2-14-12361/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-12361

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

21. juuli 2014, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Eesti Inkasso hagi Dorothea Traumanni vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

670 eurot 12 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Eesti Inkasso (registrikood 12438291;

asukoht Tornimäe 7-137, Tallinn), hageja seaduslik

esindaja:

juhatuse

liige

August

Käära

(e-post

menetlus@eestiinkasso.ee)

kostja: Dorothea Traumann (isikukood 49112252744;

elukoht XXXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Dorothea Traumannilt seoses 12. märtsil 2013 SNEL Grupp OÜ-ga

sõlmitud laenulepinguga põhivõlg 280 eurot, intress 1 euro 9 senti ning viivis 12 eurot 45

senti, kokku 293 eurot 54 senti (kakssada üheksakümmend kolm eurot viiskümmend neli

senti) OÜ Eesti Inkasso kasuks.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 55 eurot 6 senti, intressi 120 eurot 29 senti ja viivise

201 eurot 23 senti väljamõistmise osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 45% kostja kanda ja

55% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Dorothea Traumannilt riigilõivust 45 eurot (nelikümmend viis eurot)

OÜ Eesti Inkasso kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

2/3

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab

vaid hagi osalist rahuldamist.

13. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt

Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari 2009

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p

14).

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 12. märtsi 2013 laenulepingu alusel

põhivõla 335 eurot 6 senti, intressi 121 eurot 38 senti ja viivise 18. märtsi 2014 seisuga

213 eurot 68 senti.

Hagiavalduse ja täiendatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja SNEL Grupp OÜ

12. märtsil 2013 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 400 eurot. Intressi suuruseks

leppisid lepingupooled kokku 183 eurot 74 senti, s.o 0,4% päevas. Kostja kohustus

laenusumma ja intressi tagastama osamaksetena hiljemalt 8. septembriks 2013.

TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate

inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu

tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust

tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd

erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise olukorraga

tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

3/3

avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on

kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem

on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda

vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt

Riigikohtu 5. märtsi 2014 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 p 22).

Hagiavalduse kohaselt oli lepingus kokkulepitud intressimäär 0,4% päevas. Arvestades

intressimäära, laenusummat ning laenu tagastamise tähtaega, on vaidlusaluse

laenulepingu krediidi kulukuse määr 289,59%. Krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määr oli 31,21% (krediidi kulukuse määr 2013. a veebruaris, mis avaldati 25. märtsil

2013). Seega ületas vaidlusalus laenulepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (289,59/31,21=9,3) ja laenuleping

on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda

lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist.

Kostja on maksnud hagejale 20 eurot 30. aprillil 2013 ja 100 eurot 31. mail 2013, mis

tuleb arvestada põhivõla katteks.

Eeltoodut arvestades on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata

laenusumma 280 eurot, intress TsÜS § 86 lg 4 alusel 1 euro 9 senti ning viivis

tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras 9. septembrist 2013

kuni 18. märtsini 2014 12 eurot 45 senti, kokku 293 eurot 54 senti.

Hagi tuleb jätta rahuldamata põhivõla 55 eurot 6 senti, intressi 120 eurot 29 senti ja

viivise 201 eurot 23 senti väljamõistmise osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik