1-10-3742/103 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

17. juuli 2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-10-3742 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Kaitsja Enn Pustak

Mati Senkel

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid G.J ’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

G.J , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx karistusaja algus 10.02.2012 karistusaja lõpp 10.06.2015

Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.07.2014, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON

1. Vabastada G.J Viru Maakohtu otsusega tingimisi enne tähtaega temale mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 1 (üks) aasta alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

2. Määrata G.J katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna ’i

juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada G.J-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega, ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 4) osalema krim . inaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides

4. G.J

vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

5. Välja mõista G.J’ilt menetluskuluna riigituludesse 97,92 eurot kaitsetasu adv.

sabi osutamise eest. Mati Senkel’i poolt õigu

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank või nr EE502200221014193355 Swedbank või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 99914700002764 ).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati

Senkel kasuks 97,92 Mati Senkel eurot (sh käibemaks 20%) adv. poolt süüdimõistetu G.J-i

kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, G.J’ile, kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.J’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

G.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.02.2011 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7,9 ja § 121 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega

3 aastat 4 kuud alates kinnipidamiskohta saabumisest.

Viru Vangla toetab G.J’i tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.

Kohtuistung

Kohtuistungil taotles G.J enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et tal on va xxxx banedes töökoht xxxx, mis asub tema kodu lähedal. Osaühing tegeleb tegemisega. Kõik rahalised nõuded on tasutud. Elama kavatseb kinnipeetav asuda ema juurde. Kinnipeetava avaldas, et suudab elada ilma alkoholi ja narkootikumidega ning ta on vangistuses läbinud erinevaid koolitusi ja sotsiaalprogramme. Kuriteo pani toime, sest sattus halba seltskonda.

Prokurör toetas kinnipeetava vabastamist.

Kaitsja leidis kohtuistungil, et kinnipeetava puhul on erakordne see, et tal puuduvad rahalised nõuded. See annab kindluse, et ta ei asu kuritegelikule tee, et saada raha nõuete tasumiseks. Tal on kindel eluaab iseseisvalt hakkama oma alkoholi probleemiga. ja töökoht. Ta tunnistab, et s Kaitsja ei näe takistusi isiku vabastamisele ning ka prokuratuur on andnud positiivse seisukoha.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et

G.J’i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §

75 sätestatud -s käitumiskontrollile. Vangistuses veedetud aega on eelnimetatud süüdimõistetu kasutanud majandustöödel ning AS

EVT metallitsehhis töötamiseks ning sotsiaalprogrammides Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening osalemiseks, mis viitab sellele, ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kinnipeetav viibib alates 02.04.2014 avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistamata. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul lähedased ja toetavad suhted tema ema ja elukaaslasega. Riskianalüüsi hindamise tulemusena on mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 35%. Kinnipeetav tunnistab oma alkoholi probleemi ning on näidanud tahet alkoholist hoiduda. Neil asjaoludel leiab kohus, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 10.06.2015, st karistusaja lõpuni. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, G.J kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga

1 (üks) aasta alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest

. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik