3-14-67/35 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman, Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-67

Haldusasi

Levon Arendus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

20.12.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/17563-4 tühistami-

seks

Menetlusosalised

Kaebaja – Levon Arendus OÜ

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.01.2014 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Maksu- ja Tolliameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

30.01.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-67 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (LMTK) 29.11.2011 maksuotsusega nr

12.2-3/1405-5 suurendati Levon Arendus OÜ 2010. a detsembrikuu maksustatavat käivet

191 403,05 euro võrra ja määrati täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu 38 280,58 eurot.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) rahuldas 09.08.2013 vaideotsusega nr 6-1/632-3 Levon Arendus

OÜ vaide ja tunnistas maksuotsuse kehtetuks.

MTA 03.09.2013 korraldusega teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks teavitati Levon

Arendus OÜ-d 18.03.2011 alustatud üksikjuhtumi kontrolli jätkamisest ning kontrolli laienda-

misest maksustamisperioodidele jaanuar 2009 kuni märts 2013. Kontrolli kohta koostati

11.11.2013 kontrollakt ning MTA 20.12.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/17563-4 määrati Le-

von Arendus OÜ-le täiendavalt käibemaksu maksustamisperioodide jaanuar 2009 kuni märts

2013 eest 25 445,90 eurot. Maksuotsuse kohaselt on Levon Arendus OÜ kontrollitaval perioo-

dil kajastanud raamatupidamises kinnisvarainvesteeringutena KÜ Pihlaka tn 6 korterite nr 13,

nr 14 ja nr 15 ehitamisega seotud teenuste ja materjalide maksumuse ning deklareerinud kon-

teeritud summad vastavate maksustamisperioodide kohta esitatud käibedeklaratsioonides si-

sendkäibemaksu koosseisus kokku 49 287,95 eurot. Pihlaka tn 6 pööningukorrusele väljaehita-

tud korteriomandid kuulusid Levon Arendus OÜ ainuosanikule ja juhatuse liikmele A. Kesa-

maale. Käibemaksu määramine on lõppkokkuvõttes tingitud asjaolust, et Levon Arendus OÜ

3-14-67

2(5)

on jätnud deklareerimata A. Kesamaale kaupade ja teenuste vahendamisest tekkinud käibe

maksustamisperioodil, millal käive tekkis, ning maksmata tasumisele kuuluva käibemaksu.

Levon Arendus OÜ esitas 20.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.12.2013

maksuotsuse nr 12.2-3/17563-4 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluse

maksuotsuse täitmise peatamiseks.

Levon Arendus OÜ osutas A. Kesamaale komplekstset kinnisvara arendamise teenust, mis seis-

nes Pihlaka tn 6 pööningukorruse korterite terviklikus väljaarendamises ja ehitatud korteritele

ostjate leidmises. Kõnealuste korterite (nr 13, nr 14 ja nr 15) omanikuks ja müüjaks oli A. Ke-

samaa, mitte kaebaja. Poolte vahelise suulise kokkuleppe kohaselt loeti teenus nõuetekohaselt

täidetuks hetkel, mil A. Kesamaale oli arendusteenus iga korteri osas täies mahus osutatud (s.t

osaühing oli hankinud korterite ehitamiseks vajalikud load, korraldanud korterite väljaehita-

mise ja leidnud korteritele ostjad). Igale korterile ostja leidmise korral loeti teenus osutatuks

proportsionaalselt mahus, mis oli võrdeline müüdava korteri suurusega. Korter nr 13 võõrandati

03.10.2011, kaebaja esitas 11.11.2011 A. Kesamaale arendusteenuse arve, mis tasuti ja samal

maksustamisperioodil deklareeris Levon Arendus OÜ ka arendusteenuselt tekkinud maksusta-

tava käibe ja tasus käibemaksu. Korter nr 15 võõrandati 04.03.2013, samal päeval esitati A.

Kesamaale arendusteenuse arve ning Levon Arendus OÜ deklareeris märtsis 2013 korteri nr 15

arendusteenuselt tekkinud maksustatavat käivet ning tasus ka käibemaksu. Korterile nr 14 ei

ole ostjat veel leitud ning seetõttu ei ole selle korteri osas arendusteenuse osutamine lõppenud

ega müügikäivet tekkinud. A. Kesamaa ostis kaebajalt mitte ehitusmaterjale, vahendus- või ehi-

tusteenust, vaid kompleksset arendusteenust ning käive tekkis ajal, mil konkreetsele korterile

oli leitud ostja. Levon Arendus OÜ käibe tekkimise aja määramisel kuulub kohaldamisele käi-

bemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 4, mitte § 11 lg 1, nagu leiab maksuhaldur. Isegi kui oleks õige

maksuhalduri seisukoht teenuse sisu ja käibe tekkimise aja määramise osas (millega kaebaja ei

nõustu), on maksusumma määramine osaliselt aegunud.

Kaebajal on õiguskaitse vajadus ning kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Maksunõude suu-

rus on märkimisväärne ja selle kohene tasumine on kaebajale üle jõu käiv. Kaebaja puhul on

tegemist valdusühinguga ning tal puudub likviidne vara, mille arvelt oleks võimalik maksuot-

suse kohene täitmine. Bilansist nähtuvalt on kaebajal seisuga 31.12.2013 raha 164,48 eurot,

nõudeid ostjate vastu 2284,66 euro ulatuses ning lühiajalisi kohustusi summas 32 305,13 eurot.

Varude all kajastatud kinnisvara investeeringu näol summas 138 034,04 eurot on tegemist kõ-

nealuse arendusteenuse objektiks olnud korteriga, mille osas ei ole arendusteenuse osutamine

veel lõppenud; selle korteri kohene kiire realiseerimine tähendaks kaebajale märkimisväärse

kahju tekkimist. Kuigi maksuotsuse sundtäitmine ei pruugi kaebajat ilmtingimata pankrotti viia,

võib see peamise pöördumatu kahjuna tuua kaasa nii kaebaja kui temaga seotud isikute finants-

võimekuse vähenemise ja senise hea maine ja usaldusväärsuse kaotuse. Avalikest registritest

saada oleva info alusel on äriühinguga seotud osanike ja juhatuse liikmete ning nendega seotud

isikute võimalikke maksehäireid lihtne tuvastada. Finantsettevõte on juba keeldunud pikenda-

mast sõiduauto liisinglepingut kaebaja tütarühingu Finance Management OÜ-ga, tuues keeldu-

mise põhjusena välja omanikettevõtte maksuvõla, samuti on pank keeldunud finantseerimast

Pinnaviimistlus OÜ tehingut, tuues põhjuseks omanikuga seotud ettevõtte krediidiinfos avalda-

tud maksehäired.

MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Üksnes kaebaja väide, et maksuvõla

sissenõudmine viib ta raskesse majanduslikku olukorda, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldami-

seks piisav. Maksuotsus ei ole ilmselgelt õigusvastane, kaebuse rahuldamise korral tagastatakse

tasutud summad koos intressidega. Kaebaja esitatud finantsnäitajate põhjal tekib küsimus, kas

tegu pole mitte juba pankrotieelse seisundiga ning selgusetuks jääb, kuidas sellises varalises

seisus on võimalik kaebajal oma varalisi kohustusi täita. Maksuvõla kogu ulatuses koheseks

3-14-67

3(5)

tasumiseks rahaliste vahendite puudumise korral saab taotleda maksuvõla ajatamist, kuid kae-

baja pole sellist taotlust esitanud. Kaebaja põhjendused finantsvõimekuse vähenemisest ning

hea maine ja usaldusväärsuse kaotusest ei ole piisavad, kaalumaks üles avalikku huvi maksude

laekumise vastu. Maksuotsuse täitmise peatamise korral saab avalik huvi oluliselt kahjustatud,

sest lisaks sellele, et kaebaja vara arvelt on maksuotsuse täitmine hetkel võimatu, puudub kae-

bajal ka igasugune registervara. Kaebajal pole töötajaid ning tekib küsimus, kas tegemist on

üldse tegutseva äriühinguga. Sellises olukorras ei tagaks maksuotsuse hilisemat täitmist ka

MKS § 130 lg 1 p-des 1-51 sätestatud täitetoimingud.

Tallinna Halduskohus rahuldas 30.01.2014 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning pea-

tas maksuotsuse täitmise ja kohustas MTA-d lõpetama kuni kohtuotsuse jõustumiseni maksuot-

susega määratud maksukohustuse avalikustamise. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus

ning kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Esitatud andmetest nähtuvalt (taotlusele

lisatud 2013. a bilanss) ei ole kaebaja võimeline kogu nõutavat maksusummat tasuma käibevara

ega ka muu vara, sh põhivara või jaotamata kasumi arvelt. Kaebaja puhul on tegemist val-

dusühinguga; usutav on, et arendusteenuse osutamise lõppemisel tekib kaebajal likviidne vara.

Arendusteenuse objektis oleva korteri kiire realiseerimine võib tähendada kaebajale ilmselgelt

kahju tekkimist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib tuua kaebajale kaasa negatiiv-

seid tagajärgi, sh kaebaja maksevõimetuse või konkurentsivõime vähenemise määral, mis ei ole

maksusumma hilisema tagasimaksmisega kõrvaldatavad. Asjaolu, et kaebaja ei ole taotlenud

maksuvõla ajatamist, ei välista isikul esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebajal puudub register-

vara ja arvestatav põhivara ning seega ei saa kaebuse rahuldamata jätmise korral muutuda va-

rade puudumise tõttu maksuotsuse täitmine senisest raskemaks. Äriregistrist nähtuvalt tegutseb

äriühing jätkuvalt ja esitab korrapäraselt aruandeid ning osaühingu majanduslikku seisu võib

pidada pikemas perspektiivis stabiilseks. Maksuhaldur ei ole põhjendanud ning esitatud doku-

mentidest ei nähtu, et kaebajal oleks soov maksumenetlust takistada või kõrvale hoiduda ning

sellega avalikku huvi kahjustada. Samuti puuduvad MTA veebilehe andmetel kaebajal muud

maksuvõlad. Avalik huvi maksude laekumiseks ei ületa kaebaja õiguskaitsevajadust ning eba-

tõenäoline on, et avalik huvi võiks maksude laekumata jätmise tõttu saada kahjustatud. Eelda-

des kaebaja 31.12.2013 bilansis toodud andmete õigsust, on kaebajal vara (kinnisvarainvestee-

ringud ning tütarettevõtete aktsiad/osakud), mille arvelt on võimalik maksuotsust hiljem täita.

Maksusumma tasumiseks kohustava haldusakti täitmise peatamisega on võimalik saavutada ka

kaebaja eesmärk mitte avalikustada kohtumenetluse ajal vaidlustatud ja tasumata maksuvõlg.

Juhul, kui maksuhaldurini jõuab teave, et kaebajal on soov maksumenetlust takistada või on

kaebaja majandusseis oluliselt halvenenud, tuleb maksuhalduril sellest kohut viivitamatult tea-

vitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

MTA määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada. Kaebaja õiguskaitsevajadus

ei ole kaalukam avalikust huvist maksude laekumise näol. Kohus jättis avaliku huvi seisukohast

olulised nüansid arvesse võtmata. Kohus eksis selles, et kaebajal puudub igasugune käibe- ja

põhivara ning jaotamata kasum, mille arvelt maksusumma tasuda. Bilansist ja äriregistrile esi-

tatud 2012. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on kaebaja jaotamata kasum 52 545,49 eurot,

2013. a oli samuti kaebajale kasumlik. Seega on kaebajal mingid rahalisi vahendeid, mille arvelt

oleks võimalik maksusumma tasuda. Äriühingul küll puudub registervara, kuid see muudabki

maksuotsuse hilisema täitmise raskendatuks. Kohtuvaidluse ajal võib kaebaja äriühingust ka-

sumi välja viia, samuti võidakse realiseerida arendusteenuse objektiks olev korter ning kohtu-

menetluse lõpuks võib äriühing muutuda varatuks. Võttes aluseks kohtu enda seisukoha, et kae-

baja näol on tegemist tegutseva äriühinguga, võiks eeldada, et kaebaja varaline seisukord võib

kohtumenetluse ajal paraneda ja ta võib omandada sellist vara, millele sissenõudmise pööra-

mine ei halvaks tema majandustegevust (nt kinnisvara omandamisel hüpoteegi seadmine).

3-14-67

4(5)

Kuna kohus peatas maksuotsuse täitmise täielikult, on maksuhaldurilt võetud igasugused, ka

tulevikus tekkida võivad võimalused maksusumma tasumise tagamiseks. Kohus leidis, et kae-

bajal on vara kinnisvara investeeringute ning tütarettevõtete aktsiate/osakute näol, kuid mak-

suhaldurile jääb ebaselgeks, miks kohus selle vara olemasoluga ei arvestanud ega jätnud mak-

suotsuse täitmist peatamata, vaid pidas olulisemaks kaitsta äriühingu mainet, mille kahjustamist

kaebaja kõige rohkem avaliku maksuvõla teatavaks saamise läbi kartis. Kohus jättis arvesta-

mata asjaoluga, et maksuotsuse täitmise peatamise korral ei ole maksuhalduril kaebaja tütaret-

tevõtete aktsiatele/osakutele kuidagi võimalik sissenõuet pöörata ning pärast kohtuvaidluse

lõppu ei pruugi kaebaja isegi mitte sellist vara omada. Ebaselgeks jääb kohtu seisukoht, et äri-

registrist nähtuvalt on kaebaja näol tegemist tegutseva äriühinguga. Äriregistrile on kohustus-

likud majandusaasta aruanded küll esitatud, kuid äriühingu reaalse tegutsemise kohta on sellest

järeldusi teha keeruline. Kaebaja oleks saanud taotleda maksuvõla ajatamist ja vältida seeläbi

sundtäitmist ja maksuvõla avalikustamist. Kui kaebaja majanduslik olukord on pikemas pers-

pektiivis stabiilne, siis võiks eeldada ka rahaliste vahendite teket ja ajatamise korral ei peaks

tasumise ajakava täitmine olema kaebajale probleemiks. Kui kaebaja hindab oma olukorda sel-

liseks, et ajatamine pole rahaliste vahendite puudumise tõttu sobiv lahendus, siis on õigustatud

küsimus sellest, kuidas on maksuotsuse täitmise peatamise korral maksuvõla hilisem tasumine

ehk avalik huvi kaitstud.

Levon Arendus OÜ palub jätta MTA määruskaebus rahuldamata. Määruskaebusest ei nähtu,

mil viisil peaks kaebajal likviidse vara summas 25 445,90 eurot puudumine seadma maksuot-

suse hilisema täitmise võimalikkuse kahtluse alla. Halduskohus on äriühingu majandusaasta

aruande ja bilansi põhjal asunud õigele seisukohale, et kaebajal on vara (kinnisvarainvesteerin-

gud ning tütarettevõtete aktsiad/osakud), mille arvelt on võimalik maksuotsust, kui see peaks

olemasoleval kujul jõustuma, hiljem täita. Kaebuses on välja toodud, et arendusteenuse osuta-

mise lõppemisel korterite nr 13 ja nr 15 osas ja seega ka käibe tekkimisel on osaühing käibe

korrektselt deklareerinud ja käibemaksu riigile tasunud. Seega ei ole kaebaja püüdnud maksude

tasumisest kõrvale hoiduda. Juhul, kui korteri nr 14 osas teenuse osutamine lõpeb ja tekib käive,

tekivad kaebajal ka rahalised vahendid, mille arvelt on võimalik maksuotsusega nõutud summa

tasuda. Pihlaka tn 6 asuvate korteritega nr 13, nr 14 ja nr 15 seonduvalt on maksuhaldur teinud

esimese maksuotsuse 29.11.2011, see tunnistati kehtetuks 09.12.2013 ja uue otsuse tegi mak-

suhaldur 20.12.2013. Selle aja jooksul pole kaebaja teinud äriühingu maksevõimeid halvenda-

vaid tehinguid, vastupidi, on arendusteenuse osutamisest tekkinud käibelt käibemaksu tasunud,

mille tulemusena on vaidlusaluse maksuotsusega määratud täiendav maksukohustus varasema

maksuotsusega võrreldes oluliselt väiksemas ulatuses. Kaebaja on valdusühing, mille üheks

eesmärgiks on erinevate osaluste valdamine. Tegemist ei ole börsil vabalt kaubeldavate

äriühingu osadega. Olukorras, kus osad/aktsiad ei ole soetatud kauplemise eesmärgil, ei ole

nende puhul tegemist kiiresti realiseeritava likviidse varaga ning selliste osade võõrandamine

ei ole kiirelt võimalik või tekitaks see äriühingule märkimisväärset kahju. Omandatud osade

näol on tegemist pikaajalise investeeringuga, mis peaksid osaühingule jooksvalt ja pikemas

perspektiivis tooma märkimisväärset kasu. Olukorras, kus äriühingut sunnitakse võõrandama

temale kuuluvaid osasid, tekib pöördumatu kahju mitte üksnes osade tegelikust väärtusest ma-

dalama hinnaga võõrandamisest, vaid ka tulevikku planeeritud omanikutulu saamata jäämisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 249 lg-test

1 ja 3 tulenevalt ei ole vaidlustatud haldusakti täitmise või kehtivuse peatamine põhjendatud,

kui kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus peab kaebuse rahuldamist ebatõe-

näoliseks. Halduskohus asus kaevatavas määruses seisukohale, et kaebajal on esialgse õigus-

kaitse vajadus ja kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohtul pole alust

neid seisukohti ümber hinnata. Esialgset õiguskaitset reguleerivatest normidest järeldub samuti,

3-14-67

5(5)

et kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada, kui selle

vastu ei kõnele ülekaalukas kolmanda isiku või avalik huvi. Käesoleva vaidluse esemeks on

kaebajale tehtud maksuotsus ning puuduvad konkreetsed kolmandad isikud, kelle õigusi/huve

võiks maksuotsus puudutada. Seega saaks jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata vaid

ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksu laekumise eda-

silükkamine ei kujuta endast avaliku huvi tõsist kahjustamist, kuid esialgse õiguskaitse raken-

damisega kaasneda võiva maksuotsuse täitmise võimatuse vältimist tuleb hinnata kaaluka ava-

liku huvina. Seega, kuigi esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamata jätmiseks

avalik huvi reeglina puudub, on avalikuks huviks, mida kohus samuti kaitsma peab, maksusum-

made laekumise tagamine, s.o, et maksuotsuse täitmise võimalus ära ei langeks või selle täit-

mine kaebuse rahuldamata jätmise korral oluliselt keerulisemaks ei muutuks. Esitatud doku-

mentide, sh esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud kaebaja 2013. a bilansi analüüsi põhjal pidas

kohus ebatõenäoliseks olukorda, kus avalik huvi võib maksude laekumata jätmise tõttu saada

kahjustatud. Halduskohus on oma järeldust piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus nõus-

tub halduskohtuga ega korda halduskohtu põhjendusi. Määruskaebuses esitatud väited haldus-

kohtu järeldusi ei kummuta. Vaidlust pole selle üle, et kaebajal puudub likviidne ja registervara,

kuid nagu halduskohus märkis, ei ole maksuhaldur põhjendanud ning ka esitatud dokumentidest

ei nähtu, et kaebaja oleks maksumenetlust takistanud või sooviks ennast varatuks muuta ja mak-

suvõla tasumisest pahatahtlikult kõrvale hoiduda. Määruskaebusest võib järeldada, et mak-

suhalduri arvates ei ole kaebaja tegutsev äriühing, kuid sellekohane kahtlus on põhistamata ja

tõendamata. Tütarettevõtete aktsiaid/osasid puudutavalt on kaebaja aktsepteeritavalt selgita-

nud, et tegemist ei ole vabalt kaubeldavate osadega ning nende kiire ja tegelikust väärtusest

madalama hinnaga võõrandamine võib kaebajale märkimisväärset kahju tekitada ja sellega

tema majandusseisu halvendada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe