4-14-3346/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-14-3346

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2014

. a, Jõgeva Väärteoasja number 4-14-3346 Väärteoasi

H.A kaebus 04.04.2014.a väärteoasjas nr 2490,14,000621 tehtud otsusele Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: H.A (isikukood

xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

telefon xxxxxxxx epost:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo, kohtuvälise menetleja ametnik- Katre Mägi Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. 04.04.2014.a otsus 490,14,000621 Jätta kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr 2 muutmata ja H.A kaebus rahuldamata.

2. esimene osamakse Määrata rahatrahvi tasumine, summas 120 eurot, ositi järgnevalt: summas 40 eurot tuleb tasuda hiljemalt 15.08.2014.a; teine osamakse summas 40 eurot tuleb tasuda hiljemalt 15.09.2014.a; kolmas osamakse summas 40 eurot tuleb tasuda hiljemalt 15.10.2014.a. Kogu rahatrahv peab olema tasutud hiljemalt 15.10.2014.a.

Karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 4100065035.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad H.A kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus kuulutatakse ja on tervikuna

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 15.07.2014.a alates kella 13-st. Kassatsiooniteate esitamise korral esitatakse kassatsioon Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale)

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 15.07.2014.a. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud või kui kassatsiooni ei ole esitatud.

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse liikluspolitseinik on koostanud 04.04.2014.a otsuse (tl. 17 Katre Mägi ) väärteoasjas nr 2490,14,000621 (tl. 13), mis seisneb selles, et:

09.03.2014.a kella 17:40 ajal juhtis H.A Jõgevamaal Jõgeva linnas Tartu Jõgeva - - Aravete mnt 45 kml mootorsõidukit Audi A6 reg. märgiga 735AYM asulasisesel teel kiirusega

81 km/h (+/-3) km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kiirust mõõdeti seadmega Stalker II MDR nr AS008355.

09.03.2014.a koostas patrullpolitseinik

Kalle Vares väärteoprotokolli AB 1333375 (tl. 13).

Protokollis on rikkumise kirjeldusena kirjas järgmine: juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 81 (+/- 3) km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kiirust mõõdetud kiirusemõõtjaga STALKER IIMDR nr . S.N. AS 008355. Väärteo kvalifikatsioon tuleneb l use (edaspidi LS) § 227 lg 2. H.A rikkus LS iiklussead § 15 lg 1 p 2. Kohtuväline menetleja, juhindudes KarS § 56 lg 1, määras H.A-le karistuseks LS § 227 lg 2 alusel

120 eurot. rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o

H.A kaebus

H.A on esitanud 24.04.2014. a Tartu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2490,14,000621 tehtud ostsuse peale (tl. 4-5). H.A vaidlustab kaebuse täies ulatuses. Kaebuse kohaselt ei ole H.A-le koostatud väärteoprotokolli teokirjelduses kirjeldatud kõiki vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid. Seega ei ole menetlusaluse isiku hinnangul väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 87 tulenevalt võimalik tuvastada vajalikke asjaolusid ja palub enda suhtes alustatud väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. H.A on oma kaebuses märkinud, et tulene karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 valt lg 3 on väärteona karistatav vähemalt hooletusest toime pandud tegu. Hooletus tähendab olukorda, kus isik ei tea, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ent oleks seda kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral pidanud ette nägema ( § 18 lg karistusseadustik (edaspidi KarS)

3). Järelikult on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks mingisuguse objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine. Üksnes see, et isik juhtis mootorsõidukit ning ületas kiirust, ei ole järelikult karistatav, leiab H.A. Karistatavaks muutub see tegu alles siis, kui kiirust ületati seetõttu, et isik rikkus mingisugust objektiivset hoolsuskohustust. Menetlusalane isik viitab Riigikohtu lahenditele 3-1-1-45-11, 3-1-1-83-10 (p 19) ja 3-1-1-80-13 (p 7.2.2), milles on Riigikohus öelnud, et süüdistuse tekstis peavad kajastuma ka süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnustele vastavad asjaolud. Kuivõrd väärteoprotokollis ei ole toodud ühtegi subjektiivset külge iseloomustavat faktilist asjaolu, pole selgitatud, millist objektiivset hoolsuskohustust ja mil viisil kaebaja rikkus, ei vasta väärteoprotokoll sellele Riigikohtu lahendites esitatud nõudele. Samuti on lisamata, millise tahtluse või ettevaatamatuse liigiga on tegemist. H.A leiab, et olukordades, kus isik juhib mootorsõidukit lubatust suurema kiirusega vaatamata oma tähelepanelikule ja kohusetundlikule suhtumisele, on vastutus välistatud. Neil juhtudel ei ole tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise tõttu objektiivset hoolsuskohustust rikutud. Samuti ei nähtu väärteoprotokollist, kuidas käitunuks kohusetundlik ja tähelepanelik isik kaebaja asemel. Menetlusaluse isiku hinnangul ei saa isik vastutada absoluutselt kõigi olukordade eest, mil juhitakse mootorsõidukit lubatud sõidukiirusest kiiremini, sest võib esineda olukordi, kus isikka tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korralei saa aru (ei peagi aru saama), et ta kiirust ületab. Veel viitab menetlusalune isik oma kaebuses Riigikohtu lahenditele 3-1-1-136-05, 3-1-1-88-06 p

10 ja 3-1-1-90-06, mille kohaselt tuvastamaks isiku süüdi ettevaatamatusest toime pandud süüteos, peab isiku käitumises olema esmalt tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine. H.A leiab, et selleks, et tuvastada objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, st tuleb konstrueerida hoolsuskohus s tusele vastav käitumine. Sellek on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks menetlusaluse isiku asemel keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik. Taas viitab H.A Riigikohtu lahenditele 3-1-1-90-06 p 31, 3-1-1-83-08 ja 3-1-1-71-09. Tuvastamaks objektiivse hoolsuskohustuse rikkumise, peab ka see tulenevalt VTMS § 87 olema kajastatud väärteoprotokolli teokirjelduses, kuivõrd tegemist on vastutuse vältimatuks eelduseks oleva asjaoluga.

Eeltoodust tulenevalt on H.A seisukohal, et Politseija Piirivalveameti Jõgeva politsei a osakonna patrullteenistuse liikluspolitseinik Katre Mägi 04.04.2014. väärteootsus nr 2490,14,000621 on ebaseaduslik ning palub kohtul selle tühistada VTMS § 132 p 3 alusel. V™S § 29 lg 1 p 1 alusel palub H.A menetlus lõpetada seoses väärteotunnuste puudumisega.

Juhul kui kohus jätab kaebuse rahuldamata palub menetlusalune isik võimaldada rahatrahvi tasumine ostiti, kuna ta on üksikema, kes peab kasvatama kolme koolis õppivat last, perekonna majanduslik olukord on väga raske, sest ta on alla kolmeaastase lapsega kodus. Kaebusele on lisatud kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2490,14,000621 04.04.2014.a (tl.6-8). Kaebuses märkis , et on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. H.A

Menetluse käik 23.05.2014.

a kohtumäärusega võttis kohus esitatud kaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas menetlusse (tl.1-2). koos lisadega Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha hiljemalt 20.06.2014.a.

Kohtuväline menetleja esitas 20.06.2014. a kohtule kirjaliku seisukoha H.A väärteoasjas nr 2490,14,000 , milles palus jätta tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata (tl. 21-24 ).

Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebaja esitatud kaebusega kohtule, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja vaadanud tõendeid kogumis, leiab, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Oma kirjalikus seisukohas märgib kohtuväline menetlej süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on se a, et aduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (KarS § 12 lg 2). Kõnealuse väärteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamises. Kohtuväline menetleja märgib, et sätte seaduse

ülesehituse põhimõte seisneb selles, et põhikoosseis märgitakse esimeses lõikes ning enamohtlikud koosseisud järgnevates ning kui tegu vastab mitme lõike tunnustele, siis subsumeeritakse tegu alati raskema lõike järgi. htuväline menetleja seletab, et koosseisutüübilt Ko

on antud juhul tegemist abstraktse ohudeliktiga ehk teodeliktiga (formaalne delikt), kus väärteokoosseisus on kirjeldatud üksnes tegu (tagajärje saabumine ei ole koosseisus ettenähtud)

ning teo karistamisväärsus põhineb teo üldisel ohtlikkusel väärteokoosseisus ettenähtud tegu - asetab juba iseenesest õigushüve ohtu ning ohu saabumine või ohtlikku olukorra tekkimist ei ole vaja tõendada.

Süüteo subjektiivsete tunnuse kohta märgib kohtuväline menetleja, et need on tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3), seega väärtegude puhul ei pea menetleja tegema kindlaks spetsiaalset süüvormi ning vaadeldava väärteokoosseisu puhul piisab subjektiivsete tunnuste poolest ettevaatamatusest koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on käesoleval juhul tuvastatud, et H.A on toime pannud väärteo, mille eest on teda otsusega nr 2490,14,000621 karistatud. Väärteoprotokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku enda ütlustega väärteoprotokollis nr AB1333375 alusel on kohtuväline menetleja koostanud otsuse nr 2490,14,000621, milles on väärtegu kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 alusel, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Rikutud on LS 15 lg1 p 2. Kohtuväline menetleja leiab, et uuritud tõendid tõendavad väärteoprotokollis kirjeldatud ja LS §

227 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise toimepanemist H.A poolt. Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku H.A poolt esitatud selgituste ja põhjendustega kohtule. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et tegemist on lubatud sõidukiiruse ületamisega määral, mis kvalifitseerub lg 2 alla ja seda ei saa arvestada ebaolulise või kerge rikkumisena. Suurem lubatud sõidukiirus tähendab pikenenud peatumisteekonda ja ohuolukorras traagilisi tagajärgi. Juht seab reaalsesse ohtu nii neda kui ka teiste kaasliilejate elu ja tervise ning tegemist on riigi poolt rangelt karistatava rikkumisega. Kohtuväline menetleja arvestas ka asjaoluga, et kiiruseületamine toimus asulasisesel teel.

Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusele isikule, H.A-le , koostatud otsus väärteoasjas vastab toimepandud teole ja isiku süüle. Kohtuväline menetleja taotleb tuginedes VTMS § 132 p 1 jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt VTMS § 120 lg 1.

Kohus juhindub V™S 12 §

0 lg 1, mis sätestab: tema s

Kohus lei , et asja arutamine kirjalikus ab menetluses on võimalik ning mõistlik.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus leiab, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning on H.A-le inkrimineeritav. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muumata. H.A kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Tulenevalt VTMS § 123 lg. 2 a

Kohtule esitatud väärteotoimikus olevate tõendite alusel tegi kohus kindlaks järgmise: H.A 09.märtsil 2014.a. kella 17.40 ajal juhtis mootorsõidukit Audi A6 reg.nr. 735 AYM

Jõgeva linnas Tartu Jõgeva -

- Aravete maantee 45.kilomeetril kiirusega 81 (+/- 3) kilomeetrit tunnis. Jõgeva linnas on asulasisene tee, kus lubatud sõidukiirus on 50 kilomeetrit tunnis. Seega ületas H.A mõõdetaval teelõigul lubatavat sõidukiirust mitte vähem kui 28 kilomeetrit tunnis. Need asjaolud on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (tl.14), millest nähtub, et kiiruse mõõtmine on toimunud Tartu- Jõgeva – Aravete maanteel Jõgeva linnas, mõõtevahend- Stalker II MDR nr . S.N. AS 008355, mõõtmine on toimunud paigal seistes, mõõteseadet käes hoides, mõõdetav sõiduk liikus üksinda. Seadme lugem oli 81 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h, ületas lubatus sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/tunnis. H.A-le näidati tabloole fikseeritud näitu, ta on andnud sellele allkirja. Menetlusalune isik H.A on väärteoprotokollile andnud omakäelise seletuse (tl.13): Jõgeva linnas sõitsin kiirusega 49 km tunnis, siis panin natuke gaasi ja vist liiga palju ja oli 81 km tunnis. Selliste ütlustega on H.A tunnistanud fikseeritud rikkumist. Toimikus on tunnistaja A.Murakase ülekuulamise protokoll (tl.15), milles patrullpolitseinik Arvi Murakas annab ütlusi sõiduki Audi A6 reg. nr . 735 AYM kiiruse mõõtmise kohta, mõõdetud 81 km tunnis, juht oli rahulik, tunnistas rikkumist.

Selline rikkumine on kvalifitseeritud õigesti Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2 järgi, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. H.A, juhtides mootorsõidukit ja ületades lubatud suurimat sõidukiirust 28 kilomeetrit tunnis, pani toime

Liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Seega on LS § 227 lg.2 järgi kvalifitseeritav rikkumine kohtuvälise menetleja poolt õigesti kindlaks tehtud ja kvalifitseeritud. Ka kaebuse esitaja H.A kaebuses ei vaidlusta kiiruse ületamise fakti vastuväiteid - kohtuvälise menetleja poolt protokollis kirjeldatule kaebuses ei sisaldu.

H.A palub kaebuses kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr

2490,14,000621 VTMS § 132 p 3 alusel. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel palub H.A menetlus lõpetada seoses väärteotunnuste puudumisega. Juhul kui kohus jätab kaebuse rahuldamata palub menetlusalune isik võimaldada rahatrahvi tasumine ostiti. Menetlusaluse isiku kaebus on suunatud sellele, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokollis kirjeldanud temale omistatava süüteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid ja neile vastavaid asjaolusid ehk siis on rikkunud väärteomenetlusõigust (VTMS § 133p.6).

2. Kaebuse lahendamiseks kohus hindab, kas menetlusaluse isiku poolt kaebuses viidatud asjaolu, et 09.03.2014.a koostatud väärteoprotokollis nr AB1333375 ei ole teokirjelduses kirjeldatud kõiki vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid, ja menetluse on kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise lõpetamise aluseks VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt.

2.1. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt d menetlus tuleb

. tet ei ole seaduses avatud. Väärteo tunnuste mõis

VTMS kommenteeritud väljaande kohaselt võiks lähtuda sellest, et puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed ja /või subjektiivsed tunnused õigem oleks sõnastada väärteomenetlust , kuid veel välistav asjaolu järgmise äärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui lt: v

puudub väärteomenetluse alus. Seega tuleb väärteo kirjelduses kajastada teatud õigusaktis sätestatud nõuete rikkumist. Tuleb tuvastada konkreetne liiklusalase õigusakti sätte rikkumine.

VTMS § 87 kohaselt v Kohus peab hindama, kas väärteoprotokollis on sellised puudused, mis tingivad käesoleva menetluse lõpetamise. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik

VTMS § 69 tulenevad andmed ja asjaolud, muuhulgas väärteo lühike kirjeldus. Kohus leiab, et i nr AB1333375 käesoleval juhul on väärteoprotokoll märgitud väärteo lühikene kirjeldus, mille kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 81 (+/- Kuigi seadus 3) km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h (tl.13). nimetab väärteo lühikirjeldust, ei saa seda mõista viisil, et väärteoprotokollis ei pea kajastuma kõik need asjaolud, mis on vajalikud teo kvalifitseerimiseks väärteona. Riigikohus on leidnud, et väärteoprotokollis peavad kajastuma andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud (RKL 3-1-1-80-06). Kohus on tuvastanud, et vaidlust ei esine selle üle, et H.A 09.03.2014.a Jõgeva linnas lubatud sõidukiirust ületas kui kohtuväline menetleja on . Nii menetlusalune isik oma seletustes tunnistanud H.A lubatud sõidukiiruse ületamist väärteoprotokollis märgitud ulatuses. on väärteoprotokollis seletanud, et sõitis 09.03.2014.a Jõgeva linnas kiirusega 49 km/h (kaamera näitas), siis pa u ja kiirus oli 81 km/h. Tunnistaja ülekuulamise ni natukene gaasi, vist liiga palj

protokolliga (tl.15) on samuti tõendatud sündmuse toimumine. aidlus käib selle üle, kas V

väärteoprotokollis on teokirjeldus märgitud piisavalt täpselt, et sellest saaks välja lugeda nii objektiivse kui subjektiivse süüteokoosseisu ning menetlusalust isikut selle alusel karistada.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-45-11 p 9 on Riigikohus märkinud: Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p s 1 sätestatud menetlusaluse - isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist.

Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et väärteoprotokollis ega väärteootsuse ei ole selgelt märgitud, millist objektiivset hoolsuskohustust ta on rikkunud või mis viisil on rikkunud. Kohus leiab, et menetlusalune isik viitab, et väärteo objektiivne koosseis ei ole korrektselt märgitud. LS § 227 lg 2 sätestab, et m eest 21

40 kilomeetrit tunnis uni. LS § 15 lg 1 p 2 järgi

. Nagu eelpool mainitud, on väärteoprotokolli rikkumise kirjeldusena kantud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 81 (+/-3) km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kohtu hinnangul on teo objektiivne koosseis kirja pandud nii, et see annab edasi täpse sündmuse kirjelduse, mitte ei kopeeri seadusesätet. Ette on nähtud suurim lubatud kiirus, millega asu

ning menetlusalune isik ei lasisesel teel sõita tohib (LS § 15 lg 1 p 2)

ole sellest kinni pidanud (sündmuse kirjeldus). Normi rikkumise eest on seadusandja ette näinud karistuse vastavalt rikkumise suurusele. Seega leiab kohus, et asjakohased ei ole menetlusaluse isiku väited nagu ei oleks tuvastatud süüteo koosseisu või mis viisil ta on objektiivsed tunnused hoolsuskohustust rikkunud . , see kõik sisaldub sündmuse kirjelduses Teo seisukohalt on antud juhul tegemist formaalse deliktiga ehk teodeliktiga. Mõningatel juhtudel on süüteo objektiivses koosseisus ette nähtud tegu, tagajärg ning põhjuslik seos nende vahel.

Teodelikti koosseis kirjeldab ainult tegu, tagajärje saabumine ei ole koosseisus ette nähtud. Karistatav ebaõigus avaldub juba teos endas, millega teodelikt kahjustab õigushüve. Teodelikti koosseis on täidetud, kui tegu tõi kaasa tagajärje saabumise ohu, see oht aga ei realiseerunud.

Tegemist on abstraktse ohudeliktiga, - mille karistusväärsus põhineb teo üldisel ohtlikusel koosseisus ettenähtud tegu juba iseenesest asetab õigushüve ohtu. Asulasisesel teel võib olla rohkelt muid liikluses nõrgemaid osalisi (jalakäijad, jalgratturid), keda sõiduki juht ei pruugi piisavalt märgata kui ta ületab lubatud sõidukiirust.

2.2. Eelpool nimetatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleb väärteoprotokollis kajastada andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Kohus leidis analüüsi tulemusena, et objektiivne koosseis on täidetud.

KarS § 12 lg 3 alusel on süüteo koosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 sätestab, et htlik kui ettevaatamatu tegu. Tegemist on väärtegusid puudutava erireegliga, mis näeb ette, et erinevalt kuritegudest ei pea seadusandja väärtegude puhul konstrueerima eraldi ettevaatamatusdeliktide koosseise. Väärtegude puhul on ühe ja sama väärteokoosseisu järgi karistatav teo toimepanemine nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt vabastab selline seadusesäte menetleja väärtegude puhul spetsiaalsest süüvormi kindlakstegemise nõudest. Menetlusalune isik viitab KarS § 18 lg 3, mille alusel paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei

. ksnes Kaebuses leiab menetlusalune isik, et ü mootorsõiduki juhtimisel kiiruse ületamine ei ole karistatav. Karistatavaks muutub tegu siis, kui kiirust ületati seetõttu, et isik rikkus mingisugust objektiivset hoolsuskohustust. Ja veel märgib H.A, et kindlasti ei saa isik vastutada absoluutselt kõigi olukordade eest, mil juhitakse mootorsõidukit lubatud sõidukiirusest kiiremini, sest võib esineda olukordi, kus isikka tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korralei saa aru (ega peagi aru saama), et ta kiirust ületab. Hoolsuskohustuse rikkumine on tähelepanemat süüteokoosseisule u ja kohusetundetu suhtumine vastavatesse asjaoludesse. keskmisest ohtlik valdkond, kus tuleb arvestada Liiklus üldiselt on um hoolsuskohustuse rikkumise puhul lubatud riski määra. Lubatud riski määra arvestamine tähendab, et keskmisest ohtlikumates valdkondades saab isiku käitumise lugeda hoolsusevastaseks üksnes siis, kui on ületatud konkreetses valdkonnas ületatud riski määra. Lubatud riski määr on ületatud, kui isik ei ole kinni pidanud konkreetsele valdkonnale kehtestatud täiendavatest ettevaatusabinõudest. Kohus leiab, et isik täidab hoolsuskohustust ja on kohusetundlik ning tähelepanelik juhul, kui ta jälgib teele paigutatud liiklusmärke. avaliku õiguse Liiklus on valdkond, mis on reguleeritud põhimõttel „lubatud on ainult see, mis on lubatud“. Kui asulasisesel teel on suurim lubatud kiirus 50 km/h, siis vastavalt vajadusele võib liikleja ka aeglasemalt sõita, kuid lubatud määra ületada ei tohi. Hoolsuskohustuse rikkumine ongi juba lubatust suurema kiirusega asulasisesel teel sõitmine. Isik, kes ei jälgi liiklusseaduse ettekirjutusi ei ole kohusetundlik kohusetundlik , st ei riku või tähelepanelik. Kui isik on ja tähelepanelik hoolsuskohustust, ei saa juhtuda olukorda, kus isik ületab kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kohus on nõus, et igale kiiruseületamisele ei järgne vastutust, sest kohtuväline menetleja ei saa kõiki rikkumisi fikseerida. Küll aga ei ole vabandatav olukord, kus isik ei saa aru (ega peagi aru saama), et ta ületab kiirust. Liiklusesse usaldatud suure ohuallika valdaja (mootorsõiduki juht) peab omama piisavalt eriteadmisi, et ohutult hakkama saada. Kui isik ei saa aru, et ta kiirust ületab, on ta ohtlik teistele liiklejatele ja ei peaks liikluses osalema.

Lisaks märgib kohus, et KarS § 17 lg 3 alusel . Menetlusaluse isiku kaebuse põhipostulaat kuna kaebuses ei ole märgitud, millise tahtluse või -

ettevaatamatuse liigiga oli tegemist ja teo subjektiivsed tunnused on kirjeldamataon väärteomenetlusõigust rikutud ja väärteootsus kui ebaseaduslik kuulub tühistamisele, ei ole asjaolu, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

KarS § 12 lg.3 järgi saavad süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks olla tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg.3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

See tähendab, et süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste täidetuse korral on väärteokoosseis realiseeritud, olenemata subjektiivse tunnuse liigist, kuna väärteokorras karistatava süüteo subjektiivse külje täidavad mõlemad nii tahtlus kui ka ettevaatamatus. Sel põhjusel puudub - praktiline ja õiguslik vajadus täpse süüvormi eristamise järele. Sel põhjusel ei nõua seadusandja ka Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg.1 ja lg.2 kohaselt süüteo subjektiivsete tunnuste esitamist väärteoprotokollis.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud väärteo subjektiivne koosseis ning kuivõrd selle märkimine ei ole väärteoprotokollis kohustuslik, leiab kohus, et väärteoprotokoll kajastab piisavalt, et lugeda objektiivne ja subjekt iivne süüteokoosseis on täidetuks.

Asjas ei ole leidnud aset väärteomenetlusõiguse rikkumist ega muid VTMS § 133 järgi kontrollitavate nõuete rikkumist. Seega leiab kohus, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel. H.A osas kaebus jääb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise rahuldamata.

3. lahendada H.A taotlus rahatrahvi ositi tasumise kohta. Järgnevalt tuleb kohtul

Menetlusalune isik palus, juhul kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, võimaldada rahatrahvi tasumine ostiti.

KarS § 66 lg 2 sätestab, et

. Sama sätte lg 3 sätestab, et .

H.A taotleb rahatrahvi ositi tasumist, kuna ta on üksikema, kes peab kasvatama kolme koolis õppivat last. Väärteo materjalide kohaselt on menetlusalune isik töötu ning kaebuses on ta märkinud, et perekonna majanduslik olukord on väga raske, kuna ta on alla kolmeaastase lapsega

kodus. Kohtuväline menetleja on juhindudes KarS § 56 lg 1 määranud H.A-le karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtu hinnangul ei ole isikul ilmselt võimalik tasuda temale mõistetud rahatrahvi summas 120 eurot ühe korraga, ilma, et see tekitaks isikule rahalisi raskusi. Kuna seadus näeb ette võimaluse võimaldada rahatrahvi tasumine ositi, leiab kohus, et H.A taotlus on põhjendatud. Kohus määrab, et rahatrahv tuleb tasuda järgnevalt:

1. esimene osamakse summas 40 eurot tuleb tasuda hiljemalt 15.08.2014.a;

2. teine osamakse summas 40 eurot tuleb tasuda hiljemalt 15.09.2014.a;

3. kolmas osamakse summas 40 eurot tuleb tasuda hiljemalt 15.10.2014.a.

Kogu rahatrahv peab olema tasutud hiljemalt 15.10.2014.a.

Menetluskulud

VTMS § 38 lg 1 sätestab, et

k KrMS § 180 lg 1 sätestab, et - erandeid. Menetluskulud jäävad H.A kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag