4-14-3620/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2014, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-14 3620 – Kohtunik Kristel Vedro Sekretär Raili Raja Kohtuasi H.F kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 08.04.2014 otsusele väärteoasjas nr 2402,14,000305 Kaitsja Advokaat Robert Sarv, e-post: robert@raave.ee Kaebuse esitaja

Menetlusalune isik H.F , isikukood xxx, elukoht xxxx

, ei tööta. Koht

uväline menetleja Ida Prefektuur, esindaja Heiki Lindus Kohtuistungi toimumise aeg 30.06.2014, avalikul kohtuistungil Õiguslik alus VTMS § 132 p 2, § 135; § 155, § 156, kohus O t s u s t a s:

1. H.F kaebus rahuldada osaliselt.

2. Politseija Piirivalveameti Ida p Tühistada refektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärel väärteoasjas nr 2402,14,000305 evalvetalituse 08.04.2014 otsus osaliselt,

so osas väärteokirjelduse , jättes välja sinna ekslikult märgitud lõigu haagise kolmanda telje masside osas ning muus osas jätta otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele kättesaadav 17.07.2014.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus koostas menetlusalusele isikule H.F-ile 08.04.2014 otsuse väärteoasjas nr 2402,14,000305, sest menetlusalune isik H.F 19.03.2014 kell

05.37 Lääne Viru maakonnas, Sõmeru vallas, Põdruse – – - Kunda Pada tee viiendal kilomeetril

j reg.nr xxxx, mille tegel uhtis mootorsõidukit haagisega xxxx ik mass ületas registrimassi ja

teljekoormused ületasid sõiduki registreerimisel määratud väärtusi. Veduki esimesel teljel lubatud 7500 kg, tegelik 7797 kg, veduki teisel teljel lubatud 11500 kg, tegelik 12650 kg. Haagise esimesel teljel lubatud 9000 kg, tegelik 9620 kg, haagise teisel teljel lubatud 9000 kg, tegelik 10532 kg, haagise kolmandal teljel lubatud 8000 kg, tegelik 9729 kg. Lubatud autorongi suurim mass 40 000 kg, tegelik 47911 kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt

TeeS § 35 lg 2-le. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, teostas tasulist vedu, puudus kontrollijale esitamiseks veoliigile vastav sõidukikaart või veoloa ärakiri. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kontrollimisel ei olnud esitada juhikaardi, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente 19.02.2014 kuni 18.03.2014 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja ütlustega, massimõõteseadmete kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik pani seega toime teeseaduse (TeeS) § 401 lg 1 liiklusseaduse ( ) autoveoseaduse (AutoVS) , LS § 238, § 313 ja LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod, kuna need on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus TeeS § 40 1 lg 1 järgi. Kergendavateks asjaoludeks oli menetlusaluse isiku süü tunnistamine. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1,

§ 63 lõikest 1, määrati karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot.

2. 05.05.2014 esitas menetlusalune isik H.F Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik

Heiki Linduse 08.04.2014 otsusele väärteoasjas 2402,14,000305. Menetlusalune isik H.F pöördus kohtu poole, et tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse poolt H.F suhtes 08.04.2014 tehtud otsus väärteoasjas nr

2402,14,000305 ja lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 2402,14,000305 H.F teos seoses TeeS § 401 lg s 1 ja LS § 238 sätestatud väärteokoosseisudes sätestatud väärteo - tunnuste puudumise tõttu.

2.1. Kaebuse kohaselt, k H.F aitsja ei nõustu suhtes koostatud väärteo otsusega.

Kaitsja leiab, et H.F-ile Vaidlust ei etteheidetavas teos väärteotunnused puuduvad. esine selles, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokolli koostamise päeval, s.o 19. märtsil 2014. a veoautot reg. nr xxxx ja haagist reg. nr xxxx. Menetlusalune isik vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse põhjusel, et viimane on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Nimelt oleks pidanud kohtuväline menetleja lõpetama väärteomenetluse H.F teos väärteotunnuste tõendamatuse tõttu. Kohtuväline menetleja ei ole korrektselt tuvastanud ja tõendanud H.F poolt väärteo toimepanemist. Vaidlustatud otsusest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud veok on kaheteljeline, kuid tegelikult on veok kolmeteljeline.

Samuti on otsuses märgitud hoopis erinevad lubatud registrimassi näitajad: protokollis on märgitud 8000 kg, kuid õige ja tegelik on 9 000 kg. Arusaamatuks jääb, kuidas on kohtuväline menetleja antud täiesti väärad andmed massimõõteseadme kasutamise protokolli saanud. Seega on kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust rikkudes ebaõigesti tuvastanud väidetava väärteo toimepanemise aluseks olevad asjaolud. Eeltoodust järeldub, et valesti on tuvastatud väidetavalt lubatust suurem kaal. Tegemist on sellise kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb tõlgendada antud juhul menetlusaluse isiku kasuks. Nimelt ei ole väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt välistatud võimalus, et kohtuväline menetleja on eksinud menetlusaluse isiku juhitud veoki ja haagise tegeliku massi tuvastamisel ning mõõtnud ja võrrelnud hoopis teise isiku veokit ja haagist. Seega ei ole välistatud võimalus, et kohtuväline menetleja on samal hetkel tuvastanud hoopis mõne muu sõiduki ja haagise massi ja / või ajanud massimõõteseadme protokollid segamini (vms).

2.2. line menetleja tuvastanud Samuti puudub usaldusväärne teave sellest, kuidas on kohtuvä veoki ja haagise registreerimistunnistustesse märgitud lubatud massi andmed, kuivõrd need ei kattu täielikult otsuses märgitud andmetega. KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks Kuivõrd antud asjas esinevad .

menetlusaluse isiku poolt väidetavas lubatust suurema massiga sõidukiga liiklemises tegelikkusele vastavuses kõrvaldamata kahtlused, siis ei ole menetlusalune isik antud asjas väärtegu toime pannud, mistõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemine ei ole asjas kogutud materjalide pinnalt tõendatud. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalune isik seisukohal, et tema teos puuduvad väärteotunnused ning menetlus tuleb lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu.

Eeltoodust lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 29 lg 1 p st 1 ja § 119 lg - -st 1 taotleb

menetlusalune isik üksnes kaebuse põhjal vaidlustatud otsuse täies ulatuses tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist talle etteheidetavas teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kui kohus leiab, et VTMS § 119 lg 1 kohaldamiseks puudub alus, taotleb menetlusalune isik kooskõlas VTMS § 120 lg ga 1 vaidlustatud otsuse täies ulatuses tühistamist ja - väärteomenetluse lõpetamist talle etteheidetavas teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

2.3. Kohtuväline menetleja on mõistnud menetlusalusele isikule ebaseadusliku rahatrahvi

(rahatrahv on seadusega lubatust kaks korda suurem).Vaidlustatud otsuses on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut toimepandud tegude eest KarS § 63 lg 1 ja TeeS § lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot. Kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja on mõistnud menetlusalusele isikule ebaseadusliku karistuse. Nimelt sätestab KarS § 63 lg 1, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul on raskeim sanktsioon ette nähtud TeeS § 401 lg-s 1, kuid antud sätte alusel on rahatrahvi ülemmääraks 200 trahviühikut. Seega kuulub vaidlustatud otsus tühistamisele juba ainuüksi sel põhjusel, et kohtuväline menetleja on mõistnud menetlusalusele isikule ebaseadusliku karistuse. Samuti on kohtuväline menetleja jätnud karistuse mõistmisel täielikult tähelepanuta menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsuse. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistuse mõistmisel ka asjaoluga, et ideaalkogumi puhul mõistetakse karistus raskeimat sanktsiooni ettenägeva sätte alusel ühe teo eest ning sealjuures ei ole lubatud karistuse suurendamine põhjusel, et tegu vastab mitmele koosseisule, kuid on subsumeeritav mitme väärteokoosseisu alla. Kui maakohus asub siinset kaebust lahendades seisukohale, et menetlusaluse isiku d lubatust käitumises esinevad eeltoodust hoolimata väärteo tunnuse suurema massiga sõidukiga liiklemises, palub kaitsja eelmises punktis viidatud tähelepanekuid karistuse mõistmisel arvestada.

H.F . Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikes vastustes menetlusaluse isiku kaebusele on seisukohal, et juhindudes VTMS § 132 p 2 ja § 120 lg 1 alusel kohtuvälise menetleja otsus tuleb muuta osaliselt ja seda väärteokirjelduse osas, jättes välja sinna ekslikult märgitud lõigu haagise kolmanda telje masside osas ning muus osas jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. II Kohtu põhjendused

4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et H.F kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 08.04.2014 otsus väärteoasjas nr 2402,14,000305 tühistada osaliselt, so väärteokirjelduse osas, jättes välja sinna ekslikult märgitud lõigu haagise kolmanda telje masside osas ning muus osas jätta otsus muutmata.

- . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. deid nende kogumis oma KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõen siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

6. Kohus loeb menetlusaluse isiku H.F süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

Kohus loeb süü tõendatuks väärteoprotokolliga, millest nähtub, et H.F juhtis

19.03.2014 kell 05:37 mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx xxxx haagisega xxxx registreerimismärgiga Põdruse xxxx -Kunda-Pada tee viiendal kilomeetril, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi. Veduki esimesel teljel lubatud 7500 kg, tegelik 7797 kg, teisel teljel lubatud 11500 kg, tegelik 12650 kg. Haagise esimesel teljel lubatud 9000 kg, tegelik 9620 kg, haagise teisel teljel lubatud 9000 kg, tegelik 10532 kg. Lubatud autorongi suurim mass 40 000 kg, tegelik 47 911 kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, teostas rahalist autovedu, puudus esitamiseks veoliigile vastav sõidukikaart või veoloa ärakiri. Isik juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitatud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid alates 19.02.2014 kuni 18.03.2014 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemisele kehtestatud nõudeid. Kohus loeb süü tõendatuks veel massimõõteseadme kasutamise protokolliga, mis on koostatud 19.03.2014 Põdruse Pada tee kuuendal kilomeetril ning millest nähtub, et H.F -Kunda-

poolt juhitud xxxx mootorsõiduki registreerimismärgiga xxxx haagise xxxx

registreerimismärgiga 19.03.2014 kell 06.24 Põdruse xxxx -Kunda-Pada tee kuuendal kilomeetril kaalumise tulemusena: 1) veduki esimese telje koormus lubatud 7500 kg , vasak 3940 kg, parem 4160 kg, tulem 7798 kg, lubatust üle 297 kg; 2) veduki teise telje koormus lubatud 11 500 kg, vasak 6000 kg, parem 7150 kg, tulem 12650 kg, lubatust üle 1150 kg; 3) veduki kolmanda telje koormus lubatud 7500 kg, vasak 3360 kg, parem 4240 kg, tulem 7312 kg, teljekoormus lubatut ei ületanud; 4) haagise esimese telje koormus lubatud 9000 kg, vasak 4840 kg, parem 5140 kg, tulem 9620 kg, lubatust üle 620 kg; 5) haagise teise telje koormus lubatud 9000 kg, 5140 kg, parem 5780 kg, tulem 10532 kg, lubatust üle 1532 kg. Kogukoormuseks oli lubatud 40 0000 kg, kuid tegelikuks kogukoormuseks saadi tulem 47911 kg, mis ületas lubatut 7911 kg võrra. Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Kohus loeb süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt menetlusalune isik 19.03.2014 sõitis Tartumaalt Võnnust Kundasse. Koormat ise ei laadinud ja asendas teist autojuhti, kuna see isik jäi ootamatult haigeks. Firma juhi ütluste kohaselt on veoluba kontoris. Rikkumisega on menetlusalune isik nõus ning kahetseb juhtunud. Kohus loeb süü tõendatuks veel tunnistaja K ütlustega, P mille kohaselt 19.03.2014 teostades liiklusjärelevalvet koos liikluspolitseinik Eduard Blaškoga Põdruse Pada teel märkasid -Kunda-

umbes kella 05.37 Kunda suunas liikumas valget värvi veoautot Scania, mis teostas metsamaterjalide vedu. Sõiduki kontrollimisel selguses, et sõidukil puudus vastavalt veoliigile sõidukikaart või veoloa ärakiri. Kuna juhil ei olnud esitada veose kohta eriluba otsustasid liiklusjärelevalvet teostanud liikluspolitseinikud veost kaaluda. Autorongi suurim lubatud mass

