2-13-10891/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-13-10891

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Gaida Kivinurm ja Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi AB ja FB hagi BKHKB vastu elatise väljamõistmiseks Otsuse tegemise aeg ja koht 18.07.2014, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.01.2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AB ja FB apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I AB (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II FB (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp Kostja BKHKB (isikukood XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 17.01.2014 otsust, sidudes elatise suuruse elatise miinimummäära muutumisega.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta BKHKB kanda.

Kohtuotsuse kehtiv resolustioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista BKHKB-lt elatis alaealise poja AB kasuks tema ülalpidamiseks perioodi 01.04.2012 kuni 31.12.2013 eest 2828,50 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa eurot ja 50 senti) eurot ja alates 01.01.2014 177,50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) kuus kuni AB täisealiseks saamiseni või juhul, kui AB jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. Juhul, kui seaduses sätestatud ülalpidamise miinimummäär muutub ja on suurem kui 177,50 eurot kuus, mõista BKHK-Blt välja igakuine elatis AB kasuks, mis vastab seaduses sätestatud elatise miinimummäärale.

2(4)

3. Välja mõista BKHKB-lt elatis tema alaealise tütre FB kasuks tema ülalpidamiseks perioodi 01.04.2012 kuni 31.12.2013 eest 2828,50 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa eurot ja 50 senti) eurot ja alates 01.01.2014 177,50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) kuus kuni FB täisealiseks saamiseni või juhul, kui FB jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Juhul, kui seaduses sätestatud ülalpidamise miinimummäär muutub ja on suurem kui 177,50 eurot kuus, mõista BKHKB-lt välja igakuine elatis, mis vastab seaduses sätestatud elatise miinimummäärale.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt BKHKB on kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud rahalised kohustused täitma HK-B-i pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, kusjuures tagasiulatuvalt väljamõistetud elatis kuulub tasumisele viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ning jooksev elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu 1. (esimeseks) kuupäevaks, märkides makse selgitusse „AB ja FB elatusraha“.

5. Jätta hagejate menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBE KORD Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. S e l g i t u s e d :

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks.

4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Asjaolud BKHKB ja HK-B-i abielust sündisid 28.02.2007 poeg AB ja 06.10.2008 tütar FB. Kostja ja HK-B-i kooselu lõppes veebruaris 2012. Hageja elavad koos emaga Eesti Vabariigis ning kostja elab Egiptuses koos oma esimese abikaasaga. Kostja ei täida oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust alates 05.04.2012. Eestist ära kolimisest kuni käesoleva ajani on kostja kandnud laste ema HK-B arvele kokku

793 eurot.

Primaarsed ülalpidamiskulud ühele lapsele kuus on 434,72 eurot, millest poole ehk 217,36 eurot peaks kandma kostja.

3(4)

Hagejad palusid kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks igakuise elatise summas 217,36 eurot alates 01.04.2012 kuni laste täisealiseks saamiseni. Juhul, kui seaduses sätestatud ülalpidamise miinimummäär on suurem, kui 217,36 eurot kuus, kohustada kostjat maksma elatist seaduses sätestatud määras. Elatis maksta igakuiselt laste ema HK-B-i pangaarvele.

Kostja vastuväited Kuna laste vanematel on ühine hooldusõigus, puudus HK-B-il, kui laste seaduslikul esindajal õigus esitada elatisehagi kostja vastu kohtusse.

Kostja esitas kohtule dokumentaalsete tõenditena Dahab Consultations OÜ arve HK-B-ile korteri seina remontimise eest, maksekorraldused, milliste kohaselt on ta kandnud üle HK-B-le ajavahemikul 31.12.2012 kuni 30.04.2013 745 eurot.

Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise AB ja FB ülalpidamiseks perioodi 01.04.2012 kuni 31.12.2013 eest kummalegi lapsele 2828,50 eurot ja alates 01.01.2014 177,50 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni (PKS § 96, § 97 p 1, § 99 lg-te 1 ja 2, § 101 lg 1 alusel). Kostjal tuleb otsusega väljamõistetud rahalised kohustused täita HK-B-i pangakontole iga jooksva kuu esimeseks kuupäevaks.

Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg-s 1 sätestatule. Asjaolu, et lapse vanematel on ühine hooldusõigus, ei tähenda, et nad võivad oma alaealisi lapsi kohtus esindada vaid üksteise nõusolekul, vaid seda, et mõlemal hooldusõiguslikul vanemal on lapse kohtus esindamise õigus lapse seadusliku esindajana. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et kostja on maksnud elatist oma lastele alla elatise miinimummäära. Hagejad ei ole tõendanud kohtule esitatud tõenditega asjaolu, et nende ülalpidamiseks kulub kuus rohkem kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäär, mille vanemad on kohustatud laste ülalpidamiseks kandma üldjuhul võrdselt. Seega tuleb kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista PKS §-s 101 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammärast, millest väiksem elatis olla ei või.

Arvestades asjaoluga, et hagejad palusid kostjalt elatise välja mõista alates 01.04.2012, samuti sellega, et kostja on tasunud elatist oma alaealiste laste ülalpidamiseks perioodil 01.04.2012 kuni 31.12.2013 kokku 793 eurot ehkki oleks pidanud maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 3225 eurot, tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt elatist perioodi 01.04.2012 kuni 31.12.2013 eest 2828,50 eurot ja alates 01.01.20014 177,50 eurot kuus, mis on minimaalne elatise määr. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

4(4) Hagejad paluvad muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3 selliselt, et lisada mõlema punkti osas täiendav lause järgmiselt: „Juhul, kui seaduses sätestatud ülalpidamise miinimummäär muutub ja on suurem kui 177,50 eurot kuus, mõista BKHKB-lt välja igakuine elatis, mis vastab seaduses sätestatud elatise miinimummäärale.“ Menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Kostja on Egiptuse kodanik ning elab hagejatele teadaolevalt peamiselt ja alaliselt Egiptuses. Kuna pidevalt kasvavad laste vajadused ja muutub elatise miinimummäär, siis taotlesid hagejad kohustada kostjat maksma elatist 217,36 eurot kuus või miinimummäära muutumisel seaduses sätestatud määras. Hagejate nõue on otsuses jäänud tähelepanuta.

Vastus apellatsioonkaebusele Kostjale on apellatsioonkaebus kätte toimetatud vastavalt TsMS §-le 327. Vastust kohtule ei ole kostja esitanud.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsust tuleb täiendada väljamõistetava elatise suuruse osas vastavalt elatise miinimummäära muutumisele. Ringkonnakohus vaatab asja läbi üksnes apellatsioonkaebuses märgitud ulatuses (TsMS 651 lg 1).

Hagejad palusid hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise 217,36 eurot kuus ning juhul, kui seaduses sätestatud ülalpidamise miinimummäär on suurem, kui 217,36 eurot kuus, kohustada BKHKB maksma elatist seaduses sätestatud määras. Maakohus rahuldas hagejate elatise nõude osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise kummalegi lapsele miinimummääras, s.o käesoleval ajal 177,50 eurot. Maakohus aga jättis tähelepanuta hagejate nõude selle osa, millega paluti mõista välja elatis miinimummääras ka juhul, kui selle suurus muutub. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlusnormi rikkunud, jättes hagiavalduses hagejate nimetatud nõude suhtes seisukoha võtmata. Kuna palga alammäär on muutuv ja sellest tulenevalt muutub ka elatise miinimummäär ning hagejate huvides ei ole pidev uute nõuete esitamine elatise suuruse muutmiseks, siis on hagejate nõue põhjendatud ja kuulub tulenevalt PKS § 101 lg-test 1 ja 2 rahuldamisele. Ringkonnakohus saab nimetatud osas maakohtu otsust täiendada.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi vastutaja kanda. Maakohus on jätnud menetluskulud kostja kanda ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

Margo Klaar Gaida Kivinurm Imbi Sidok-Toomsalu