3-12-2032/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 17.07.2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-2032 Haldusasi X X OÜ kaebus Finantsinspektsiooni 15.08.2012 otsuse nr 4.1-1/58 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X X OÜ, esindajad Mart X ja v.adv Jaak Siim Vastustaja – Finantsinspektsioon, esindaja Siim Tammer Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.02.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus X X OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistungil 10.07.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 05.02.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2032 muutmata ja X X OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.08.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-12-2032 2(8) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X X OÜ esitas 19.04.2012 Finantsinspektsioonile (edaspidi ka FI) taotluse kindlustusvahendajate nimekirja kandmiseks.

2. FI saatis 11.07.2012 kirjaga nr 4.2-1.5/1036-7 X X OÜ-le otsuse projekti, millega keeldutakse ettevõtte vahendajate nimekirja kandmisest. Kirjas paluti taotlejal esitada oma arvamus ja vastuväited planeeritava otsuse kohta hiljemalt 23.07.2012. Lisaks anti taotlejale teada, et FI-l ei ole võimalik haldusakti ettenähtud tähtaja jooksul anda, sest menetlus on tavapärasest keerukam, isikute poolt menetluses esitatud tõendid on kaalukad ja kohati vastuolulised, mistõttu on menetlusega seotud asjaolud vajanud täiendavat hindamist ja kontrollimist. X X esitas FI otsuse projekti suhtes 23.07.2012 oma arvamuse ja vastuväited.

3. Finantsinspektsioon keeldus 15.08.2012 otsusega nr 4.1-1/58 X X OÜ vahendajate nimekirja kindlustusmaaklerina kandmisest põhjendusega, et X X OÜ juhatuse liige Mart X ei vasta kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 138 lg-s 1 sätestatud nõudele, mille kohaselt peab äriühingust xi juhatuse liikmel olema laitmatu erija ärialane reputatsioon. X X osas on Riigiprokuratuur 05.04.2012 alustanud kriminaalmenetlust nr xxxxxxxxxxx, mille raames kontrollitakse, kas tema käitumises esinevad karistusseadustiku (KarS) § 206 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused.

Laitmatu erija ärialase reputatsiooni kontekstis on kriminaalmenetluse alustamine füüsilise isiku tegudega seonduvalt arvestatava kaaluga ning finantsturu kaitse-eesmärke arvestades ei ole talutav olukord, kus juhatuse liikmeks pürgib isik, kelle tegevusega seonduvalt on uurimisorgan samal ajal alustanud kriminaalmenetlust. Taoline asjaolu on sobivusmenetluses sellise kaaluga, et isiku erivõi ärialast reputatsiooni ei saa lugeda KindlTS tähenduses laitmatuks, seda eriti olukorras, kus tegemist on erialases valdkonnas toimepandud tegude pinnalt alustatud kriminaalmenetlusega.

FI on kogunud selgitusi X. X reputatsiooni kohta ka tema endiselt tööandjalt X ja X Xid OÜ- lt, kelle juhatuse liikme X Xi ütluste järgi on X. X kustutanud tööülesannete täitmise käigus tööandja arvutisse kogutud kogu info ja e-kirjad, sisuliselt kogu tööalase materjali ja kirjavahetuse ilma tööandja vastava nõusolekuta. Materjali hulgas oli tööandja jaoks olulist erialast informatsiooni ja kindlustusvahenduse teenuse pakkumiseks vajalikku andmestikku, mida x pidi ka seaduse alusel alles hoidma ning seda pidi teadma ka X. X. X.

X teo motiiviks oli tema enda väitel eraelu puutumatus, kuid isegi kui see nii oli, jättis ta tähelepanuta tööandjal lasuvad õigused töökohustuste raames kogutud informatsioonile ja tal endal lasuva kohustuse täita oma töökohustusi tööandja huvides ja temaga arvestavalt. Kohustusi tööandja ees oleks töötaja saanud täita ka eraelulisi põhimõtteid järgides, st selekteerides e-kirjadest välja osad, mis puudutavad üksnes tema eraelu. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et X. X on esitanud töösuhte lõpetamisest mõne aja möödudes avalduse xi registreerimiseks.

