Legislator Case Law & Legislation
1-12-1557/55 AI generated

1-12-1557/55 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 1-12-1557/55
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-12-1557

Legislator headnote

AI generated

1-12-1557/55 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 1-12-1557

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-12-1557

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juulil 2014, Narva kohtumaja Toimiku number 1-12-1557 (112440101265) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Tõlk Irina Ogurova Kohtuasi

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse

kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova erakorraline ettekanne A.L-i suhtes

Hooldusalune A.L

Elukoht xxx, isikukood XXX.

Varasemalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane:

- Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 10.07.2012 KarS § 122, § 181, § 182 järgi KarS § 64 lg 1, § 68, § 69

lg 7, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud 23 päeva, KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 945 tundi üldkasuliku tööga, täitmise tähtaeg 1 aasta.

Kohtuistungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Viktoria Volkova Kriminaalhooldusalune A.L Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski

Kohtuistungi toimumise ajad

17.07.2014 RESOLUTSIOON

1-12-1557

2

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata A.L-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja

10.07.2012 kohtuotsuse nr 1-12-1557 järgi mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust (945 tundi ÜKT-d), täitmisele.

Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu A.L-i poolt tehtud

üldkasulik töö 61 tunni ulatuses, s.o 1 (üks) kuu 1 päev vangistust, ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus A.L-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks A.L-i vanglasse saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu A.L ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Mõista A.L-ilt riigituludesse välja menetluskulud: kaitsja Vladimir Rogulski poolt 17.07.2014 kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas 108 (ükssada kaheksa) eurot.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr

EE351010052031000004, SWEDBANK EE50220022101419335, NORDEA PANK

EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 99914700002379, ning selgitus „A.L , 1-12-1557 kriminaalmenetluse kulud“.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama.

Maakohus tuvastas

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.07.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1557 tunnistati A.L süüdi KarS § 122 järgi ning mõisteti talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistati A.L süüdi KarS § 181 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistati A.L süüdi KarS § 182 järgi ning mõisteti talle

karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, loeti kergemad karistused

kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti A.L-ile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 21.03.2011.a kuni 23.03.2011.a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel liideti

käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.09.2010.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust (ehk 1078 tundi ÜKT) ning mõisteti A.L-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.09.2010.a kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – 477 (neljasaja seitsmekümne seitsme) tunni ulatuses (ehk 7 kuud 28 päeva vangistust). Lõplikult

ärakandmisele kuuluti 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati A.L-ile mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 3

(kolm) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust, 945 (üheksasaja neljakümne viie)

1-12-1557

3 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati A.L üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.07.2012.a kohtuotsus jõustus 26.07.2012.a.

21.01.2013.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne A.L-i

suhtes ettepanekuga KarS § 69 lg 3 alusel peatada üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg 1 aastaks.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.01.2014 kohtumäärusega KarS § 69 lg 3 alusel peatati

A.L-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.07.2012.a kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 1 (üheks) aastaks alates 09.10.2012. Kohtumäärus jõustus 09.02.2013.

09.07.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne A.L-i suhtes ettepanekuga pöörata A.L-ile mõistetud karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel.

Seisuga 09.07.2014 on sooritatud A.L 61 üldkasuliku töö tundi. Tegemata on 884

tundi. Oma seletuses A.L kirjutas, et üldkasuliku töö sooritamist on takistanud

tema terviseseisund. Alates 30.11.12 - 30.11.2013 temal oli töövõimetus 100%. Alates 30.11.2013 - 30.11.2015 talle on määratud töövõimetus 80%.

Esimesel registreerimisel 02.08.2012 selgitati A.L-ile üldkasuliku töö tegemise

eesmärki ja tingimusi. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel

üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Talle oli selgitatud millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Oma arusaamist sellest

hooldusalune kinnitas oma allkirjaga. A.L alustas üldkasuliku töö tegema alates

06.08.2012 ning tegi seda kuni 14.09.2012. Registreerimise mitteilmumise või üldkasuliku

töö mittetegemise kohta hooldusalune on esitanud arstitõendid. 13.01.2014

kriminaalhooldusametnik tegi järelepärimise A.L-i perearstile Olga Serdjukovale selle kohta, milliseid töid A.L saab teha. Vastuseks oli kirjutatud, et A.L

saab teha kergemat füüsilist tööd, näiteks siseruumide koristamine. 05.02.2014 A.L-ile

oli koostatud ajakava üldkasuliku töö tegemiseks MTÜ Virumaa

Heategevuskeskusse siseruumide koristamiseks. A.L ei sooritanud ühtegi tundi. Suulises seletuses tema ütles, et tundis end halvasti ning ei saanud teostada ülkasulikud tööd

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata A.L-ile

mõistetud karistuse täitmisele. Seisuga 09.07.2014 on A.L sooritatud 945-st tunnist 61tundi, tegemata on jäänud 884 üldkasuliku töötundi. ÜKT sooritamise aeg lõpeb 25.07.2014.

Kohtuistungil kriminaalhooldusalune A.L palub mitte pöörata karistust täitmisele ning teatas, et ta on valmis tegema ÜKT. Ta ei sooritanud ÜKT-d haigestumise tõttu.

Kaitsja palub jätta erakorralise ettekande rahuldamata.

Maakohtu seisukoht

Kohus, läbi vaadanud toimiku materjalid, ära kuulatud poolte arvamused, leiab, et kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorraline ettekanne A.L-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

1-12-1557

4

KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

Kohus tuvastas, et seisuga 09.07.2014 on sooritatud A.L 61 üldkasuliku töö tundi. Tegemata on 884 tundi. A.L väidab, et üldkasuliku töö sooritamist on takistanud tema terviseseisund.

Samas perearsti Olga Serdjukova poolt väljaantud tõendist (lk 119 pöördel) nähtub, et alates 2014.veebruarist A.L-i terviseseisund on selline, et ta saab teha kergemat füüsilist tööd, näiteks siseruumide koristamine.

05.02.2014 A.L-ile oli koostatud ajakava üldkasuliku töö tegemiseks MTÜ Virumaa

Heategevuskeskusse siseruumide koristamiseks, kuid A.L ei sooritanud ühtegi tundi. Kohtuistungil väitis A.L, et ta oli sel perioodil haige.

Kohus asub seisukohale, et antud väide on paljasõnaline kuna A.L ei esitanud selle kohta

ühtegi arstitõendit, st üldkasulik töö on jäetud A.L-i poolt sooritamata ilma mõjuva põhjuseta. Seega on olemas alused karistuse täitmisele pööramiseks.

Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, seda, et ÜKT sooritamise tähtaeg lõpeb juba

25.07.2014, A.L-i seletusi, on kohus veendunud, et A.L hoidub tahtlikult

käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. Kohus leiab, et ei

esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud A.L teha alates

2014.veebruarist üldkasulikku tööd ning täita kohustusi. A.L-i poolt välja toodud ÜKT

tundide ja kontrollnõude mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus mõjuvateks. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine teostamine A.L-i suhtes ei ole otstarbekas. Seega KarS § 69 lg 6 alusel tuleb pöörata A.L-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.07.2012

kohtuotsuse nr 1-12-1557 järgi mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust (945 tundi ÜKT-d), täitmisele. Kuna A.L

on jäänud täitmata 884 ÜKT tundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 442 päeva ehk 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. Innokenti Menšikov Kohtunik