1-14-6269/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjuuli 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-6269 (kohtueelses menetluses nr 14260102530) riik F.H versus - , ; ta; ei töö kriminaalkorras karistatud) Vandeadvokaat Mart Sikut Süüdistus KarS § 424 järgi
Legislator headnote
AI generated1-14-6269/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja
23. juuli 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-6269 (kohtueelses menetluses nr 14260102530) riik F.H versus
kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung
Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär Erle Kalmus Prokurör Merike Tikk Süüdistatav
Kaitsja F.H (isikukood ; elukoht
xxxxxxxxxxx xxxx xxx xx xx xxxxxxxx
- , ; ta; ei töö kriminaalkorras karistatud) Vandeadvokaat Mart Sikut Süüdistus KarS § 424 järgi
RESOLUTSIOON
1. Tunnistada
KarS
F.H süüdi § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus (viis kuud. )
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o 21.07.2014 –
23.07.2014. Seega kuulub kandmisele 4 ( neli ) kuud ja 27 ( kakskümmend seitse ) päeva vangistust.
KarS § katseaeg 18 aheksateist) kuud ning
74 lg 1 ja lg 3 alusel F.H-le määrata
(k määrata, et mõistetu päeva ei pöörata täitmisele, kui ei d vangistust 4 kuud ja 27
F.H
pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
1. elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx ;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:
2.1. F.H-lt sundraha 266 (kakssada kuus uus) eurot 25
välja mõista kümmend k senti, riigi õigu ükssada nelikümmend sabi tasu 144 ( neli) eurot;
2.2.
410 (nelisada ) eurot 25 senti tasumisele ositi
määrata kriminaalmenetluse kulud kümme
10 kuu uust igakuise menetluskulu osa 41 jooksul järgmiselt: 1) alates 2014.a. augustik (kolm seitse) eurot 03 kümmend senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu -
määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;
3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud. Makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisatud dokumendis (makseinfos), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos lahendiga;
3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 1.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt (F.H) süüdistatakse selles, et tema
F.H juhtis
21.07.2014 kella 22.50 paiku Viljandimaal Viljandi vallas Imavere-Karksi-Nuia mnt. 47.
kilomeetril mootorsõidukit Opel Astra reg.nr 013 TEI joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 0,99 mg/l).
Seega pani F.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.
Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o 21.07.2014 – 23.07.2014. Seega kuulub kandmisele 4 kuud ja 27 päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja lg
F.H
3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui
18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
7. elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx ;
8. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
9. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
10. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
11. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
12. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3.
Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.
Põhjendused süüdimõistmises
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -
mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2. P
õhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Sundraha
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 532,50 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166, millega 2013 on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.
F.H-lt tuleb välja mõista sundraha 266.25 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 532,50 eurot.
28. novembri 2013 166, millega Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus. 4.1.2
. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3
priigi le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus.
Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut esinemise eest F.H
kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 108 eurot, kohtus 36 eurot.
Kriminaalmenetluses on s F.H arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale kokku sundraha 266.25 eurot, riigi õigusabi tasu 144 eurot.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS
§ 180 alusel välja mõista süüdistatavalt.
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulude tasumine o ositi 10 kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.
Silvi Maiste
Kohtunik