1-14-6183/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuli 2014. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-6183

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi M.N süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Allar Nisu Süüdistatav M.N

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral Tõkend: ei kohaldatud

Kaitsja Määratud korras advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.N KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata M.N kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.-21. juuli 2014.a s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista M.N-ile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks (kaks)

kuud ja 28 päeva vangistust. (seitse) (kakskümmend kaheksa)

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.N ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja (ühe) (kuue) jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata M.N katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena M.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6

(kuueks) kuuks Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul .

kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 6. augustil 2014.a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa

Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 1 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhivõi lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist.

Juhindudes KrMS § 142 lg 2 p 9 arestida konfiskeerimise tagamiseks M.N-ile kuuluv mootorsõiduk Mercedes-Benz 200 (VIN-kood: WDB1241201A880760) registreerimismärgiga

XXX, tehes sõiduki võõrandamise keelumärke Maanteeameti liiklusregistrisse Eesti Vabariigi kasuks ning KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida nimetatud mootorsõiduk kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend. Sõiduauto asub PPA Lõuna Prefektuuri kinnises parklas (Tartu, Riia 132).

Kohtuotsus edastada koheselt Maanteeameti liiklusregistrile ja peale jõustumist Lõuna Prefektuurile ning Tartu Maavalitsusele.

KrMS §-de 175 lg 1 p -de 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, § 2565 lg 2 alusel mõista välja M.N-ilt menetluskulu järgmiselt:

• sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti;

• määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7,12 alusel määrata, et M.N on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse (kaheteistkümne) jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank, alates 01.02.2014 EE891010220034796011) või 221023778606 (Swedbank alates, 01.02.2014 EE932200221023778606) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal, alates 01.02.2014 EE403300333416110002), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri

2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses nimetatud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

Kuriteo asjaolud: M.N-i (M.N) süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, juhtis 20.07.2014 kella 08.37 paiku Tartu linnas Salme 5 asuva maja läheduses sõiduautot Mercedes-Benz 200 (reg nr XXX). M.N-i väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi vähemalt 1,25 mg ühe liitri kohta.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani M.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Hagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.07.2014-21.07.2014 (2 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui M.N ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseajal on M.N kohustatud:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: KrMS § 142 lõigete 1 ja 2 alusel taotleb prokurör kohtult mootorsõiduki Mercedes-Benz 200 (VIN-kood: WDB1241201A880760) registreerimismärgiga XXX arestimist konfiskeerimise tagamiseks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida M.N-ile (M.N) kuuluv mootorsõiduk Mercedes-Benz 200 (VIN-kood: WDB1241201A880760) registreerimismärgiga XXX XXX kui kuriteo toimepanemise vahend.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de

239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.N süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks välja mõista vaid pool sundrahast, so 266.25 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult ka määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu. Arvestades M.N sissetuleku suurust (invaliidsuspension 200 eurot) peab kohus põhjendatuks anda talle võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik