1-13-2326/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.07.2014. kohtumaja a Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-2326 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja vanemkriminaalhooldusametnik Irina Anniko Taotlus erakorraline ettekanne kohta T.J-i Süüdimõistetu T.J
Legislator headnote
AI generated1-13-2326/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 2 (3) vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena T.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks ning KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsus jõustus 26.03.2013.a.
Full text
1 (3) Kriminaalasi nr 1-13-2326
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.07.2014. kohtumaja a Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-2326 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja vanemkriminaalhooldusametnik Irina Anniko Taotlus erakorraline ettekanne kohta T.J-i Süüdimõistetu T.J
Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x RESOLUTSIOON
KarS § 76 lg 5 alusel pöörata täitmisele T.J-ile Tartu Maakoht 11.03.2013.a u
otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2326 kandmata osa, s.o 8 mõistetud liitkaristuse ära (kaheksa kuud ja 17 (seitseteist)
) päeva vangistust.
Vangistuse kandmiseks tuleb ilmuda hiljemalt 11.08.2014.a kella 10.00-ks T.J
Tartu Vanglasse (Turu 56 Tartu linn). Vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord
Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu
kaudu Tartu Ringkonnakohtule
TAOTLUSE SISU JA MENETLUS
E KÄIK T.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.03.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2326 KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust T.J-ile Tartu Maakohtu 17.01.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-12347 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud
2 (3) vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena T.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks ning KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsus jõustus 26.03.2013.a.
Tartu Maakohtu 13.03.2014 vabasta T.J-i temale Tartu Maakohtu .a kohtumäärusega ti
11.03.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2326 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 aasta. KarS § 78 p 2 järgi määrati, et katseaja algust hakatakse lu
gema kohtumääruse jõustumisest. T.J-i kohustati katseaja jooksul täitma KarS
§ 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, määrati T.J-ile 5, 8 alusel
katseajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul alates vabanemisest;
kriminaalhooldaja äranägemisel vajaduse tekkimisel pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ning alluma psühhiaatri poolt määratavale ravile; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. 24.03.2014.a. Kohtumäärus jõustus
Kriminaalhooldusametnik Irina Anniko esitas kohtule 06.06.2014.a erakorralise ettekande T.J-i kohta, kuna ta ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 26.05.2014.a kell 6:50 märkas politseipatrull Põltsamaa linnas Metsa tänaval joobetunnustega T.J-i .
Joobekontrolli käigus tuvastati kriminaalhooldusalusel väljahingatava õhu alkoholisisalduseks
1,13 mg/L. Käesolev asjaolu fikseeriti indikaatorvahendi kasutamise protokollis, millele T.J keeldus alla kirjutamast. Alkoholi tarvitamise põhjust T.J öelda ei osanud, kirjaliku seletuse kohaselt lõpetas öötöö ja tarbis alkoholi. Erakorralise ettekande kohaselt ei suhtunud
T.J täie tõsidusega kriminaalhooldusesse, millele viitab lisakohustuse rikkumine.
Registreerimiskohustust täitis T.J õigeaegselt. Kuna katseaeg oli alles algusjärgus on täitmata sotsiaalprogrammi kohustus.
Kohus pidas asjas kohtuistungi 15.07.2014.a. i eta stungil seletas T.J , et ei mäl
26.05.2014.a päevast midagi, ka mitte seda, et ta oleks joobes olnud. Kriminaalhooldajale kirjutas ta seletuse kriminaalhooldaja käsul, kuid mainis, et tegelikult ei mäletanud midagi. T.J kinnitas, et oli teadlik, et iga määratud lisakohustuse rikkumine toob kaasa vangistuse.
Kohtule on esitatud OÜ A teatis, mille kohaselt on T.J-ile teostatud -Kliiniku alkoholismivastane ravi, lisaks on ta käinud psühhiaatri vastuvõtul. T.J avaldas istungil, et juhul kui ta peab vangi minema, soovib ta vähemalt 8. augustini vabaduses olla, sest plaanis on abielu registreerimine. Kriminaalhooldaja istungil ei osalenud.
KOHTU SEISUKOHT Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Antud säte ei anna kohtule alternatiivi, kas karistust täitmisele pöörata või mitte nagu seda teeb KarS § 74 lg 4. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtuotsusega määratud kohustuse rikkumine, s.o alkoholi tarvitamine annab aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud.
Kohus on seisukohal, et on suhtunud hoolimatult temale veelkordselt antud T.J
võimalusse kanda karistust vabaduses. Oma käitumisega on ta näidanud, et süüdimõistetu selgitused muutustest, mis esmakordne vangistus tema tõekspidamistes kaasa on toonud ning lubadused muutusteks, on olnud paljasõnalised. Kohus vabastas T.J-i tähtaega enne
vangistuse kandmiselt, kuna leidis, et esmakordselt vangistuses viibitud ligi ühe aasta pikkune aeg oli piisav, et a täit oma eesmärgi ning edasi on võimalik mõjutada teda käitumiskontrolli abil.
3 (3)
Vaid kahe kuu möödudes peale vabastamist tabati T.J avalikus kohas joobnuna ja tuvastatud joove oli 1,13 mg/l, s.o üle keskmise. Eelnev annab kinnitust selle kohta, et senini kantud vangistus ei ole suuna on teadlik nud T.J-i oma käitumist muutma. T.J
määratud nõuete täitmise kohustuslikkusest ning nende rikkumise tagajärgedest, vaatamata sellele ei ole
ta võtnud seda tõsiselt ning on määratud alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud. Alkoholi tarvitamisest ja sellega kaasnevast käitumisest on olnud tingitud T.J-i varasem kuritegelik käitumine, mistõttu ka nimetatud nõude järgimine on oluline hoidmaks isikut uusi kuritegusid toime panemast. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetu pöördunud psühhiaatri poole ja teinud läbi ka alkoholiravi, mis on tunnustamist väärt, kuid ei muuda olematuks senini toime pandud kohustuse rikkumist.
Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Tartu Maakohtu 11.03.2013.a otsusega T.J-ile
mõistetud karistuse ära liit kandmata osa. T.J on viibinud vanglas 12.04.2013.a kuni
24.03.2014.a kaasaarvatult, s.o 11 kuud 13 päeva, seega karistuse kandmata osa, mis tuleb pöörata täitmisele on päeva
8 kuud ja 17 vangistust.
T.J võimalusel määrata karistuse kandmis palus ele ilmumise aeg selliselt, et ta saaks
vabaduses viibida kuni 08.08.2014.a, et oma abielu registreerida. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja karistuse kandmisele ilmumise ajaks tuleb määrata 11.08.2014.a ning vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest.
Kohus 7, 432. lähtub määruse tegemisel KrMS § 42
Kohtunik