Xi töö olemust ja kirjavahetuse olulisust arvestades on X. X tegevus endise tööandja suhtes selline, mis ei anna alust arvamuseks, et isikul oleks laitmatu erija ärialane reputatsioon. Xis töötanud isik, kes lahkudes hävitab oma tööalase informatsiooni ja muudab tööajal kogutud andmed olematuks ning mõne aja möödudes soovib ise alustada samal erialal tegevust, ei oma laitmatut erivõi ärialast reputatsiooni.

3-12-2032 3(8) 4. X X OÜ esitas 24.09.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse FI 15.08.2012 otsuse tühistamiseks.

4.1. Vastustaja on rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Ainuüksi kriminaalmenetluse alustamise fakt ei saa olla isiku laitmatut erija ärialast reputatsiooni välistavaks asjaoluks. Seda eriti olukorras, kus X. Xle ei ole siiani esitatud isegi kahtlustust KarS § 206 lg 1 või mõne muu süüteo tunnustel. Kriminaalmenetluse alustamise fakt iseenesest ei saa olla lubatavaks kaalutlusargumendiks.

4.2. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata asjas olulist tähendust omada võivad asjaolud, mis puudutavad X. X poolt endise tööandja juures kasutatud arvutist e-kirjade ja dokumentide kustutamist. FI ei ole pööranud vajalikku tähelepanu X. X väitele, et tööandja ei olnud kehtestanud protseduurireegleid tööalasele e-posti aadressile saadetud ekirjade säilitamiseks ja lugemiseks, samuti töötajate isikuandmete töötlemiseks üldisemalt, mistõttu ei saanud andmete kustutamine tööandja töökorraldusega vastuollu minna. Tähelepanuta on jäetud X. X väide, et tema X ja X Xid OÜ-s töötamise ajal ei esitanud X. X talle kordagi pretensioone ega teinud etteheiteid seoses xi programmi täitmisega. FI ei selgitanud välja, kas ja millises ulatuses vastavad tõele X ja X Xid OÜ väited talle andmete kustutamisega tekitatud kahju kohta ning kas kustutatud andmed olid mujal säilinud või oli neid võimalik taastada. FI on X. Xi väidete õigsust eeldades jätnud kindlaks tegemata, kas üldse ja millised olulised andmed X. X poolt e-kirju ja dokumente kustutades kaduma läksid. FI on jätnud tuvastamata, kui suure osa kustutatud andmetest moodustas PS §-de 17, 26, 43 ja 45 kaitsealasse kuuluv isiklik kirjavahetus ning kui suures osas ei saanud dokumente ja andmeid pidada tööandja jaoks edasises tegevuses vajalikuks. FI on jätnud tõendusteabe kogumiseks vajalikud jõupingutused tegemata ning on teinud järeldusi puudulikule tõendusteabele tuginedes.

4.3. Vastustaja on rikkunud asjakohatutest kaalutlustest lähtumise keeldu. Otsuse väide, et välistatud pole X. X soov andmete kustutamisega endist tööandjat ja tulevast konkurenti kahjustada või ise sellise info arvelt kasu saada, on üksnes oletuslik järeldus. Haldusorgan ei tohi diskretsiooni teostades tugineda kaalutlusele, mis rajaneb vaid tema subjektiivsele hinnangule, mitte haldusmenetluses kogutud tõenditele ja tuvastatud asjaoludele.

4.4. X ja X Xid OÜ-st lahkudes ei kustutanud X. X arvutist selliseid andmeid, mis olnuks endise tööandja tegevuse tõrgeteta jätkamiseks vältimatult vajalikud ning mida kellelgi teisel peale X. X ei olnud. Kustutamisest ei tekkinud tööandjale kahju. Kustutamise eesmärgiks oli kaitsta kõigi asjassepuutuvate isikute huve. Seetõttu on vastustaja väited usalduse kaotuse ja otsese rahalise kahju tekkimise ohu kohta ainetud. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p-st 11 tuleneb tööandja kohustus austada töötaja privaatsust ning kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Tööandja võib töötaja kirjavahetust lugeda ja käidelda ainult siis, kui töötajaga on sõlmitud sellekohane kirjalik kokkulepe. Samuti peab tööandja eraldi kokkuleppega reguleerima töösuhte lõpetamise korral töötaja poolt tööga seonduva dokumentatsiooni ja andmete üleandmise nõuet selliselt, et see hõlmaks selgelt ka töötaja epostkastis olevaid tööalaseid kirju. X. Xl ei olnud sõlmitud endise tööandjaga ühtegi eelnimetatud kokkulepet.

4.5. Vastustaja on otsuse tegemisega õigusvastaselt viivitanud. Kaebaja lisas 19.04.2012 avaldusele kindlustusmaaklerina vahendajate nimekirja kandmiseks vajalikud dokumendid. Isegi kui menetluse käigus selgus täiendavate dokumentide ja andmete kogumise vajadus, pidanuks vastustaja tegema otsuse 1 kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete esitamisest ning nõuete täitmisest, kuid mitte hiljem kui 20.07.2012 (KindlTS § 144 lg 2). 2012. a aprilli lõpuks olid kõik nõutud dokumendid esitatud, 15. ja 29.05.2012 esitas X. X lisaks seletuskirjad X. Xi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.

3-12-2032 4(8)

4.6. FI on vastuses kaebusele selgitanud finantsjärelevalve eesmärki ja sobivusmenetluse tagamaid, viidates laitmatu erija ärialase reputatsiooni mõiste sisustamisel õiguslike alustena Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 09.12.2002 direktiivile 2002/92/EÜ (edaspidi direktiiv 2002/92/EÜ), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni (International Association of Insurance Supervisors, edaspidi IAIS) printsiipidele ja juhenditele (edaspidi ICP) ning Suurbritannia finantsjärelevalveasutuse Financial Services Authority (edaspidi FSA) käsiraamatule „Heakskiidetud isikute sobivuse kontroll“ (edaspidi Käsiraamat). Kõik nimetatud allikatele tuginevad vastustaja väited tuleb jätta tähelepanuta, sest neile pole vaidlustatud otsuses viidatud. Riigikohtu praktikas on järjepidevalt väljendatud seisukohta, et põhjenduste hilisem esitamine kohtumenetluse ajal ei muuda haldusakti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks. FI-l ei ole õigust viidata kohtumenetluse kestel otsuse täiendava põhistamise eesmärgil täiendavatele õiguslikele ja faktilistele alustele, mida kaalutlusotsusest endast ei nähtu. 5. Finantsinspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata. 6. Tallinna Halduskohus jättis 05.02.2013 otsusega X X OÜ kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

6.1. FI-l on KindlTS § 145 p 2 alusel õigus keelduda xi kindlustusvahendajate nimekirja kandmisest, kui äriühingust taotleja juhatuse liige ei vasta KindlTS-s sätestatud nõuetele. KindlTS § 138 lg 1 sätestab, et äriühingu juhatuse liikmel peab olema laitmatu erija ärialane reputatsioon.

6.2. Tallinna Ringkonnakohus leidis 27.05.2009 määruses nr 3-09-905: „Seadusega ei ole eriega ärialase reputatsiooni mõisteid määratletud. Seetõttu tuleb neid mõisteid käsitleda tavatähenduses, kus reputatsiooni ehk mainet käsitletakse avaralt moraalse näitajana. Regulatsioon, mis annab haldusorganile volituse sekkuda ettevõtlusvabadusse määratlemata õigusmõisteid sisustades, peab tagama selle kohaldamisel proportsionaalse tulemuse. Nii võib üldjuhul olla lubatav määratlemata või väga üldise iseloomuga õigusmõistete tõlgendamine haldusorgani poolt vaid kitsendaval viisil. Näiteks autoveoseaduse § 5 lõikes 5 on hea maine nõuet tasulise autoveo tegevusloa taotlejale ja omajale defineeritud läbi süüteo eest mõistetud või määratud karistuste. Laiendav tõlgendus, mille kohaselt ei peetaks isiku reputatsiooni laitmatuks pelgalt süüteokahtluse korral, ei ole kooskõlas PS §-s 22 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega. Isiku reputatsiooni ei kahjusta kolleegiumi hinnangul pelgalt süüteokahtlus, vaid õiguslikult või eetiliselt taunitavate tegude toimepanemine. Selliste tegude toimepanemise peab vastustaja seejuures haldusmenetluses tuvastama. Kriminaalmenetluses väidetud teo tuvastamise korral haldusmenetluses võib asuda seisukohale, et kaebajal laitmatut reputatsiooni pole.“

6.3. Praegusel juhul ei ole FI tuginenud pelgalt kuriteokahtlusele. Kooskõlas ringkonnakohtu osundatud lahendi seisukohtadega on haldusaktis põhjalikult motiveeritud õiguslikult ja eetiliselt taunitavate tegude toimepanemist X. X poolt. FI ei saanud jätta tähelepanuta tõsiasja, et

X. X osas on Riigiprokuratuur 05.04.2012 alustanud kriminaalmenetlust, mille raames kontrollitakse, kas isiku käitumises esinevad KarS § 206 lg-s 1 sätestatud kuriteo tunnused. Ehkki otsuse p-s 2.11.1 on öeldud, et vastaval erialal tegutsemisega seotult kuriteokahtlustuse esitamise korral ei saa lugeda isiku reputatsiooni laitmatuks, ei ole FI selle tõdemusega piirdunud. Otsuse p-s 2.11.3 on sõnaselgelt öeldud, et X. X poolt endise tööandja e-kirjavahetuse kustutamist asutakse analüüsima sõltumatult kriminaalasjast. Otsuse kaalutlustest nähtub, et X. X tegevuse kohta võeti arvesse just haldusmenetluses tuvastatud andmeid, mitte pelgalt kriminaalmenetluse alustamise fakti (vt p 3.11 viide p-le 2.11.3). Otsust tuleb vaadelda kui tervikut, mistõttu ei saa üle tähtsustada otsuse p-s 2.11.1 esitatud varasema kohtupraktikaga vastuolus olevat seisukohta. Kui asjaolud on tuvastatud õigesti ja kaalutlusõigust on teostatud nõuetekohaselt, ei anna otsuse p-s 2.11.1 märgitud ebaõige seisukoht alust otsuse tühistamiseks, sest asja uuel läbivaatamisel tuleks samasugune haldusakt uuesti välja anda. Otsus oleks õigusvas-

3-12-2032 5(8) tane, kui selle põhjendamisel oleks piirdutud tõdemusega, et kuriteokahtlus välistab isiku laitmatu reputatsiooni. Praegusel juhul see nii ei ole.

6.4. FI otsuses ei ole öeldud, et X. X on toime pannud kuriteo. Seega pole rikutud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kriminaalmenetluse alustamise faktile viitamine ei ole käsitatav süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumisena. Tõlgendus, mille kohaselt ei saa kuriteokahtluse puhul enne süüdimõistvat kohtuotsust üldse tuvastada haldusmenetluses vajalikke asjaolusid, pole kooskõlas uurimispõhimõtte ja tõendite vaba hindamise põhimõttega. Vastasel juhul oleks isik, kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlust, soodsamas olukorras kui isik, kelle suhtes ei ole mistahes kuriteokahtlust.

6.5. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et FI jättis välja selgitamata asjas tähtsust omada võivad asjaolud, mis puudutavad X. X poolt endise tööandja juures kasutatud arvutist e-kirjade ja dokumentide kustutamist. X. X on ise FI-le 23.07.2012 esitatud seletuskirjas tunnistanud, et ta kustutas tööandja arvutist kogu e-kirjavahetuse, eristamata isiklikke ja tööalaseid meile. Kaebaja ei vaidlusta X ja X Xid OÜ juhatuse endise liikme X. Xi väidet, et X. X kustutas tööandja arvutisse tööülesannete täitmise käigus kogutud info ja e-kirjad, st sisuliselt kogu tööalase materjali ja kirjavahetuse ilma, et oleks selleks saanud tööandja nõusoleku. Kohus nõustub vastustaja argumentatsiooniga, et töötaja ei tohi kustutada tööandja arvutist kindlustusvahendusega seotud kirjavahetust kui xi ja klientide vaheliste õigussuhete kohta käivat ametlikku dokumentatsiooni. Seda isegi juhul, kui ettevõttest lahkuval töötajal on soov kustutada ekirjavahetuse hulgast oma isiklikud kirjad. Sellisel juhul peab mõistlikult ja professionaalselt käituv töötaja leidma võimaluse koos tööandjaga kirjade osaliseks kustutamiseks (kui see tõepoolest raskusi tekitas) ja vajadusel kasutama tööandja vastu kohaseid õiguskaitsevahendeid, mitte kustutama valimatult tervikuna nii ametliku kui isikliku kirjavahetuse.

6.6. M. X väidab, et tööandja ei olnud kehtestanud protseduurireegleid tööalasele e-posti aadressile saadetud e-kirjade säilitamiseks ja lugemiseks, samuti töötajate isikuandmete töötlemiseks üldisemalt, mistõttu ei saanud andmete kustutamine tööandja töökorraldusega vastuollu minna. Praegusel juhul ei oma tähtsust X ja X Xid OÜ üldisem töökorraldus, vaid X. X poolt kogu oma e-kirjavahetuse kustutamine. Tähtsust ei oma see, kuidas tavaline töötaja pidanuks käituma olukorras, kus väidetavalt ei olnud töökorralduse puudulikkuse tõttu selgelt fikseeritud reegleid e-kirjavahetuse säilitamiseks, vaid see, kuidas pidanuks sellises olukorras käituma

X. X, kes soovib saada finantsasutuse juhatuse liikmeks ja kelle tegevuse hindamisele kehtivad sellest tulenevalt kõrgendatud nõuded. Otsuse p-s 2.11.3 on põhjendatud, miks selline käitumine ei sobi loodava xi juhatuse liikmele.

6.7. Kaebuse kohaselt ei ole FI välja selgitanud, kas X ja X Xid OÜ väited kahju kohta vastavad tõele, kas ja millised andmed kaduma läksid, kas kustutatud andmed olid mujal säilinud või oli neid võimalik taastada. Selline etteheide on alusetu olukorras, kus X. X ise tunnistab, et tema e-kirjavahetuse kaust sisaldas tööalaseid, kliendisuhteid puudutavaid dokumente ning kirjavahetus oli haldusmenetluse ajaks kustutatud. Haldusorganil puudus seetõttu võimalus läbi viia võrdlust kustutatud kirjavahetuses tööalaste ja isiklike materjalide proportsioonide kohta. X. X enda kinnitusel ei registreeritud töötaja isiklikule e-posti aadressile saabunud kliente puudutavat kirjavahetust mujal, mistõttu võib eeldada, et suur osa X. X tööalasest tegevusest oli tema enda e-kirjavahetuse kaustas. Väite, et kirjavahetus on säilinud X. X mälupulgal, esitas kaebaja alles kohtuistungil, mistõttu ei saanud haldusorgan sellise teabega otsuse tegemisel arvestada (käesoleva vaidluse esemeks ei ole asjaolu, kas klientide kohta andmete võimalik omamine endise töötaja isiklikus kasutuses oleval mälupulgal on seaduslik).

6.8. Ebaõige on kaebaja väide, et FI on X. X tegevusele hinnangu andmisel lähtunud valdavalt

X. Xi väidetest. Tegelikkuses on lähtutud X. X 23.07.2012 seletuskirjades omaksvõetud fakti-

3-12-2032 6(8) dest, millele FI on seejärel iseseisvalt andnud õigusliku hinnangu, sidumata ennast X Xi väidete ja arvamustega.

6.9. Kaebuse kohaselt sisaldub FI otsuses oletuslik, paljasõnaline ja seetõttu asjakohatu väide, et välistatud ei ole X. X soov andmete kustutamisega endist tööandjat ja tulevast konkurenti kahjustada või ise sellise info arvelt kasu saada. FI ei ole tuvastanud fakti, et X. Xl esines selline tahtlus, vaid ta viitas otsuses üksnes riskile, et see pole sündmuste ajalist kulgu arvestades välistatud. Tegemist on kirjeldusega, milles võivad seisneda X. X rikkumise võimalikud tagajärjed.

6.10. FI tunnistab, et kaebaja taotluse lahendamisel on õigusvastaselt viivitatud, rikkudes KindlTS § 144 lg-t 2. HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt ei anna see alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Kaebajal oli võimalik esitada kohustamiskaebus viivituse lõpetamiseks, vajadusel koos esialgse õiguskaitse taotlusega, samuti on tal võimalik nõuda FI-lt viivitusega tekitatud võimalike kahjude hüvitamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. X X OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.

7.1. Kohus on rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme, jättes otsuse põhjendavas osas käsitlemata ja hindamata kaebaja juhatuse liikme X. X vande all antud ütlused. Kohus ei ole põhjendanud, miks need ütlused on jäetud tähelepanuta või miks kohus nendega ei nõustu. Ainuke põgus viide ütlustele kui tõendile sisaldub kohtuotsuses vaid osas, mis puudutab isiku poolt kustutatud e-kirjade eelnevat salvestamist USB-mälupulgale. Kõik ülejäänud X. X ütlused on kohus jätnud tähelepanuta. Ütluste näol on tegemist olulise tõendiga, sest X. X andis üksikasjalikke selgitusi e-kirjade kustutamiseni viinud asjaolude, kustutatud andmete olemuse, tähtsuse ja dubleerituse, samuti põhjuste kohta, mis viisid kõigi eelduste kohaselt tema endise tööandja seadusliku X Xi poolt tema kohta kaebuse esitamiseni. Selle asemel, et hinnata ütlusi kogumis teiste tõenditega, tugines kohus vaid sellele, et X. X on FI-le saadetud seletuskirjas möönnud kõigi tööarvutis olnud e-kirjade kustutamist. Seetõttu on jäetud arvesse võtmata, et pelgalt e-kirjade kustutamisega ei kaasnenud ega saanudki kaasneda reaalset või potentsiaalset kahju, nagu pahatahtlikult on prokuratuurile ja FI-le esitatud kaebustes väitnud X. X, kelle isiklikud suhted X. Xga pärast viimase lahkumissoovist teadasaamist oluliselt halvenesid.

7.2. Kohus on analoogselt vastustajaga materiaalõigust ebaõigesti kohaldades ja tõendeid ebaõigesti hinnates omistanud X. X tegevuse hindamisel ebaproportsionaalselt suure tähenduse e-kirjade kustutamise faktile, jättes samas arvestamata X. X ütlused, millest nähtuvalt ei tekkinud kirjade kustutamisest endisele tööandjale mingit kahju. Seda põhjusel, et kogu kirjades sisalduv olulist tähendust omada võiv teave oli kantud xi programmi või ei sisaldunud J. Xi kaebustes märgitud teave tegelikult üldse e-kirjades või oli see ka mujal olemas. Asjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis annaks alust pidada usaldusväärseks just X. Xi kaebustes esitatud väiteid. Ka kuni apellatsioonkaebuse esitamise ajani ei ole juba 05.04.2012 alustatud kriminaalmenetluses esitatud X. Xle kahtlustust, seega pole uurimisasutus ega prokuratuur siiani tuvastanud, et X. Xt oleks võimalik seoses e-kirjade kustutamisega kahtlustada mõnes õigusvastases teos. Kuna endisele tööandjale kahju tekitamine pole usaldusväärselt tõendatud, puudub alus järeldada, et X. X kuritarvitas tööandja usaldust ja seadis isiklikud huvid finantsjärelevalvesubjekti ning xi klientide omadest kõrgemale. Seetõttu on ekslik järeldus, et X. X on loonud endast arvestatava negatiivse mainega reputatsiooni ning tema usaldusväärsus erialaselt on saanud oluliselt kahjustada. Olukorras, kus negatiivse tagajärje kaasa toonud või vähemalt kaasa tuua võinud teo toimepanek ei ole tõendatud, on halduskohus ebaõigesti nõustunud vastustajaga laitmatu erija ärialase reputatsiooni mõiste põhjendamatult laia sisustamise

