3-14-51298/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 22.07.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51298 Haldusasi P K kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 27.03.2014 ettekirjutuse nr 40 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – P K Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.06.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus P K määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 30.06.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51298 muutmata ja P K määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon tegi 27.05.2014 ettekirjutuse nr 40, millega kohustas P Kt tagastama Tallinna Linnavalitsusele keelatud annetuse ja esitama 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandes korrektsed andmed.

2. P K esitas 27.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 27.05.2014 ettekirjutuse nr 40 tühistamiseks ning ühtlasi esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus peatada vaidlusaluse haldusakti täitmine kuni kohtuasjas lõpliku lahendi tegemiseni. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitsega vältida haldusakti sundtäitmist ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi kaebuse esitajale. ATSS § 8 lõige 1 sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Seega esineb tõsiselt võetav oht, et haldusakti peatamata jätmisel kohaldatakse sunniraha. ATSS-is puudub regulatsioon, mis lubaks kaebuse esitajal sisse nõutud sunniraha selle rakendajalt tagasi nõuda. Seega tekitaks sunniraha nõudmine kaebuse esitajale kahju, mida kas ei saa või pole mõistlik kõrvaldada hilisemas menetluses. Avalikku huvi ettekirjutuse koheseks täitmiseks ei esine või ei ole selline huvi kaalukam kaebaja huvist vältida haldusakti täitmisega kaasnevaid negatiivseid taga-

3-14-51298 2(3) järgi kaebajale. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Haldusakti täitmise peatamisega ei kaasneks negatiivseid tagajärgi halduse toimimisele.

3. Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2014 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on põhistanud esialgse õiguskaitse taotlust üksnes üldja paljasõnalise väitega, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral määratav sunniraha tekitab kaebajale kahju, mida ei saa või pole mõistlik hilisemas menetluses kõrvaldada. Samas ei nähtu taotlusest, et kaebajal oleks raskendatud vaidlustatud ettekirjutuse täitmine, mis välistaks võimalikud tulevikus määratavad sunnirahad. Rahalist kohustust sisalduva haldusakti hilisema tühistamise korral kuulub see tagasitäitmisele ning lisaks on kaebajal võimalik taotleda kahju hüvitamist. Samuti on kaebajal võimalik vaidlustada võimalikud sunniraha määramised. Kuivõrd kaebaja õiguskaitsevajadus ei ole kohtu jaoks äratuntav, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. P K esitas 16.07.2014 määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus ei ole hinnanud kaebuse perspektiive. Kaebuses on hulgaliselt argumente vastustaja ettekirjutuse õigusvastasuse kohta, kuid need on kohtu poolt kõrvale jäetud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine halvendab kaebaja olukorda kohtumenetluse vältel ja raskendab kohtuotsuse täitmist. Ettekirjutuse resolutsioonis pole märgitud tasumisele kuuluvat summat. Lisaks teatab vastustaja sunniraha kohaldamisest, kui ettekirjutus jääb täitmata. Kaebuse esitanud isiku olukorra halvenemine võib kõige tõenäolisemalt väljenduda just isikule tekkivate negatiivsete majanduslike tagajärgede kaudu, mida haldusakti kohene täitmine võib kaasa tuua. Halduskohtu põhjendus, et kaevatud haldusakti on põhimõtteliselt võimalik määruskaebuse esitaja poolt täita, ei tähenda automaatselt, et puuduks esialgse õiguskaitse vajadus asjas. Seisukoht, et kaebuse edukuse korral on võimalik kahjulikud tagajärjed kõrvaldada, on seotud kaebaja jaoks täiendavate õigustoimingute ja kuluga. Käesolevas asjas esineb ka reaalne oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Kaebuse taotluseks on ettekirjutuse tühistamine. Arvestades sellega, et ettekirjutus kui haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud kohustuse täitmiseni, poleks ettekirjutuse täitmisel võimalik nõuda ettekirjutuse tühistamist. Samuti puudub ülekaalukas avalik ja kolmandate isikute huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on oluline osa efektiivsel kaebeõiguse teostamisel, mistõttu tuleks eelistada kohtusse pöörduja huve. Käesoleval juhul pole kohus põhjendanud, milline on see konkreetne avalik huvi, mis tingib haldusakti kohese täitmise vajaduse ning kaalub üle kaebuse esitaja huvi saada tema õigusi piirava haldusakti õiguspärasuse küsimuses selgust. Määruskaebuse esitaja on seisuskohal, et avalik huvi ettekirjutuse täitmise suhtes oleks realiseeritav ka hiljem, siis kui kohus jätab kaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 210 lg 1 kohaselt vaatab määruskaebuse läbi üks kohtunik. Vastustaja arvamuse küsimist esialgse õiguskaitse küsimuses ei pea kohus praeguses asjas vajalikuks (HKMS §

252 lg 1)

3-14-51298 3(3)

6. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et antud juhul puudub oluline avalik huvi selleks, et vaidlusalune ettekirjutus täidetaks enne kohtulahendi jõustumist. Samuti ei ole alust pidada kaebust perspektiivituks.

7. Eeltoodule vaatamata ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhjendatud, sest puudub esmane eeldus haldusakti täitmise peatamiseks. Nimelt tuleneb esialgse õiguskaitse regulatsioonist, et üldjuhul ei peata kohtusse pöördumine vaidlustatud haldusakti täitmist või kehtivust. Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt vaid siis, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguse kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. See tähendab, et kaebajal peab olema esialgse õiguskaitse vajadus. Muid asjaolusid (avaliku huvi olemasolu, kaebuse perspektiivikus) hakkab kohus kaaluma alles esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisel.

8. Antud juhul ei nähtu, et kaebajal esineks esialgse õiguskaitse vajadus. Sisse nõutav summa (reklaamplakati kulu 1234 ,80 eurot ning võimalikud plakati mahavõtmise kulud) ei ole selline, mille puhul tekiks kahtlus, et selle tasumine võiks kaebaja jaoks olla majanduslikult raskeid tagajärgi kaasatoov. Samuti ei ole võimatu selle summa kaebajale nn tagasikandmine kaebuse rahuldamise korral. Eelkirjeldatud toimingute tülikus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Asjassepuutuv ei ole ka kaebaja kartus, et ta peab maksma sunniraha. Kui kohus esialgset õiguskaitset ei rakenda, peabki kaebaja ettekirjutuse pooleliolevast kohtuvaidlusest sõltumata täitma. Kui kaebaja ettekirjutust siiski ei täida, on sunniraha rakendamine põhjendatud ja seaduslik.

9. Ringkonnakohus ei toeta kaebaja käsitlust, et ettekirjutuse täitmise korral selle kehtivus lõpeb ning enam ei ole võimalik taotleda ettekirjutuse tühistamist. Arvestades, et kohus tühistab ettekirjutuse tagasiulatuvalt, ei oma ettekirjutuse regulatiivsuse lõpp tähtsust. Haldusakti täitmisel lõpeb selle kehtivus alati vaid edasiulatuvalt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks