2-12-34075/40 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18. juuli 2014, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-12-34075

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi OÜ Maja Vara Projekt, Dmitry

Dudorini, Diana Kutkina ja Vitali Kutkini vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

21 857 eurot 78 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: AS Swedbank (registrikood 10060701; asukoht

Liivalaia 8, Tallinn), esindaja: volikirja alusel Kaarel Teras

(e-post kaarel.teras@swedbank.ee)

kostja: Dmitry Dudorin (isikukood XXXX; elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

27. juuni 2014

Protokollija

kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS-i hagi Dmitry Dudorini vastu osaliselt.

2. Välja mõista Dmitry Dudorinilt 16 088 eurot 48 senti (kuusteist tuhat kaheksakümmend

kaheksa eurot nelikümmend kaheksa senti) AS-i Swedbank kasuks.

3. Jätta hagi rahuldamata 5769 euro 30 sendi ulatuses.

4. Jätta menetluskuludest 10% AS-i Swedbank ja 90% Dmitry Dudorini kanda.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2/7

MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Swedbank AS esitas 29. augustil 2012 Tartu Maakohtule hagi OÜ Maja Vara Projekt,

Dmitry Dudorini, Diana Kutkina ja Vitali Kutkini vastu. Hageja palus mõista kostjatelt

solidaarselt välja 3. jaanuaril 2008 OÜ-ga Maja Vara Projekt sõlmitud laenulepingu nr 08-

000592-JI, Dmitry Dudoriniga sõlmitud käenduslepingu nr 08-000592-KÄ1, Diana Kutkinaga

sõlmitud käenduslepingu nr 08-000592-KÄ2 ja Vitali Kutkiniga sõlmitud käenduslepingu nr

08-000592-KÄ3 alusel 21 857 eurot 78 senti (tlk 2-5). Kohus võttis hagi menetlusse

10. septembri 2012 määrusega (tlk 46).

2. 16. jaanuari 2013 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi Maja Vara Projekt OÜ vastu

(tlk 78-80).

3. 20. jaanuari 2014 määrusega kinnitas kohus AS-i Swedbank ning Diana Kutkina ja

Vitali Kutkini vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-12-34075

osaliselt – AS-i Swedbank nõuetes Diana Kutkina ja Vitali Kutkini vastu. Kohus märkis, et

menetlus jätkub AS-i Swedbank nõudes Dmitry Dudorini vastu (tlk 167-168).

4. Hagiavalduse (tlk 2-5) kohaselt sõlmisid AS Swedbank (hageja) ja OÜ Maja Vara

Projekt 3. jaanuaril 2008 laenulepingu nr 08-000592-JI, mille kohaselt andis hageja OÜ-le

Maja Vara Projekt laenu 300 000 krooni (19 173 eurot 50 senti). 3. jaanuaril 2008 sõlmisid

hageja ja Dmitry Dudorin (kostja) käenduslepingu nr 08-000592-KÄ1, mille alusel võttis

kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga laenulepingust nr 08-000592-JI

tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja vastutuse maksimumsummana lepiti

käenduslepingu p-is 1 kokku 342 000 krooni (21 857 eurot 78 senti). Käenduslepingu p-i 4

kohaselt oli käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks iga lepingujärgse makse tasumise

tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks laenusaaja

kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad.

Laenulepingu p-ide 2.6, 2.7 ja 7 järgi kohustus laenusaaja hagejale tasuma igakuiselt intressi

määraga 14% aastas. Laenusaaja kohustus tagastama hagejale laenusumma graafiku alusel

ning tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele

kuuluvad summad on tähtaegselt tema arvelduskontol (laenulepingu p-id 2.2, 2.4, 6.1 ja 7.3).

Kuna laenusaaja ei täitnud kohustust kohaselt, saatis hageja laenusaajale ja käendajatele 3.

mail 2010 teatised laenulepingu ülesütlemise kohta, milles andis täiendava tähtaja võla

tasumiseks ning teavitas, et loeb võla mittetasumisel laenulepingud ennetähtaegselt üles

öelduks. Kuna võlga ei likvideeritud, luges hageja laenulepingu üles öelduks alates 20. maist

2010, millest teavitas laenusaajat ja käendajaid 21. mai 2010 kirjaga.

Hageja 15. veebruari 2013 vastuse (tlk 94-96) kohaselt saatis ta kirjad laenusaajale ja

käendajatele kõigil talle teadaolevatel ja lepingus avaldatud aadressidel nii posti teel kui

elektrooniliselt. Tähitud kirjad on hagejale tagastatud hoiutähtaja möödumisel, sest kirjadele

postkontorisse järele ei mindud ning neid ei õnnestunud ka isiklikult üle anda. Hageja viitab

laenulepingu p-idele 12.4.1, 14.6, 14.10, käenduslepingu p-idele 7, 10 ja üldtingimuste p-ile

5.1.4, mille eesmärgiks on tagada operatiivne suhtlus lepingupoolte vahel ning vältida

olukorda, kus lepingut rikkunud pool saaks kõrvale hoida õiguslikke tagajärgi kaasatoovate

teadete vastuvõtmisest ja oma kohustustest. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et

ülesütlemise tahteavaldus kätte toimetada. Hageja viitab lahenditele nr 3-3-1-65-09 ja

nr 3-3-1-10-04, milles Riigikohus leidis, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil

pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest ning jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab

juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Antud juhul on OÜ Maja Vara

Projekt jätnud posti vastuvõtmise korraldamata. Hageja viitab ka tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) §-le 70 ja leiab, et on kasutanud laenusaajale ja käendajatele teadete

edastamiseks kõiki mõistlikke viise ja vähemalt tähitud kirjaga saadetud teade on läinud

adressaadi jaoks kaotsi. Laenusaajal ja käendajatel on olnud mõistlik võimalus hageja

tahteavaldusega tutvuda ning ülesütlemine on kehtiv. Kuna laenusumma tagastamise tähtaeg

3/7

on laenulepingu p-i 2.3 kohaselt 31. detsember 2012, on hageja nõue igal juhul muutunud

sissenõutavaks.

Seoses

laenulepingu

ülesütlemisega

on

laenusaaja

laenulepingust

tulenev

võlg

27. augusti 2012 seisuga 29 146 eurot 83 senti (põhiosa 11 078 eurot 71 senti, intress 1466

eurot 51 senti, leppetrahv 63 eurot 91 senti, põhiosa viivis 16 456 eurot 11 senti ja leppetrahvi

viivis 81 eurot 59 senti). Hageja ei ole arvestanud intressi pärast lepingu ülesütlemist.

Viimane intressi arvestamine toimus 20. mail 2010, hiljem on võlg konverteeritud eurodeks.

Hageja palub mõista kostjalt välja 21 857 eurot 78 senti (põhiosa 11 078 eurot 71 senti,

intress 1466 eurot 51 senti, leppetrahv 63 eurot 91 senti, põhiosa viivis 9167 eurot 6 senti,

leppetrahvi viivis 81 eurot 59 senti) ja jätta menetluskulud kostja kanda.

5. 17. detsembri 2012 ja 27. augusti 2013 seisukohtades (tlk 73-75, 137-139) palus kostja

jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole tõendanud, et on laenusaajale kätte toimetanud 3. mai 2010 ülesütlemise teatise.

Seega laenuleping kehtib, laenulepingust tulenevad nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks ja

käenduslepingu täitmist ei saa nõuda. TsÜS § 70 ei ole asjakohane, sest see on erisätteks

juhtudele, mil tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel

kaotsi. Riigikohus on 17. märtsi 2009 lahendis nr 3-2-1-8-09 põhjendanud, et eemalviibijale

tehtud, lepinguga seotud tahteavalduse kättesaamist reguleerib TsÜS § 69 lg 3. Kindlaks tuleb

teha, kas tahteavalduse saajale oli tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Tähitud

kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta.

Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega

ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. Hageja viidatud Riigikohtu lahendid 3-3-1-10-04 ja

3-3-1-65-09 ei ole asjakohased, sest reguleerivad haldus- ja maksumenetluses dokumentide

kättetoimetamist.

Isegi kui lugeda laenuleping kehtivalt ülesöelduks, ei ole hagi tervikuna põhjendatud.

Käendaja Diana Kutkina on tasunud põhivõlgniku eest 3589 eurot 25 senti, makstes

järjekindlalt pangale 100 eurot kuus. Panga arvestus lõpeb 2012. a augustis, kuid käendaja on

tasunud makseid ka pärast seda, mistõttu peab põhivõlg olema hagis näidatust väiksem.

Hagile lisatud arvestuste kohaselt on intressi lisatud ka pärast 20. maid 2010, kuid panga

seisukohalt on laenuleping selle kuupäeva seisuga üles öeldud. Pärast lepingu lõppemist ei saa

intressi juurde arvestada.

6. 27. juuni 2014 kohtuistungil väitis kostja, et nõue on osaliselt täidetud, ja esitas

maksekorraldused. Hageja kinnitusel on tasutud summa võrra võlga vähendatud (tlk 195).

7. 11. juuli 2014 menetlusdokumendis (tlk 200-201) teatas hageja, et menetluse jooksul on

tasutud 4125 eurot, mis arvestati põhivõla katteks. Kostja esitatud tõendites viidatud summad

on nõudest maha arvestatud. 11. juuli 2014 seisuga on nõue kokku 17 732 eurot 78 senti:

põhivõlg 6953 eurot 71 senti, intress 1466 eurot 51 senti, leppetrahv 63 eurot 91 senti,

põhiosa viivis 9167 euro 6 senti, leppetrahvi viivis 81 eurot 59 senti.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

16 088 eurot 48 senti ja hagi tuleb jätta rahuldamata 5769 euro 30 sendi ulatuses.

Menetluskuludest tuleb jätta 10% hageja ja 90% kostja kanda.

9. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja OÜ Maja Vara Projekt (endine ärinimi

OÜ Skim (tlk 42)) sõlmisid 3. jaanuaril 2008 laenulepingu nr 08-000592-JI, mille kohaselt

andis hageja OÜ-le Maja Vara Projekt laenu 300 000 krooni (s.o 19 173 eurot 50 senti)

tagastamise lõpptähtpäevaga 31. detsember 2012 (tlk 7-13).

4/7

10. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et nad sõlmisid 3. jaanuaril 2008

käenduslepingu nr 08-000592-KÄ1, mille kohaselt vastutab kostja laenulepingust nr

08-000592-JI tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest endale kohustuse panga

ees solidaarselt laenusaajaga, vastutuse maksimumsummaks 342 000 krooni, s.o

21 857 eurot 78 senti (tlk 14-15).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja

kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise

eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2

I lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 145 lg 2

II lause vastutab ta ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja

leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu

ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

11. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Laenusaaja kohustus tasuma hagejale intressi ja tagastama laenusumma igakuiste maksetena

maksegraafiku alusel (laenulepingu p-id 2.2-2.6, 6.1, 7, 8.1). Lepingul sooritatud

operatsioonide väljavõttest (tlk 31, 33) nähtub ja ka poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et

laenusaaja ei täitnud laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt ning

iseenesest esines alus laenulepingu ülesütlemiseks. VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja

laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku

lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa

tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi.

Laenulepingu p-i 13.1.2 järgi on pangal õigus leping üles öelda, kui laenusaaja ei täida

kohaselt mh lepingust tulenevaid varalisi kohustusi ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka

pärast 10 pangapäeva möödumist pangalt vastavasisulise kirjaliku teatise saamist.

Hageja märkis oma 3. mai 2010 kirja pealkirjaks „lepingu ülesütlemine“, palus selles

laenusaajal tasuda võla hiljemalt 18. mail 2010 ja teatas, et on sunnitud tähtajaks kohustuste

täitmata jätmisel lugema laenusaajaga sõlmitud lepingud ennetähtaegselt lõppenuks (tlk 20).

21. mai 2010 teatises laenusaajale märkis hageja, et lõpetas laenulepingu ühepoolselt

20. mail 2010 (tlk 24). Kohus leiab, et iseenesest võib hageja 3. mai 2010 kirja pidada

lepingu ülesütlemise avalduseks, mille kohaselt öeldakse laenuleping üles alates 19. maist

2010, kui laenusaaja võlga ei tasu. Arusaamatuks jääb aga, mille alusel loeb hageja oma 21.

mai 2010 kirjas laenulepingu üles öelduks alates 20. maist 2010. Lepingut ei saa üles öleda

selliselt, et ülesütlemine selgub alles tagantjärele.

Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava

tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni (VÕS § 195 lg 1, TsÜS § 69 lg 1 I lause).

Hageja leiab, et laenusaajal oli mõistlik võimalus tema tahteavaldusega tutvuda ning

ülesütlemine on kehtiv (tlk 95). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud laenusaajale

lepingu ülesütlemise avalduse kättetoimetamist ja laenuleping ei ole üles öeldud (tlk 139).

TsÜS § 69 lg 3 järgi loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale,

kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam

seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui

tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub

tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu-

või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

5/7

Laenulepingu p-i 14.6 I lause kohaselt vormistatakse lepinguga seotud teated kirjalikult ja

saadetakse teise poole aadressil (lepingu p-is 13.1 toodud juhtudel, s.o ülesütlemise korral,

annab pank teate üle allkirja vastu või saadab tähitud kirjana). Laenulepingu p-i 14.10 järgi

kohaldatakse laenusaaja ja panga vahelistele laenulepinguga reguleerimata suhetele panga

üldtingimusi (tlk tlk 116-119). Üldtingimuste p-i 5.1.4 I lause kohaselt loetakse personaalsed

teated, mis pank on kliendile saatnud, kliendi poolt kättesaaduks, kui teate väljastamisest

pangale teada oleval kontaktaadressil või -numbril on möödunud ajavahemik, mis on

tavaliselt vajalik teate edastamiseks selle sidevahendi teel. Laenulepingu p-i 12.4.1 kohaselt

oli laenusaaja kohustatud pangale teatama oma kontaktandmete muudatustest 5 pangapäeva

jooksul.

Kohtu hinnangul on laenuleping sõlmitud tüüptingimusi kasutades (VÕS § 35, § 37 lg 1),

mistõttu tuleb antud juhul arvestada ka võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate

sätetega. Kohus leiab, et kuivõrd laenulepingu tüüptingimus (üldtingimuste p 5.1.4 I lause)

kaldub laenusaaja kahjuks kättesaamise riski panemise osas kõrvale TsÜS § 69 lg-s 3

sätestatust, on see laenusaajat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 44, § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 35

alusel tühine ning asjas kohaldub TsÜS § 69 lg 3 (vt ka Riigikohtu 25. aprilli 2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p-id 12-14).

Riigikohus on vastanud eitavalt küsimusele, kas tahteavalduse saab lugeda TsÜS § 69 lg 3 II

lause tähenduses kättesaaduks, kui tahteavalduse saaja postkasti tähitud kirja saabumise teate

panemisest on möödunud mõistlik aeg. Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise

teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal

mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust

kättesaaduks (vt Riigikohtu 17. märtsi 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09, p 11).

Hageja on esitanud kohtule koopiad ümbrikutest ja väljastusteadetest, millest nähtuvalt on

laenusaajale ja laenusaaja selleaegsele juhatuse liikmele Vitali Kutkinile saadetud

laenulepingus märgitud aadressil XXXX, XXXX. ja 21. mail 2010 tähitud kirjad, mis

tagastati hoiutähtaja möödmuse tõttu (tlk 98-99, 104-105, 106-107, 114-115, 123). Hageja ei

ole tõendanud, et tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis oleks sisaldanud

teavet saabunud kirja sisu kohta. Tõendeid muul viisil kirjade saatmise kohta ei ole hageja

esitanud.

Järelikult ei olnud laenusaaja praeguses asjas krediidilepingu ülesütlemise avaldust kätte

saanud ja ülesütlemine tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei olnud toimunud.

Riigikohtu hinnangul kannab tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta

jõudmise riski ja tõendamiskoormust tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi

(vt Riigikohtu 2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-12, p 13).

Kohus nõustub kostjaga, et hageja viidatud Riigikohtu lahendid haldusasjades nr 3-3-1-10-04

ja 3-3-1-65-09 ei ole asjakohased, sest reguleerivad dokumentide kättetoimetamist haldus- ja

maksumenetluses. Kuigi Riigikohus on ka tsiviilasjas leidnud, et juriidilise isiku puhul on

mõistlik eeldada, et ta korraldab oma asukohas endale adresseeritud posti tõrgeteta

kättesaamise, on Riigikohus pidanud võimalikuks lugeda tahteavalduse TsÜS § 69 lg 3 järgi

kättesaaduks juhul, kui kiri toimetatakse saaja asukohta ja on tõendatud, et saaja töötaja

keeldub kirja vastuvõtmisest (vt Riigikohtu 25. aprilli 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11,

p 14). Praegu selliseid asjaolusid hageja tõendanud ei ole.

TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et

teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb

viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal,

mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool

tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.

6/7

Kohus nõustub kostjaga, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 70, sest tahteavalduse

edastamisel ei esinenud viivitust ja see ei läinud ka kaotsi.

12. Hageja esialgne nõue oli 21 857 eurot 79 senti. 11. juuli 2014 seisuga on hageja

laenulepingust tulenev nõue kokku 17 732 eurot 78 senti – põhivõlg 6953 eurot 71 senti,

intress 20. mai 2010 seisuga 1466 eurot 51 senti, leppetrahv 63 eurot 91 senti, põhiosa viivis

9167 euro 6 senti, leppetrahvi viivis 81 eurot 59 senti (tlk 200).

13. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kuigi tõendatud ei ole laenulepingu ülesütlemine, on kohtu arvates muutunud käesolevaks

ajaks kogu laenusumma sissenõutavaks. Hageja on õigesti märkinud, et laenulepingu p-i 2.3

kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtpäev 31. detsember 2012 (tlk 7), mistõttu on

laenusumma igal juhul sissenõutavaks muutunud. Hageja esitas hagi 29. augustil 2012 (tlk 2),

laenu tagastamise graafiku kohaselt oli selleks ajaks muutunud sissenõutavaks suurem osa

laenusummast ning ülejäänud põhiosa 33 798 krooni 75 senti muutus osade kaupa

sissenõutavaks 31. detsembriks 2012. Hageja kinnitusel on menetluse jooksul tasutud kokku

4125 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks. Lepingul sooritatud operatsioonide

väljavõtted ja hageja avaldused annavad alust arvata, et hageja on võtnud arvesse nii käendaja

Diana Kutkina poolt enne ja pärast hagi esitamist tasutud summad kui ka kostja esitatud

maksekorraldustes märgitud summad (tlk 29-36, 96, 124-131, 197-198, 200-201). Kostja ei

ole tõendanud, et tasutud oleks hageja märgitust suurem summa. Seega on hageja põhivõla

nõue 6953 eurot 71 senti põhjendatud.

Hageja intressinõue 1466 eurot 51 senti on põhjendatud. Lepingul sooritatud operatsioonide

väljavõttest nähtuvalt lõpetas hageja intressi arvestamise 20. mail 2010 ning 1. jaanuaril 2011

toimus vaid võla konverteerimine eurodesse (tlk 33). Kuna tõendatud ei ole laenulepingu

ülesütlemine, olnuks hagejal iseenesest õigus nõuda intressi ka edaspidi.

Hageja leppetrahvinõue 63 eurot 91 senti intressimaksetega viivitamise eest ja viivis

leppetrahvi nõudelt 81 eurot 59 senti on põhjendatud VÕS § 161 lg 1, § 113 lg 1 ja

laenulepingu p 7.3 alusel.

14. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu p-i 2.8 kohaselt on viivise

määr 0,15% päevas.

Hagiavaldusest nähtuvalt lähtub hageja viivisearvestusest 27. augusti 2012 seisuga.

Viivisearvestuses on tuginetud sellele, et kogu laenusumma muutus sissenõutavaks

20. mail 2010. Kuna hageja ei ole tõendanud laenulepingu ülesütlemist, tuleb asuda

seisukohale, et kogu laenu põhiosa ei muutunud sissenõutavaks mitte hageja märgitud

20. mail 2010, vaid vastavalt maksegraafikule. Lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte

kohaselt oli põhivõla jääk 19. mai 2010 seisuga 37 655 krooni 24 senti ja viivisevõlg

20. mai 2010 seisuga 7634 krooni 79 senti (tlk 31, 35). Arvestades eeltoodut ja lepingul

sooritatud operatsioonidest nähtuvaid laekumisi (tlk 31-32), on hagejal õigus nõuda kohtu

arvestuse kohaselt viivist 27. augusti 2012 seisuga 117 705 krooni 70 senti, s.o

7522 eurot 76 senti.

15. Eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt kui käendajalt

hageja kasuks välja kokku 16 088 eurot 48 senti (põhivõlg 6953 eurot 71 senti, intress

1466 eurot 51 senti, leppetrahv 63 eurot 91 senti, põhiosa viivis 7522 eurot 76 senti,

leppetrahvi viivis 81 eurot 59 senti).

Hagi tuleb jätta rahuldamata kokku 5769 eurot 30 sendi ulatuses. 4125 euro ulatuses tuleb

hagi jätta rahuldamata seetõttu, et selles osas on võlg menetluse kestel vähenenud (11 078,71-

7/7

6953,71), kuid hageja ei ole nõudest loobunud. 1644 eurot 30 sendi ulatuses tuleb hagi jätta

rahuldamata viivisenõude põhjendamatuse tõttu (9167,06-7522,76).

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskuludest jätta 10%

hageja ja 90% kostja kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise

ulatust ning asjaolusid, hageja nõue oli 1648 eurot 95 sendi ulatuses põhjendamatu ja

4125 euro ulatuses jäeti rahuldamata üksnes seetõttu, et selles ulatuses tasuti võlg menetluse

kestel.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

kohtunik