3-14-50608/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24. juuli 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-50608 Kohtuasi K.P. kaebus Tallinna Vangla 21.01.2014 käskkirja nr 48 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: K.P. Vastustaja: Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin Martisen Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 25.08.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.09.2013 käskkirjaga nr 596 (tl 33) otsustas Tallinna Vangla rakendada kinnipeetav K.P. (edaspidi kaebaja) täiskoormusega abitöölisena majandustöödele alates 18.09.2013 kuni 17.03.2014. 21.01.2014 käskkirjaga nr 48 (tl 33 pöördel) vabastati kaebaja alates 20.01.2014 töölt. Käskkirja põhjendati väitega, et tema suhtes puudub usaldus, kuna tislerina töötades kogus ta pikema aja jooksul erineva suurusega puitmaterjali ja andis selle üle vangla töötajale. 17.02.2014 koostas kaebaja vaide (tl 30-32) ning palus tühistada enda majandustöödelt vabastamise kohta 21.01.2014 tehtud käskkiri nr 48 ja taastada endine olukord. Tallinna Vangla 18.03.2014 kuupäeva kandva ja 19.03.2014 allkirjastatud vaideotsusega nr 5- 15/14/5085-2 (tl 34-35) jäeti vaie rahuldamata.

Veel esitati toimikusse 20.01.2014 koostatud kaebaja seletus (tl 49), Tallinna Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi õiend (tl 50) ning Tallinna Vangla finantsja majandusosakonna abitöölise (remondija ehitustööd) ametijuhend (tl 51).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 21.04.2014 koostas K.P. Tallinna Halduskohtule adresseeritud kaebuse (tl 1-4) ning palus, et kohus tühistaks Tallinna Vangla 21.01.2014 käskkirja nr 48. 26.05.2014 saabus kaebus Tallinna Halduskohtu 24.04.2014 kohtumääruse (tl 14) järgselt Jõhvi kohtumajja kohtualluvuse kohasele lahendamisele. Kaebuses märkis selle esitaja, et käskkirjas ei viidata ühelegi rikutud materiaalõiguse normile ning ei nähtu, miks peetakse puitmaterjali kogumist ja vangla töötajale üleandmist õigusvastaseks ja missuguse õiguserikkumise on kinnipeetav just oma tööülesannete täitmisel tekkinud võimalusi ära kasutades toime pannud. Seejuures ta selgitas, et käskkirjas nimetatud puitmaterjalid olid tegelikult jäätmed, mis tulidki töökoha puhtana hoidmiseks kokku koguda ja nende üleandmine oli vangistusseaduse § 67 lg 1 kohane vangla töötaja korraldus ning lisaks oli toimunu teada nii otsesele ülemusele kui julgeolekuosakonnale.

3. Tallinna Vangla vastuses (tl 47-48) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti vaidlustatud käskkirja igati õiguspäraseks ning leiti, et selles on esitatud nii faktiline kui õiguslik alus. Kaebaja väidet nagu olnuks julgeolekuosakond tema tegevusest teadlik ei peetud tõeseks ning märgiti tema seletusele ja julgeolekuosakonna peaspetsialisti õiendile tuginedes, et ta oli oma teo lubamatusest teadlik. Veel märgiti, et kaebaja poolt viidatud ülemusega on tööleping usalduse kaotuse tõttu alates 28.01.2014 lõpetatud, puitmaterjali saanud töötaja aga ütles selle 20.01.2014 ise üles.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas vanglal oli olemas õiguspärane alus selleks, et kaebaja usalduse kaotamise põhjendusega töölt vabastada.

5. Kinnipeetava töötamisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides. Vaidlusalune käskkiri tugineb selle § 38 lg-le 22 ja justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 6 lg 2 p-le 1. Neis sätestatu annab vanglale õiguse kinnipeetav töölt kõrvaldada või vabastada, kui töötamine ohustab tema enda, teiste isikute või vangla julgeolekut või vangla distsiplinaarkorda. Käskkirjas on mõlemale sättele viidatud ning lisaks on selles olemas ka üheselt mõistetav selgitus selle kohta, mida täpselt kinnipeetavale ette heidetakse. Sellest selgub, et vangla peab tema tegevust puitmaterjali kogumises ja vangla töötajale üleandmises enda üldist julgeolekut ohustavaks ega saa teda enam usaldada.

6. Kinnipeetavast tuleneva julgeolekuohu hindamine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus. Kohtu volitused on niisuguste otsuste puhul piiratud. Ta saab halduskohtumenetluse seadustiku §

158 lg 3 tulenevalt hinnata vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid tal ei ole võimalik hinnata otsuse sisulist otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest.

7. Haldusakti õiguspärasuse eeldused sisalduvad haldusmenetluse seaduse §-s 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Vaidlusalune käskkiri vastab kõigile neile tingimustele, sest on antud pädeva haldusorgani poolt, rajaneb eelnevalt juba viidatud õigusaktide kehtivatel sätetel ja on nendega kooskõlas, järgib haldusmenetluse seaduse §-dest 55 ja 56 tulenevaid vorminõudeid ja põhjendamise kohustust ning on eesmärgi suhtes proportsionaalne ega sisalda kaalutlusvigu.

8. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla direktori 18.02.2008 käskkirjaga nr 7 kehtestatud ametijuhendi punkt 2.4 määratleb abitöölise ühe tööülesandena kohustuse sorteerida töökohal tekkinud jäätmed, koguda need liigiti kokku ja ladustada selleks ettenähtud kohta. Sama juhendi punktis 4.1.1 on kehtestatud, et abitööline vastutab tööülesannete täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Kaebaja tegu on kvalifitseeritav eelnimetatud sätete rikkumisena. Toimunu kohta seletust andes pole ta eitanud, et jättis kogutud puidujäätmed selleks ettenähtud kohta ladustamata ja andis need hoopis ühele vangla töötajale üle. Seejuures on ta seletusse märkinud, et vastas nimetatud töötaja küsimise peale, et võib seda teha, kui tema riskib. Niisugune selgitus viitab üheselt, et ta ei käsitlenud puidujäätmeid küsinud töötaja tegevust endale täitmiseks antud vanglaametniku korraldusena ja sai selgelt aru ka selle lubamatusest. Kinnipeetav, kes teadlikult rikub talle tööülesannetega pandud kohustusi selleks, et aidata kaasa vanglas töötava isiku rikkumisele, on ilmselgelt ohtlik nii vangla julgeolekule kui distsiplinaarkorrale. Niisuguse kinnipeetava töölt vabastamine täidab eesmärki tagada vangla üldine julgeolek ja distsiplinaarkord. Miski kohtule esitatust ei kinnita ka seda, et antud juhtumi puhul oleks vangla võimalike otsustuste üle kaalumisel lähtunud ebaõigetest asjaoludest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Kuna teiste toimunus osalenud isikutega on töösuhe samuti lõpetatud, ei saa olla rikutud ka võrdse kohtlemise põhimõte.

9. Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul mingit põhjust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks ning seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja eest tasutud 15 euro suurune riigilõiv halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt selle maksnud isiku kanda. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused sama seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2015 lahendis toodud muudatustega 27.11.2015