1-13-2220/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

18. juuli 2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-2220 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Kaitsja Enn Pustak

Margus Viira

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

O.Z , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx karistusaja algus 03.09.2012

karistusaja lõpp 25.03.2016

Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.07.2014, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON

1. Jätta O.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Välja mõista O.Z menetluskuluna riigituludesse 108 eurot kaitsetasu adv. Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank või nr EE502200221014193355 Swedbank või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 99914700002845 ).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Kentmanni

Advokaadibüroo OÜ kasuks 108 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Margus Viira poolt süüdimõistetu O.Z kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, O.Z, kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Aigo põldoja on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 27.03.2013 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti talle 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 03.09.2012 määrusega nr 1 6133 O.Z-ile KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 27.01.2012 ja Tartu Maakohtu 30.07.2009 kohtuotsute kogumis mõistetud liitkaristusega ning mõisteti O.Z-ile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 03.09.2012.

Vangla toetab O.Z tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.

Kohtuistung

Kohtuistungil taotles kinnipeetav enda tingimis enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et on vanglas juba peaaegu kaks aastat ning ta on teinud sellest omad järeldused.

Vanglas töötab ning lõpetab koka eriala. Osa rahalisi nõudeid on tasutud, osa on xxxx maksmata.

Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud.

Kaitsja leidis kohtuistungil, et vangla on isikut iseloomustanud hästi, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isikul on võimalus vabanemisel saada tööd nii Pärnus kui Jõhvis. Narkootikumide tarvitamise osas on segadus, kuid praegu on ta sellest loobunud ja puhas. Aastaid istumist ei paranda sotsialiseerumist. Elektroonilise valve nõuded on täidetud. Ta on noor mees ja talle tuleks anda võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 26% ning vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul 38%.

Vangla materjalidest nähtub, et isiku ohtlikus seisneb vägivalla kasutamises ning narkootikumide vahendamises. Oht on suurem kui isik on tarvitanud narkootikume ja on rahalistes raskustes. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumiga (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isik on veendunud, et vabanemise järgselt ta narkootikume ei tarvita, kuid kohtul puudub vastav veendumus.

Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 25.03.2016, st karistusaja lõpuni, umbes ühe aasta ja kaheksa kuu jooksul suudaks selle läbida nõuetekohaselt.

Kinnipeetav on rikkunud kontrollnõudeid, kui talle anti võimalus kohtuotsust kanda tingimisi vabaduses. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel kontrollnõuete eiramine ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Kohus leiab, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Varasemad tingimuslikud karistused ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamine koos käitumiskontrollile allutamisega ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik