2-14-7731/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.07.2014.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-7731 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20 10150 TALLINN) hagi XXX (XXX, isikukood XXX, elukoht XXX) võla nõudes Tsiviilasja hind

2 037,45 eurot Menetlustoimingu tegemise viis Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXX OÜ Aktiva Finants kasuks 2 037,45 eurot. Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud XXX kanda.

4. Välja mõista XXX OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu 839,12 eurot.

5. Välja mõista XXX OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2 037,45 eurot, millest põhivõlg 1 203,13 eurot ja viivis 807,32 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning hüvitatavatelt menetluskuludelt mõista hageja kasuks välja viivis.

Kostja teatas, et on nõus tasuma võlgnevuse 1 230,13 eurot aga viivis on liiga suur.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata.

Puudub vaidlus, et XXXAS ja kostja sõlmisid 21.08.2012 liitumislepingu nr 1958844 (t lk 23-24), 23.08.2012 liitumislepingu nr XXX (t lk 25) ja 13.08.2012 järelmaksuga müügilepingu nr XXX (t lk 26-27). Samuti puudub vaidlus, et XXXAS esitas kostjale osutatud teenuste eest arved (t lk 28- 35) ning et XXXAS loovutas 06.12.2013 nõude kostja vastu põhisummas 1 230,13 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (t lk 20-22). Kostja ei ole maksetega võlgnevusse jäämist vaidlustanud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks.

Kostja tunnistab põhinõude suurust ning kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et „rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni“. Sama lõike kohaselt võib viivisemäär olla seadusjärgne või eraldi kokku lepitud. VÕS § 113 lg-st 1 nähtuvalt on võimalik seadusjärgse viivisemäära järgi nõuda viivist igasuguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, kuid teistsuguses määras viivise nõudmine eeldab sellekohast kokkulepet. Antud juhul nõuab hageja viivist 0,15% päevas, mis on suurem kui seadusjärgne viivis. Viivisemäär on kokku lepitud liitumisja müügilepingutes.

Kostja palub viivist vähendada.

VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Viivist on õigus nõuda kui kohustuse täitmisega viivitatakse. Kostja on täitmisega viivituses olnud alates esimese arvega nõutud summa sissenõutavaks muutumisest 19.09.2012. Kostja ei ole arveid tasunud, ka mitte osaliselt või hilinemisega. Kostja pidi aru saama, et viivitamise korral on hagejal õigus nõuda ka viivist, kuna viivisemäär on märgitud lisaks lepingutele ka igal arvel. Olukorras, kus kostja ei ole tasunud arveid 1,5 aasta jooksul, viivisenõue ei saa olla üllatuslik ning kostja ei ole toonud välja ühtegi põhjendust viivise vähendamiseks, ei pea kohus põhjendatuks viivist vähendada. Tegu ei ole ebamõistlikult suure viivisemääraga.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse

2 037,45 eurot, millest põhivõlg 1 230,13 eurot ja viivis 807,32 eurot.

Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja ning jätab menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.

Antud juhul jäävad menetluskulud kostja kanda ning hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja tõendid koos hagiavaldusega. Kostja ei ole vastuväiteid menetluskulude osas esitanud. TsMS §

138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulud summas 839,12 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 639,12 eurot.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud summas 839,12 eurot ning kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 2 mõistab kohus kostjalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni väljamõistetud menetluskulude tasumiseni.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik