3-14-51297/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51297 Haldusasi K T kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 27.05.2014 ettekirjutuse nr 44 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – K T Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 04. juuli 2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus K T määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta K T määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.07.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51297 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon tegi 27.05.201 ettekirjutuse nr 44, millega kohustas K Tammemäge tagastama Tallinna Linnavalitsusele keelatud annetuse.

2. K. T esitas 27.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 27.05.2014 ettekirjutuse nr 44 tühistamiseks ning ühtlasi esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus peatada vaidlusaluse haldusakti täitmine kuni kohtuasjas jõustunud lahendi tegemiseni.

3. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon esitas 04.07.2014 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palus jätta taotlus rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus jättis 04.07.2014 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on paljusõnaline. Taotlusest ei nähtu, et kaebajal oleks raskendatud vaidlustatud ettekirjutuse täitmine, mis välistaks võimalikud tulevikus määratavad sunnirahad. Tõendatud ei ole väide, et tehtava ettekirjutuse täitmine oleks raskendatud või või-

3-14-51297 2(3) matu. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal ei ole võimalik ettekirjutust vabatahtlikult täita, seega on kaebajal endal võimalik sundtäitmist ja tekkida võivaid negatiivseid tagajärgi vältida. Rahalist kohustust sisalduva haldusakti hilisema tühistamise korral kuulub see tagasitäitmisele ning lisaks on kaebajal võimalik taotleda kahju hüvitamist. Antud asjas on avalik huvi olemas, sest tegemist on avalike vahendite kasutamist puudutava taotlusega. Avalik huvi kaalub olulisel määral üle kaebaja erahuvid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. K T esitas 18.07.2014 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 04.07.2014 määruse peale, milles palub tühistada halduskohtu määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja arvates pole kohus hinnanud kaebuse perspektiive. Määruskaebuse esitaja on kaebuses esitanud hulgaliselt argumente vastustaja ettekirjutuse õigusvastasuse kohta, kuid need on kohtu poolt kõrvale jäetud. Samuti halvendab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja olukorda kohtumenetluse vältel ja raskendab kohtuotsuse täitmist. Ettekirjutuses pole märgitud tasumisele kuuluv summa. Lisaks teatab vastustaja sunniraha kohaldamisest, kui ettekirjutus jääb täitmata. Kaebuse esitanud isiku olukorra halvenemine võib kõige tõenäolisemalt väljenduda just isikule tekkivate negatiivsete majanduslike tagajärgede kaudu, mida haldusakti kohene täitmine võib kaasa tuua. Halduskohtu poolt toodud põhjendus, et kaevatud haldusakti on põhimõtteliselt võimalik määruskaebuse esitaja poolt täita, ei tähenda automaatselt, et puuduks esialgse õiguskaitse vajadus asjas. Seisukoht, et kaebuse edukuse korral on võimalik kahjulikud tagajärjed kõrvaldada, on seotud kaebuse esitaja jaoks täiendavate õigustoimingute ja kuluga. Käesolevas asjas esineb ka reaalne oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Kaebuse taotluseks on ettekirjutuse tühistamine. Arvestades sellega, et ettekirjutus kui haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud kohustuse täitmiseni, poleks ettekirjutuse täitmisel võimalik nõuda ettekirjutuse tühistamist. Samuti puudub ülekaalukas avalik ja kolmandate isikute huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on oluline osa efektiivsel kaebeõiguse teostamisel, mistõttu tuleks eelistada kohtusse pöörduja huve. Käesoleval juhul pole kohus põhjendanud, milline on see konkreetne avalik huvi, mis tingib haldusakti kohese täitmise vajaduse ning kaalub üle kaebuse esitaja huvi saada tema õigusi piirava haldusakti õiguspärasuse küsimuses selgust. Määruskaebuse esitaja on seisuskohal, et avalik huvi ettekirjutuse täitmise suhtes oleks realiseeritav ka hiljem, siis kui kohus jätab kaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 210 lg 1 kohaselt vaatab määruskaebuse läbi üks kohtunik.

7. Määruskaebus on võimalik läbi vaadata vastustajalt selle kohta seisukohta küsimata. Vastustaja on vastuse kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele esitanud 04.07.2014 halduskohtule. Määruskaebuse menetluses ei ole ilmnenud uusi väiteid või asjaolusid, mis vajaksid vastustaja täiendavat arvamust.

8. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et antud juhul puudub oluline avalik huvi selleks, et vaidlusalune ettekirjutus täidetaks enne kohtulahendi jõustumist. Samuti ei ole alust pidada kaebust perspektiivituks.

3-14-51297 3(3) Eeltoodule vaatamata ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhjendatud, sest puudub esmane eeldus haldusakti täitmise peatamiseks. Nimelt tuleneb esialgse õiguskaitse regulatsioonist, et üldjuhul ei peata kohtusse pöördumine vaidlustatud haldusakti täitmist või kehtivust. Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt vaid siis, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguse kaitse kohtuotsusega osutuda oluliseks raskendatuks või võimatuks. See tähendab, et kaebajal peab olema esialgse õiguskaitse vajadus. Muid asjaolusid (avaliku huvi olemasolu, kaebuse perspektiivikus) hakkab kohus kaaluma alles esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisel. Antud juhul ei nähtu, et kaebajal esineks esialgse õiguskaitse vajadus. Sissenõutav summa (268,80 eurot ning võimalikud plakati mahavõtmise kulud maksimaalselt 162 eurot) ei ole selline, mille puhul tekiks kahtlus, et selle tasumine võiks kaebaja jaoks olla majanduslikult raskeid tagajärgi kaasatoov. Samuti ei ole võimatu selle summa kaebajale nn tagasikandmine kaebuse rahuldamise korral. Eelkirjeldatud toimingute tülikus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Asjassepuutuv ei ole ka kaebaja kartus, et ta peab maksma sunniraha. Kui kohus esialgset õiguskaitset ei rakenda, peabki kaebaja ettekirjutuse pooleliolevast kohtuvaidlusest sõltumata täitma. Kui kaebaja ettekirjutust siiski ei täida, on sunniraha rakendamine põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus ei toeta kaebaja käsitlust, et ettekirjutuse täitmise korral selle kehtivus lõpeb ning enam ei ole võimalik taotleda ettekirjutuse tühistamist. Arvestades, et kohus tühistab ettekirjutuse tagasiulatuvalt, ei oma ettekirjutuse regulatiivsuse lõpp tähtsust. Haldusakti täitmisel lõpeb selle kehtivus alati vaid edasiulatuvalt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe