3-14-444/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 22.07.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-444 Haldusasi B Si kaebus Maksuja Tolliameti 27.05.2014 vastutusotsuse nr 13-7/480-3 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – B S Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 03.07.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus B Si määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada B Si määruskaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.07.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-444 osas, millega jäeti Maksuja Tolliametil keelamata pöörduda xxxxxxxxxxxx (registriosa number xxxxxx) kinnistu osas Maksuja Tolliameti 27.05.2014 vastutusotsusega nr 13- 7/480-3 määratud maksuvõla sissenõudmiseks ja täitemenetluse jätkamiseks kohtutäituri poole. Teha selles osas uus määrus, millega rahuldada B Si esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt. 3. Peatada Maksuja Tolliameti 27.05.2014 vastutusotsuse nr 13-7/480-3 täitmine osaliselt ja keelata Maksuja Tolliametil pöörduda xxxxxxxxxxxxxx (registriosa number xxxxxxxxxxx) kinnistu osas Maksuja Tolliameti 27.05.2014 vastutusotsusega nr 13- 7/480-3 määratud maksuvõla sissenõudmiseks ja täitemenetluse jätkamiseks kohtutäituri poole.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 27.05.2014 vastutusotsusega nr 13-7/480-3 B. Si tasuma OÜ Profit Pluss OÜ (pankrotis) maksuvõla summas 38 350 eurot ja intressinõude summas 38 350 eurot, kokku 76 700 eurot. Vastutusotsuse kohaselt kontrollis Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus (LõMTK) OÜ Profit Pluss (pankrotis) käibeja ettevõtte tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodil oktoober kuni detsem-

3-14-444 2(5) ber 2007 tulenevalt tehingutest OÜ-ga Truggan Group. LõMTK 26.02.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2724-17 määrati OÜ-le Profit Pluss (pankrotis) täiendavalt tasumisele käibemaks 212 751 krooni (13 597, 27 eurot) ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 393 375 krooni (25 141, 24 eurot). Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Profit Pluss (pankrotis) ei ole OÜ-lt Truggan Group teenuseid saanud ning OÜ Truggan Group arvete kajastamise eesmärk OÜ Profit Pluss (pankrotis) raamatupidamise arvestuses oli sisendkäibemaksu tekitamine ja tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine. Vastutusotsuse põhjenduste kohaselt ei ole arvetel kajastatud tehinguid arvetel näidatud poolte vahel tegelikult toimunud. OÜ-l Profit Pluss (pankrotis) puudus õiguslik alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ja OÜ Profit Pluss (pankrotis) on teinud väljamakseid võltsitud arvete alusel. Sundtäitmise toimingute tulemusena OÜ-lt Profit Pluss (pankrotis) maksuvõlga sisse nõuda ei õnnestunud. Tartu Maakohtu 25.09.2012 määrusega kuulutati välja OÜ Profit Pluss pankrot. Pankrotimenetluses toimunud võlausaldajate koosolekul otsustati mitte lõpetada OÜ Profit Pluss (pankrotis) juriidilise isikuna. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ-le Profit Pluss (pankrotis) kuuluva vara müügist saadavate rahaliste vahendite arvelt ei õnnestu rahuldada MTA nõuet. Vastutusotsuse kohaselt ei korraldanud B. S 2007. a septembri-detsembrikuu vahelistel maksustamisperioodidel OÜ Profit Pluss (pankrotis) käibemaksuarvestust nõuetekohaselt, äriühingu käibedeklaratsioonide esitamisel arvestati sisendkäibemaksu selleks kõlbmatult OÜ Truggan Group arvete alusel ning tasuti käibemaksu seaduses sätestatust vähem. Samuti seisnes rikkumine OÜ Truggan Group arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemises, mille tulemusel viidi ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel välja raha, jättes deklareerimata ja maksuhaldurile üle kandmata ettevõtlusega mitte seotud väljamaksetega kaasneva tulumaksukohustuse. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Profit Pluss (pankrotis) seaduslik esindaja B. S on oma kohustusi rikkunud tahtlikult, olles teadlik, et äriühing esitab maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid. 2. B. S esitas 26.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.05.2014 vastutusotsuse nr 13-7/480-3 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse vastutusotsuse täitmise peatamiseks. Vastutusotsusega määratud summa tasumise kohustuse panemine kaebajale kui füüsilisele isikule on ilmselgelt ebamõistlik. Arvestades seda, et lahendamata on aegumise temaatika ja vastutusotsus on vaidlustatud, siis ei ole vastutusotsuse täitmine enne selle jõustumist mõistlik. MTA 04.01.2013 avalduse alusel on 09.01.2013 kantud kaebaja kinnistu osas sisse kohtulik hüpoteek summas 46 973,33 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Vastutusotsuse peatamata jätmisel tuleb kaebajal tasuda koheselt tasumisele määratud maksusumma, selle tasumata jätmisel võib vastustaja realiseerida kohtuliku hüpoteegi kaebaja kinnistul. Olukorras, kus maksunõue ei ole selgeks vaieldud, toob maksusumma kohene tasumine endaga kaasa pöördumatuid tagajärgi, kuna müüdud kinnistut ei ole võimalik hiljem enam tagasi saada. Maksusumma kohene tasumine oleks ebaotstarbekas ka seetõttu, et kaebajal puudub kindlus, kas maksusumma on määratud korrektselt. Vastutusotsuse täitmise peatamine ei too endaga kaasa negatiivseid tagajärgi menetlusosalistele. 3. MTA palus kirjalikus vastuses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta või alternatiivselt, esialgse õiguskaitse kohaldamise korral, keelata MTA-l juba seatud hüpoteegi realiseerimine, lubades muude sissenõudmistoimingute läbiviimine. Kaebaja ei ole põhistanud, millised täiendavad kulutused ja pöördumatud tagajärjed talle kohese maksusumma tasumisega kaasnevad. Vaidlust ei ole selles, et isikul, kelle vastu on suunatud MTA või siis ükskõik milline muu arvestatav rahaline nõue, võib olla mõningal määral kehvem elukvaliteet, kuid see asjaolu iseenesest ei saa välistada nõude realiseerimist. Esialgse

3-14-444 3(5) õiguskaitse kohaldamise põhjendamiseks ei saa olla asjaolu, et kaebajal puudub kindlus, kas maksusumma on korrektselt määratud, sest selline kahtlus on põhivaidluses vaieldav. Vastutusotsuse sundtäitmine ei ole pöördumatuks tagajärjeks, sest kaebuse rahuldamise korral hüvitatakse kaebajale tehtud väljamaksed. Kaebaja jaoks on vastutusotsuse täitmise peatamata jätmine isegi soodsam, sest vaidluse lahenemisel kaebaja kahjuks tuleks vastutusotsus igal juhul täita. Iga maksusumma tasumisega viivitatud päeva eest lisandub intress (maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lg 1), mis võidakse samuti kaebajalt sisse nõuda. Vastutusotsuse kohese täitmise nõude korral on kaebajal võimalik taotleda ka summa ajatamist (MKS § 111 lg 3). Mis puudutab hüpoteegi realiseerimist, siis üldjuhul kasutatakse enne hüpoteegi realiseerimist kaebajat vähem kahjustavaid sissenõudmise meetmeid. Eelistatavaks tasumisviisiks on rahasumma ülekandmine pangakontolt, mis on lihtsam, mugavam ja vähem kulukam kõigile asjaosalistele. Sundkorras saaks vastustaja seda teha vaid MKS § 131 alusel ja sedagi, kui kohus ei peata vaidlustatud vastutusotsuse täitmist. Vastutusotsuse täitmise peatamata jätmine võimaldab selle võimaluse säilitada. Üldjuhul ei realiseeri vastusaja kinnisasju enne vastutusotsuse üle käiva vaidluse lõppemist. Kaebus ei ole perspektiivikas. Kaebaja püüab tugineda vastutusotsuse vaidlustamisel väidetele, mille osas on kohtud juba seisukoha andnud. Riigikohus on jätnud 12.01.2012 kohtumäärusega nr 3-7-1-3-573-11 OÜ Profit Pluss (pankrotis) kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega on maksuotsus jõustunud. Kaebaja vaidlustab nii maksuotsuse ja kui vaideotsuse sisu, arvestamata sellega, et kohtud on vaidlustatud maksuotsust ning vaideotsust juba õiguspäraseks pidanud. 4. Tallinna Halduskohus jättis 03.07.2014 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotlust ei ole piisavalt põhjendatud ning kaebajale saabuvate pöördumatute tagajärgede ohtu ei ole veenvalt esile toodud. Taotluse juurde ei ole esitatud tõendeid ega ka viidatud sellele, et kaebajal ei ole mingil juhul võimalik vastutusotsusega määratud summat tasuda. Taotleja on vaid märkinud, et maksusumma hilisem tagasitäitmine toob maksukohustuslasele kaasa täiendavaid kulutusi ja sellel võivad olla pöördumatud tagajärjed. Maksuhaldur on kinnitanud, et üldjuhul ei realiseerita kinnisasju enne vastutusotsuse üle käiva vaidluse lõppemist. Kinnisasja realiseerimine nõuab vastavaid ettevalmistusi ja väga kiiresti see realiseeruda ei saa, millest järeldub, et kaebajal on võimalik hiljem vajaduse korral ka uus esialgse õiguskaitse taotlus esitada. Veel on vastustaja nimetanud maksusumma ajatamise taotlemise võimalust. Haldusasja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks selles osas maksuhalduri poole pöördunud. Võrreldes äriühingutega on füüsilistel isikutel maksukohustuste täitmise peatamiseks paremad eeldused, kuid see ei tähenda seda, et haldusakti täitmine tuleks peatada üksnes seetõttu, et tegemist on füüsilise isikuga. Seega ei nähtu praeguses menetlusjärgus seda, et kaebajale võiks vastutusotsuse täitmise peatamata jätmise korral pöördumatuid tagajärgi tekkida.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. B. S palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 03.07.2014 määrus tühistada ja uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse taotlust ei ole põhjendatud. Taotluse põhjendused olid toodud eraldi kaebuse peatükis. Pöördumatuid tagajärgi on kaebaja põhjendanud asjaoluga, et kaebaja kinnistul oleva hüpoteegi realiseerimisel ei ole tal võimalik kinnistut tagasi saada. Kaebuse rahuldamise korral võib nõuda tagasi maksusumma, kuid vas-

3-14-444 4(5) tustaja ei korva kaebajale kinnistu müügiga kaasnevaid ebamugavusi. Sama kinnistut kaebaja tagasi ei saa. Samas on tegemist kaebajale hingelähedase kohaga, kus ta on varem elanud ja kus elavad tema sugulased. Kaebaja on selgelt väljendanud, et 76 500 euro kohene tasumine on füüsilisele isikule äärmiselt raskendatud. Kaebajale jääb arusaamatuks, milliseid tõendeid ta kohtule esitama oleks pidanud. Vaidlus puudub selles, et kaebajale kuuluvale kinnistule on seatud hüpoteek. Kaebajal ei ole võimalik esitada tõendeid võimaliku õiguste rikkumise kohta enne, kui õigusi reaalselt rikutakse. Esialgse õiguskaitse mittekohaldamisel on maksuhalduril võimalik hüpoteek realiseerida. Maksuhalduri üldise kinnituse alusel ei saa asuda seisukohale, et kinnistut tegelikkuses ei realiseerita. Maksusumma ajatamise taotluse esitamine oleks käsitletav maksusumma omaksvõtuga. Kuna kohtuvaidluse pikkust ei ole võimalik ette näha, võib tekkida olukord, kus kaebaja peab pidevalt esitama uusi ajatamise taotlusi, mis on ebaõiglane kaebaja suhtes. Lisaks ei pruugi MTA taotluse esitamisel seda rahuldada. Maksusumma ajatamise näol on tegemist sisuliselt maksusumma tasumise graafikuga ehk jõustumata vastutusotsuse täitmisega. 6. MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata. Ka määruskaebuses ei ole kaebaja põhjendanud, milliseid pöördumatuid tagajärgi toob kaasa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine. Pöördumatuks tagajärjeks võib pidada hüpoteekide realiseerimist enne kohtuvaidluse lõppu ning juhul, kui kohus lõppastmes tühistab vastutusotsuse. Samas ei ole pöördumatuks tagajärjeks veel see, kui kohus jätab hüpoteekide realiseerimise keelamata. Vastustaja kinnitab, et praktikas ei pöörata sissenõuet isikute kinnisasjadele enne vaidluse lõppu. Kui maksuhaldur asub kinnisasja realiseerima, on kaebajal võimalik esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus. Samas ei vaidle vastustaja kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimise keelamisele vastu, kui samal ajal kohus jätab võimalikuks muude täitetoimingute tegemise. Maksusumma ajatamise taotluse esitamine ei ole käsitletav maksusumma omaksvõtuna. Kaebaja on vastutusotsuse vaidlustanud, mistõttu on selge, et ta sellega ei nõustu. Füüsilistele isikutele igakordse esialgse õiguskaitse võimaldamine tähendaks, et vastutusotsused saavutavad kehtivuse ja muutuvad sundtäidetavaks alles pärast kohtumenetluse lõppu. Sellega muutuks praegune seaduse regulatsioon mõttetuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 250 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada. Kohus võib nõuda taotluse esitajalt oma väidete tõendamist. HKMS § 63 kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. 8. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga osas, mis puudutab kaebaja kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimist. Kaebaja jaoks oleks tegemist pöördumatu tagajärjega, kui vastustaja realiseerib vastutusotsuse täitmiseks kaebajale kuuluva korteriomandi aadressil Jõgevamaa, Mustvee linn, Tähe tn 7-5 (kinnistu nr 1431535). Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista see, et pöördumatu tagajärje saabumine kohtumenetluse ajal pole kindel.

3-14-444 5(5) 9. Maksuhaldurile muude täitmistoimingute keelamiseks ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus piisavalt põhjendatud. Esialgse õiguskaitse vajadust ei põhjenda kaebaja väited, et tal puudub kindlus maksusumma määramise korrektsuses või et ta ei pea maksusumma ajatamiseks maksuhalduri poole pöördumist otstarbekaks. Maksusumma tasumine või selle ajatamiseks maksuhalduri poole pöördumine ei ole erinevalt kaebaja väidetust käsitletav maksusumma omaksvõtuna. Vastutusotsuse kohtus vaidlustamine näitab, et kaebaja ei ole sellega nõus. 10. Vältimaks kaebajale juba kohtumenetluse ajal pöördumatu tagajärje saabumist, rahuldab ringkonnakohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatab HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel vastutusotsuse täitmise osaliselt, keelates maksuhalduril pöörduda Jõgevamaa, Mustvee linn, Tähe tn 7-5 kinnistu osas täitemenetluse jätkamiseks kohtutäituri poole. Nimetatud viisil esialgse õiguskaitse rakendamine tagab kaebajale vähima vajaliku kaitse ning selle kohaldamisele ei ole esitanud vastuväiteid ka vastustaja. Muud täitmistoimingud on maksuhaldurile jätkuvalt lubatud. 11. Ringkonnakohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või kaebuse läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni (HKMS § 249 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks