4-14-5552/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2014 Põlva Väärteoasja number 4-14-5552 Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Väärteoasi K.E kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 03.07.2014. a

otsuse peale väärteoasjas nr 265014001181 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) – K.E (isikukood: xxx, elukoht: xxxxxx-xxxxxxxxx)

Kohtuväline menetleja – Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Kirjalik menetlus

23. juuli 2014 RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 120 lg-st 1 ja § 132 p-st 2, maakohus otsustas:

tühistada Politseija Piirivalveameti 03.07.2014. a otsus (väärteoasjas nr 265014001181) osaliselt, s.o K.E-le liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel mõistetud lisakaristuse - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks - osas.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest.

Kohtuvälise menetleja otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.07.2014. a otsusega (väärteoasjas nr 265014001181) karistati K.E liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ning lisakaristusena võeti temalt LS § 224 lg 3 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

2 (4)

Nimetatud otsuse järgi juhtis K.E 07.06.2014 Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas Põlva-Reola maantee 1. km-l paremas pärisuunas mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli laiendmääramatust (0,05 mg/l) arvestades 0,69 mg/l.

Kaebuse esitaja taotlus

Kaebuse esitaja nõuab kaebuses (tl 1) eelmärgitud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse mõistmise osas. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja aru saanud sooritatud väärteo ohtlikkusest, kahetseb seda ning vältimaks edaspidi sellise teo kordumist, käis ta psühhiaatrilisel nõustamisel ja lasi endale teha alkoholismivastase süsti. Juhtimisõiguse äravõtmine paneb tema pere raskesse olukorda, sest peab autoga last viima hoidja juurde ja kooli. Ta elab ajutiselt perekonnaga Soome Vabariigis ja töötab ühes eraettevõttes, mis asub tema elukohast 20 km kaugusel, kuhu ta sõidab isikliku autoga. Igal hommikul peab ta viima lapse isiklikult kooli, mis algab augustis, sest tema abikaasa, kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, läheb tööle juba kella 6.30 ajal. Laps viibib peale koolitundide lõppemist kooli juures pikapäevarühmas seni, kui ta tuleb töölt ja viib lapse koju. Kuna tema ja tema abikaasa töötavad ning lapsel on praegu koolivaheaeg, siis peab ta viima lapse hommikul hoidja juurde ja töö lõppedes tooma ta sealt koju.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuvälise menetleja leiab, et otsuse tühistamiseks puudub alus. Karistuse mõistmisel arvestas kohtuväline menetleja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisakaristuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja seda, et mootorsõiduki juhi poolt alkoholi piirmäära ületamine mootorsõiduki juhtimisel on üks raskemaid liikluseeskirja rikkumisi, mis võib endaga kaasa tuua väga raskete tagajärgedega õnnetusi. Mootorsõiduki juhtimisel oli K.E poolt välja hingatavas õhus alkoholi piirmäära ületamine suhteliselt kõrge ja ligilähedane kriminaalsele joobele – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, kohaldas kohtuväline menetleja lisakaristust sanktsioonis toodud minimaalses ulatuses.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada V™S § 132 p 2 alusel osaliselt, s.o K.E suhtes lisakaristuse - juhtimisõiguse äravõtmise - kohaldamise osas. Muus osas tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 120 lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

3 (4) saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetlusalune isik on märkinud kaebuses, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta ning ta on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja on märkinud oma seisukohas, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Kuna nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja otsuse järgi juhtis K.E 07.06.2014 kella 9.30 ajal Mammaste külas Põlva vallas Põlva maakonnas Põlva-Reola maantee 1 kilomeetril paremas pärisuunas mootorsõidukit seisundis, kus alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 0,74 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatuse 0,05 mg/l, loeti lõplikuks näiduks 0,69 mg/l. Sellega pani menetlusalune isik toime LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo.

LS § 224 lg-s 2 on sätestatud väärteo objektiivne koosseis - mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. LS § 33 lg 11 p 3 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Antud asjas ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis 07.06.2014 kella 09.30 paiku Mammaste külas Põlva vallas Põlva maakonnas Põlva-Reola maantee 1. kilomeetril paremal pärisuunal mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli laiendmääramatust (0,05 mg/l) arvestades 0,69 mg/l.

Nimetatud asjaolud loeb maakohus usaldusväärselt tõendatuks menetlusaluse isiku - K.E ja tunnistaja Aarne Mägi ütlustega, samuti indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga.

Maakohtul pole alust kahelda tõendusliku alkomeetri – Alcotest 7110 MK III EST – mõõtetulemi – 0,69 mg/l – usaldusväärsuses. Tõendusliku alkomeetri järgmist hooldus tuleb teostada alles selle aasta novembris.

Arvestades tõendusliku alkomeetri võimalikku veapiiri (+/- 0,05 mg/l), siis saab asuda seisukohale, et menetlusaluse isik juhtis mootorsõidukit seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,69 milligrammi. Seega on menetlusaluse isiku käitumises olemas LS § 224 lg-s 2 toodud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimist on võimalik toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest. Menetlusalune isik on ületanud seadusega lubatud alkoholi piirmäära olulisel määral.

Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik tarvitas alkoholi 06.06.2014. a kuni kella 23-ni, vahepeal magas ning hommikul ärgates ei kontrollinud ega veendunud oma tegelikus seisundis, siis saab järeldada, et ta pani LS § 224 lg-s 2 sätestatud teo toime ettevaatamatusest. Eelneva alusel leiab kohus, et K.E on toime pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

4 (4)

Kohus ei ole tuvastanud K.E õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Objektiivne hoolsuskohustus, mida tuli menetlusalusel isikul järgida, oli talle ka subjektiivselt tajutav ja reaalselt teostatav.

K.E väärteoasjas ei esine V™S §-des 29 ja 30 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ega ka väärteomenetluse lõpetamist võimaldavad asjaolusid.

Samuti on antud väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust.

Vastavalt LS § 263 lg-le 2 on käesoleva seaduse §-des 201–261 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks Politseija Piirivalveamet. Kuna antud väärtegu on toime pandud

Põlva maakonnas, seetõttu leiab kohus, et karistuse K.E-le on määratud pädev kohtuväline menetleja, s.o Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS 224 lg-s 2 sätestatud väärteo eest võib mõista muu hulgas rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Loomulikult tuleb mootorsõiduki juhtimist seadusega lubatud alkoholi piirmäära ületades pidada üheks ohtlikumaks väärteoks, sest selle tagajärjed võvad ohustada nii mootorsõiduki juhi kui ka teiste liiklejate tervist ja elu. Samas ei tulene seadusest, et kõikide selliste tegude toimepanemisega peaks alati kaasnema lisakaristuse - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise – kohaldamine. LS § 224 lg 3 annab asja menetlejale vaid lisakaristuse kohaldamise õiguse.

Kohtuväline menetleja on õigesti tuvastatud, et K.E karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Samas on kohtuväline menetleja mõistnud menetlusalusele sikule rahatrahvi tunduvalt suurema ulatuses kui seda näeb ette sanktsiooni keskmine määr (ligikaudu 150 trahviühikut). Lisaks sellele pole kohtuväline menetleja arvestanud karistuse mõistmisel asjaoluga, et K.E pole kehtivaid karistusi kuriega väärtegude eest. Seega saab K.E poolt toime pandud väärtegu vaadelda juhusliku õigusvastase käitumisaktina. Ka väärib märkimist, et K.E on teinud toime pandud väärteost vajalikud positiivsed järeldused. Ta kahetseb sügavalt teoimepandud tegu ning on pöördunud 09.06.2014 eraarst Krista Ruus vastuvõtule (tl 4), kus talle tehti alkoholivastane torpeedo süst. Seega on K.E teinud kõik endast oleneva, et antud tegu tulevikus enam ei korduks.

Peale selle nähtub kaebuse materjalidest, et lisakaristuse kohaldamise järgselt satuks raskustesse menetlusaluse isiku perekond Soomes, sest mootorsõidukit kasutatakse 8-aastase lapse (tl 5) hooldaja juurde ja kooli viimiseks ning mootorsõiduki juhtimisõigus puudub teistel menetlusaluse isiku perekonnaliikmetel.

Arvestades eelnevat ning karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et K.E-le määratud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning piisavalt range, et vastata tema süü suurusele. Järelikult pole lisakaristuse kohaldamine K.E suhtes kohtu arvates vajalik ega põhjendatud. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada vaid menetlusalusele isikule lisakaristuse kohaldamise osas.

Otsuse tegemisel juhindus maakohus ka V™S §-dest 133-135. Lembit Käis kohtunik