3-12-2032 7(8) osas. Pelgalt kriminaalmenetluse alustamise ja e-kirjade kustutamise fakt ei saa vältimatult kaasa tuua isiku maine kaotust. Kohtu ja vastustaja hinnangul on aga X. X laitmatu reputatsiooni kaotamiseks piisanud üksnes X. Xi tõendamata väitest, et e-kirjade kustutamisega loodi potentsiaalse kahju oht. Selline lähenemine pole mõistlik ega kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Olukorras, kus e-kirjade kustutamine ei saanud tekitada tööandjale kahju ja samas ei osutunud personaalselt M. Xle adresseeritud e-kirjade kustutamine korduvatele katsetele vaatamata tehniliselt võimalikuks, ei saa kõigi kirjade kustutamist viimasele ette heita, sest tal on õigus eraelu puutumatusele ja korrespondentsi saladusele. 8. Finantsinspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

8.1. Kohus on otsuses käsitlenud X. X väiteid. X. X kohtumenetluses vande all antud ütlused kattuvad sisuliselt haldusmenetluses esitatud selgitustega. Vastustaja on tema seisukohtade ja selgitustega arvestanud ning neid vajalikus ulatuses ka käsitlenud. Kohtumenetluses antud ütlustest ilmnes uus oluline asjaolu, et X. X mitte ainult ei kustutanud xi tööarvutist kogu tööalast informatsiooni, vaid kopeeris selle eelnevalt enda mälupulgale ning omab ise seda infot. Kuna kohtumenetlus ei ole vastava seigaga seotud, jättis kohus sellele õigusliku hinnangu andmata, kuid tegemist on asjaoluga, mis veelgi selgemalt valgustab M. X käitumise motiive ja tagamaid.

8.2. M. X teo hindamine on KindlTS § 138 lg 1 valguses proportsionaalne. Töölt lahkudes kogu tööarvutis oleva meilboksi kustutamisega asetas M. X ennast kõrgemale nii xil lasuvatest kohustustest klientide ees (nt KindlTS § 129 lg 1, § 141) kui ka enda kohustustest varasema tööandja töötajana. X. X seadis enda huvid ja eesmärgid kõrgemale xi ja tema klientide huvidest. Nii vastutustundetult käituv isik ei saa olla xis positsioonil, mis nõuab suurt vastutust ja klientide huvidest lähtuvat tegutsemist. Arvestades, et xil on kohustus aidata kindlustusvõtjat ka kindlustuslepingu sõlmimise järgselt, siis kindlustusvõtja ega ka -maakler ei tahaks olla olukorras, kus oluline kindlustusalane informatsioon kas lihtsalt kustutatakse või suisa võetakse lahkuva töötaja poolt endaga kaasa.

Selline olukord seab ohtu xi poolt oma kohustuste täitmise ning seeläbi ka kindlustusvõtjate huvid. Meetme proportsionaalsust on vastustaja oma otsuses detailselt analüüsinud. X. X on nii halduskui ka kohtumenetluses põhjendanud oma teguviisi eraelu puutumatuse ja ka vastavate protseduurireeglite puudumisega endise tööandja juures. FI on otsuses leidnud, et X. X ei tohi oma isikuõiguste motiivil eirata tööandja õigusi ja tal endal lasuvaid kohustusi seoses töösuhetega. See, et X. X ei suhelnud tööandjaga oma probleemist ja soovist kustutada meilboksist isiklikke meile, on asjaolu, mis pigem viitab otsitud põhjusele eesmärgiga varjata tegelikku tegu, st tööandja panemist olukorda, kus kogu tal olev xi klientide kohta saadud oluline info lihtsalt kustutatakse.

Selliselt käitudes ja oma teguviisi õigustades ei adu isik teo sisulist raskust ja tähendust. Põhiseadusega kaitstud erinevate huvide korral oleks isik pidanud leidma kõigi puudutatud isikute õigusi võrdselt arvestava lahenduse, mis kindlasti ei ole xi arvutis olevate kliendiandmete xi nõusolekuta kustutamine. Sobivusmenetlus ja isiku sobivus KindlTS § 138 lg 1 tähenduses ei seondu otseselt võimaliku rahalise kahjuga. Teatud tegude puhul ei pruugi rahaline kahju realiseeruda, kuid finantssektori kontekstis ei vähenda see toimepandud teo tähendust või raskust.

Sobivusmenetluse keskseteks hinnatavateks asjaoludeks on ausus, usaldusväärsus, maine, suutlikkus jne. Isik, kes selliselt kuritarvitab töösuhet endise tööandjaga, ei sobi vähemalt teatud tähtaja kestel niivõrd vastutusrikkale positsioonile. Kaebaja märgib õigesti, et isiku reputatsiooni kahjustamise puhul tuleb arvestada tegusid, mille toimepanemise peab tuvastama FI. FI on tuvastanud kõige kindlamal viisil, et X. X kustutas endise tööandja juurest lahkudes kogu tööandja arvutis oleva tööalase kirjavahetuse – isik on seda ise kinnitanud.

Vastavat asjaolu on kinnitanud ka endine tööandja. Kohtumenetluses puudus selle asjaolu üle vaidlus ja küsimus on ainult teo hindamises finantsturu kontekstis, mille tulem kujundab järelevalvelise hinnangu isiku sobivuse osas.

3-12-2032 8(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-st 4 tulenevalt ei korda neid. Halduskohus ei ole tuvastanud asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt ega kohaldanud õigusnorme ebaõigesti. Halduskohus ei ole jätnud X. X ütlusi tähelepanuta ja on otsust piisavalt põhjendanud. Asjaolu, et kaebajat kohtuotsuse põhjendused ei veena, ei tähenda, et kohus oleks jätnud põhjendamiskohustuse täitmata. 10. Vaidlust ei ole faktilise asjaolu üle, et kaebaja juhatuse liige X. X kustutas X ja X Xid OÜ-st lahkudes kogu tööandja arvutis oleva kirjavahetuse, sh nii isiklikud kui tööalased ekirjad, kuid kaebaja arvates on FI ja ka halduskohus omistanud sellele asjaolule X. X sobivuse hindamisel ebaproportsionaalselt suure tähenduse. Ringkonnakohus selgitab, et haldusorganil on TKindlTS § 138 lg 1 rakendamisel ulatuslik hindamisruum, otsustamaks, kas sätte kohaldamise eeldused on konkreetsel juhul täidetud või mitte. Kohus ei asenda haldusorgani väärtushinnanguid enda omadega, vaid kontrollib, kas haldusorgani poolt hinnangu andmine pole toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus volituse eesmärgi, õiguse üldpõhimõtete või senise kohtupraktikaga. Kaebaja juhatuse liikme teguviisi on FI hinnanud lubamatuks ning tema erija ärialast reputatsiooni kahjustavaks ning kohus ei saa tühistada FI keelduvat otsust pelgalt seetõttu, et isik ise peab oma tegu ebaoluliseks. 11. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad tema apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman