1-11-5456/70 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-11-5456

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2014.a

Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-5456 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Margit Luga Taotlus

Süüdimõistetu suhtes karistusjärgse D. G käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu D

.G

isikukood ; asukoht: viibib karistuse XXX

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub RESOLUTSIOON

Jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata D suhtes .G .

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

D. on süüdi tunnistatud G Harju Maakohtu 31.01.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-5456 KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 kuu vangistust. KarS § 64 lg

1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65

2 (3) lg 1 ja § 64 moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 12.01.2012.a otsusega mõistetud karistusega, s.o 2 aastat 6 kuud ja 17 päeva, mõistetud üksikkaristustest raskeima, s.o vangistus 2 aastat 8 kuud suurendamise teel ning mõisteti kohtuotsuste kogumis ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti D. G eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaka karistuseks jäi 3 aastat 5 kuud ja 17 päeva vangistust. Kohtuotsus on jõustunud 21.02.2012.a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 17.02.2011 03.08.2014.a. .a ja lõpeb

Tartu Vangla edastas kohtule materjalid D. suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli G

kohaldamiseks. Kohtule e Tartu Vangla toetab D. -le G sitatud materjalidest nähtub, et käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Kohus pidas kohtuistungi 05.06.2014.a. D. avaldas, et G tal ei ole lähedasi, kellega ta

suhtleb ning vabanemisel puudub elukoht. Vabaduses olles soovib ta endale elukohta otsima hakata kasutades sotsiaaltööt Abi võib D. vajada ka muudes küsimustes, G ajate abi. kuna ta on invaliidsuspensionär. Kinnipeetava seletuse kohaselt on ta nõus asuma elama Põhja-

Tallinna linnaossa ning palus kohtul uurida võimaliku elamiskoha saamist. Ta lisab, et on vabanemisel nõus kriminaalhooldusega juhul, kui saab elukoha. Kohus otsustas lükata istung edasi, et selgitada välja elamispinna võimalus vabaduses. Prokurör nõustus.

30.06.2014.a Põhja Tallinna Valitsus vastas, et neil ei ole võimalik süüdimõistetut elukohaga -

ki

ndlustada, saavad tagada vaid ööbimisvõimaluse.

Kohus pidas 18.07.2014.a asjas teise istungi. Kohtuistungil D. avaldas, et ta G

vabanemisel saab ajutist peavarju isa juures, kes elab sotsiaalkorteris. Alaliselt tal sinna ei ole võimalik elama asuda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära D. ja G

prokuröri, leiab, et D.

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine G suhtes ei ole võimalik.

Kohus on seisukohal, et formaalsed eeldused D.G suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud

.

KarS § 871

lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku

kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies -

ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähem KarS § 87 alt 1-aastase vangistusega.

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871

lg 1 p-

s 2 sätestatud eelnevat karistatust. Käesolevat karistust kannab D. 31.01.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11- G

5456 varavastase kurit eo ning grupis toime pandud röövi eest, mille eest mõisteti liitkaristuseks aastat ja 6 kuud vangistust. Seega kannab ta üle 2 aasta pikkust karistust kuriteo eest, mille koosseisuliseks tunnuseks on vägivald.

3 (3)

KarS § 871

ohus kohald lg 1 p 3 järgi võib k ada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise KarS -

asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. D. on varasemalt korduvalt karistatud nii väärteo G

- kui kriminaalkorras. Korduvalt

on ta ka vangistuses viibinud. Kuriteod on valdavalt varavastased ning toime pandud grupis, koosseisutunnuseks on olnud ka vägivald. Käesolevat karistust kannab varavastase kuriteo ja grupis toime pandud röövi eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on D.G puhul tegemist uimastisõltlasega, kes alustas liimi nuusutamisega, hiljem lisandusid amfetamiini ja heroiini tarvitamine. Ta tunnistab, et kuriteod on toime pandud valdavalt narkootilises joobes olles ja narkootikumide hankimiseks. D.

puhul on tegemist G

invaliidsuspensionäriga. Enda seletuse kohaselt on tal peahaigus (tuvastatud on intellektipuue), mille tulemusena saab asjadest 80% vähem aru ning võib vajada vahel kõrvalist abi.

Karistuse kandmise jooksul ei ole D.

olnud kinnipidamiskoha korrale G käitumine

vastav. Distsiplinaarkaristusi valdavalt korraldustele allumatuse ja keelatud on mõistetud palju,

esemete omamise eest. Sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud, et D. suhtes G kohaldatav käitumiskontroll võiks edukas olla. Vangistuse jooksul on D. näidanud üles madalat motivatsiooni oma käitumist G

muuta, kuivõrd ta katkestas riigikeele õpingud, õpingud 6. klassis korduvalt ning ei soovi tegeleda aktiivselt oma uimastisõltuvusega. Seadusekuulekaks toimetulekuks puuduvad D.G oskused. Poolik haridustee ning riigikeele oskamatus ei toeta teda tööturul, mistõttu tuleb sissetulekut ilmselt hankida ebaseaduslikul viisil. Lisaks puudub D. toetav G keskkond ning tutvuskonna moodustavad kriminaalse taustaga isikud.

Käitumiskontrolli mittevõimaldavaks asjaoluks on D. vabanemisjärgse G elukoha

puudumine, kuivõrd saab käitumiskontrolli teostada juhul kui kindlaks saab määrata alalise elukoha.

Kohus tegi Tallinna Linnavalitsusele päringu D. võimaliku elukoha G saamise kohta

vabanemisel. Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2014.a kirjas osundas linnaosa vanem, Karin

Tammemägi, et munitsipaal ja sotsiaaleluruumid ning nende üürimine on piiratud avalik - ressurss. Kohalik omavalitsus saab hüvesid pakkuda üksnes selles ulatuses, milleks tal vahendeid jätkub. Hetkel on nii voodikoha saamise kui ka eluruumi üürimist taotlevate isikutena arvel sadu inimesi, mistõttu puudub võimalus lühikese aja jooksul sotsiaalmajutusüksuses voodikoha või eluruumi saamiseks. Seni on võimalik isikul kasutada öömaja teenuseid.

D. enda ütluste kohaselt saab ta esialgu ööbida enda isa juures, kuid alaliselt ta G

sinna elama asuda ei saa, kuna tegemist on sotsiaalpinnaga, kuhu täiendavalt elanikke elama asuda ei tohi. Seega puudub D. elukoht, kuhu saaks kohustada teda käitumiskontrolli perioodiks G

elama asuda.

Kuigi D. suhtes esinevad G küll asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei pea võimalikuks kohus seda , tuginedes D.

G vabanemisjärgsetele elutingimustele. Samuti ei täidaks karistusjärgne käitumiskontroll olukorras, kus isikul puudub elukoht, . oma eesmärki, milleks on süüdimõistetu üle järelevalve teostamine Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3.

Kohtunik