424, § 329, § 199 lg 2 p 4,8 järgi 11 kuud ja

28 päeva vangistust tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguseäravõtmisega 1 aastaks Tõkend: ei ole kohaldatud Süüdistatav N.P

Eluvõi asukoht ja aadress: x

Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: x

Haridus: x

Emakeel: x

Töökoht või õppeasutus: x

Karistatus: kriminaalkorras karistatud,

viimati 11.11.2013.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja

1-14-4787

Lk /

2 5

poolt KarS § 424 alusel 9 kuu ja 28 päeva vangistusega tingimisi KarS § 73 alusel 3 aastase katseajaga Tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada J.S KarS § 361 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 , § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 23.05.2012.a. Pärnu Maakohtu poolt mõistetud kandmata karistuse 11 kuu ja 28 päeva võrra ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, § 69 alusel pöörata vangistus täitmisele asendades selle J.S nõusolekul 1026 tunni üldkasuliku töö tegemisega 2 (kahe) aasta jooksul. Töö tegemise ajal on J.S kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg

1 p 1-6. KarS § 75 lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

2. Süüdi tunnistada N.P KarS § 361 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristus 1

(üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, suurendades 5 kuulist vangistust Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 11.11.2013.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui N.P ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Pärnu Maakohtu 11.11.2013. a otsuses märgitud 3 aasta pikkune katseaeg, mille alguseks on 11.11.2013. a, kuulub N.P suhtes täitmisele 11.11.2013.a kohtuotsuses märgitud tingimustel.

Senikaua, kuni ei ole möödunud 11.11.2013.a kohtuotsusega kohaldatud katseaeg 3 aastat , mille kulgemise alguseks on 11.11.2013.a, tuleb karistuse täitmisele pööramise korral pöörata täitmisele liitkaristus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Kui 11.11.2013.a kohtuotsusega kohaldatud katseaeg 3 aastat on möödunud, saab täitmisele pöörata üksnes KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistust 5 (viis ) kuud vangistust.

3. Rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu tsiviilhagi. Välja mõista solidaarselt J.S-ilt ja N.P-lt Eesti Vabariigi kasuks Keskkonnainspektsiooni kaudu 11843.75 eurot (üksteist tuhat kaheksasada nelikümmend kolm eurot ja 75 senti), milline kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele xxx viitenumbriga 280049463.

4. Menetluskulud

Välja mõista J.S-ilt ja N.P-lt menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel: sundraha kummaltki 532.50 € ja tasu riigi õigusabi eest kummaltki 72 €.

1-14-4787

Lk /

3 5

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Kannatanul on samuti õigus pärast nimetatud tähtaega anda välja mõistetud summa sissenõudmiseks täitemenetlusse.

4. Tõkendit ei ole kohaldatud.

5. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel otsuse jõustumisel hävitada asitõendid: sündmuskoha vaatluse käigus asitõendina ära võetud nakkevõrgud pakendatuna eraldi prügikottidesse, märgistatud ja paigutatud KKI asitõendihoidlasse (pakend nr 1 kuni 2) ning asitõendina ära võetud 726 ahvenat, 11 lesta, 3 haugi 3,98 kg meritinti pakendatuna eraldi prügikottidesse, märgistatud ja paigutatud KKI asitõendihoidlasse sügavkülma (pakend 3 kuni 6).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

J.S süüdistatakse selles, et tema p

üüdis ühiselt ja kooskõlastatult koos N.P’iga

02.05.2013. a kuni 03.05.2013. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, Liivi lahes püügiruudus nr 178 Lao ja Manija vahelisel merealal Olav J.S-ile kuuluvat paati pardanumbriga xxx kasutades, kalapüügiloata ja seadusega lubatust ( lubatud mitte alla 70mm ) väiksema silmasuurusega 12 erineva pikkusega nakkevõrguga 726 ahvenat, 11 lesta, 3 haugi 3,98 kg meritinti ja 3,22 kg kokresid, viidikaid ning kiisku. Sellega rikkusid J.S ja N.P kalapüügiseaduse (KPS) § 6 lg 1, § 13 lg 3 ja kalapüügieeskirja § 26 lg 2, mida loetakse KPS § 202 lg 1 p 1 järgi kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks.

KPS § 6 sätestab, et kala püütakse kalapüügiõiguse alusel. Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastusja kutselist püügiõigust. Igaüks tohib kasutada nimetatud püügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. Sama seaduse

§ 13 lg 2 kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised; lõige 3 sätestab, et õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. KPS § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 järgi on nakkevõrk üheks nakkepüünise liigiks. KPS § 13 lg 1 aga sätestab, et kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel merel kala püüda

1-14-4787

Lk /

4 5

ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahendid, väljapüügimahud, püügiajad ja/või püügipäevade arv ning kalapüügikoht (KPS § 13 4 lg 6).

Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 26 lg 2 on keelatud kasutada nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm, välja arvatud meritindija räimepüügil, kus võrgusilm peab olema 24-

40 mm. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011.a. määrusega nr 122 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitasid J.S ja N.P oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 11843,75 eurot, s.o olulises ulatuses .

Seega tema, kalapüügi nõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.P’i süüdistatakse selles, et tema p üüdis ühiselt ja kooskõlastatult koos J.S-iga

02.05.2013. a kuni 03.05.2013. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, Liivi lahes püügiruudus nr 178 Lao ja Manija vahelisel merealal Olav J.S-ile kuuluvat paati pardanumbriga xxx kasutades, kalapüügiloata ja seadusega lubatust ( lubatud mitte alla 70mm ) väiksema silmasuurusega 12 erineva pikkusega nakkevõrguga 726 ahvenat, 11 lesta, 3 haugi 3,98 kg meritinti ja 3,22 kg kokresid, viidikaid ning kiisku. Sellega rikkusid J.S ja N.P kalapüügiseaduse (KPS) § 6 lg 1, § 13 lg 3 ja kalapüügieeskirja § 26 lg 2, mida loetakse KPS § 202 lg 1 p 1 järgi kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks.

KPS § 6 sätestab, et kala püütakse kalapüügiõiguse alusel. Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastusja kutselist püügiõigust. Igaüks tohib kasutada nimetatud püügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. Sama seaduse

§ 13 lg 2 kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised; lõige 3 sätestab, et õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. KPS § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 järgi on nakkevõrk üheks nakkepüünise liigiks. KPS § 13 lg 1 aga sätestab, et kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel merel kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahendid, väljapüügimahud, püügiajad ja/või püügipäevade arv ning kalapüügikoht (KPS § 13 4 lg 6).

Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 26 lg 2 on keelatud kasutada nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm, välja arvatud meritindija räimepüügil, kus võrgusilm peab olema 24-

40 mm. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011.a. määrusega nr 122 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitasid J.S ja N.P oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 11843,75 eurot, s.o olulises ulatuses Seega

tema, kalapüügi nõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör ja süüdistatav J.S kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: J.S-i süüdi tunnistamist KarS § 361 lg 1 järgi ning karistamist 5

(viie ) kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 23.05.2012.a.

Pärnu Maakohtu poolt mõistetud kandmata karistuse 11 kuu ja 28 päeva võrra ja mõista liitkaristuseks 1 ( üks ) aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, § 69 alusel pöörata vangistus täitmisele asendades selle J.S nõusolekul 1026 tunni üldkasuliku töö tegemisega 2 aasta jooksul. Töö tegemise ajal on J.S kohustatud järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75-le.

Prokurör ja süüdistatav N.P kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt

1-14-4787

Lk /

5 5

prokurör nõudis kohtus: N.P süüdi tunnistamist KarS § 361 lg 1 järgi ning karistamist 5

(viie) kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust, suurendades 5 kuulist vangistust Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 11.11.2013.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu ja

28 päeva vangistuse võrra. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane 3 aasta ja 6 kuulise katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest. Pärnu Maakohtu 11.11.2013. a otsuses märgitud 3 aasta pikkune katseaeg, mille alguseks on 11.11.2013. a, kuulub N.P suhtes täitmisele 11.11.2013.a kohtuotsuses märgitud tingimustel. Senikaua, kuni ei ole möödunud 11.11.2013.a kohtuotsusega kohaldatud katseaeg 3 aastat , mille kulgemise alguseks on 11.11.2013.a, tuleb karistuse täitmisele pööramise korral pöörata täitmisele liitkaristus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Kui

11.11.2013.a kohtuotsusega kohaldatud katseaeg 3 aastat on möödunud, saab täitmisele pöörata üksnes KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistust

5 (viis ) kuud vangistust.

Kannatanu Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu on esitatud tsiviilhagi 11843.75 euro suuruses summas.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 87. Süüdistatavad on ennast süüdi tunnistanud. Nende käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada J.S ja N.P KarS § 361 lg 1 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja §

180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha kummaltki 532.50 € ja tasu riigi õigusabi eest kummaltki 72 €.

Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu tsiviilhagi ja mõistab selle välja solidaarselt süüdimõistetutelt. Tõkendit ei ole kohaldatud.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada asitõendid: sündmuskoha vaatluse käigus asitõendina ära võetud nakkevõrgud pakendatuna eraldi prügikottidesse, märgistatud ja paigutatud KKI asitõendihoidlasse (pakend nr 1 kuni 2) ning asitõendina ära võetud 726 ahvenat, 11 lesta, 3 haugi

3,98 kg meritinti pakendatuna eraldi prügikottidesse, märgistatud ja paigutatud KKI asitõendihoidlasse sügavkülma (pakend 3 kuni 6).

Indrek Nummert Kohtunik