40 000 kg, kuid tegelik mass oli kaalumise järel 47911 kg. Rikkumise hetkel viibis juht sõidukis üksinda. Isik oli rahulik ja oma rikkumisega nõus. Isikule koostati väärteoprotokoll.

7. Kaitsja on kaebuses leidnud, et menetlusalusele isikule etteheidetavas teos puuduvad TeeS § lg 1 ja LS § 238 sätestatud koosseisudes nimetatud väärteotunnused, kuna kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust rikkudes on ebaõigesti tuvastanud väidetava väärteo toimepanemise aluseks olevad asjaolud. Eeltoodust järeldub, et valesti on tuvastatud väidetavalt lubatust suurem kaal.

8. TeeS § 401 lg 1 kohaselt normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. LS § 238 kohaselt ootorsõiduki või trammijuhi poolt sõitjate või m - - veoseveo nõuete rikkumise eest –

00 trahviühikut. karistatakse rahatrahviga kuni 1

9. Kohus on seisukohal, et kohtuvälises menetluses kogutud tõenditest nähtub, et autorong, millega väärtegu toime pandi, koosnes kolme teljega vedukist ja kahe teljega haagisest. Kohus möönab, et väärteo kirjelduses väärteootsuses on märgitud ekslikult haagisele kolmas telg (haagise kolmandal teljel lubatud 8000 kg, tegelik 9729 kg). Kohus leiab, et ekslikult märgitud haagise kolmas telg koosseisutunnused olemas, vaid ei muuda asjaolu, et väärteos on väärteo annab aluse väärteootsuse kirjelduse muutmiseks, selliselt, et see vastaks koostatud väärteoprotokollile ja tegelikkusele. Kohus on seisukohal, et tegemist on inimliku eksimusega ning nimetatud asjaolu tuleb väärteootsuses parandada ning viia kooskõlla tegeliku asjaoluga, et autrongi haagisel puudus kolmas telg. Kohus on seisukohal, et haagise kolmanda telje märge väärteootsuses on ekslik, kuid tegemist ei ole olulise menetlusnormi rikkumisega ning see ei too kaasa ebaseaduslikku otsust, kuna kohus leiab, et kogu (vt otsuse p 6) on tud tõenditega tõendatud, et autorongi tegelik mass ületas autorongi lubatud massi.

10. Massimõtteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kõik teljed on kaalutud ning märgitud on kõikide autorongi telgede vasakud ja paremad pooled eraldi. Seega on autorongi, mille lubatud kogukoormuseks on 40 000 kg tegelik koormus (7797 kg + 12650 kg, 7312 kg, 9620 kg, 10532 kg) 47911 kg, mis ületab lubatud koormust 7911 kg võrra. Ka väärteootsuses on märgitud suurimaks lubatud massiks 40 000 kg ja tegelikuks massiks 47 911 kg. Antud autorongi tegelik mass oli suurem kui lubatud mass ning see on väärteootsuses õigesti fikseeritud. Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Kohus on kontrollinud sõiduki koormuse mõõtmise metoodikat ning tuvastas, et mõõtmised on toimunud vastavalt kehtestatud nõuetele. Seega on kohtu hinnangul kõiki tõendeid kogumis hinnates autorongi tegelik mass suurem autorongi lubatud massist, seega on väärteos teos väärteokoosseisu tunnused olemas.

11. Kohus ei nõustu sellega, et väärteootsuses oleks tuvastatud, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk oli kaheteljeline. Väärteootsuses on väljatoodud need veoki teljed, mille massi piirmäärasid oli ületatud. Lubatud piirmäärasid oli ületatud I ja II telje puhul, kuna veoki III telje mass jäi lubatud piiridesse, siis selle väljakirjutamise vajadus väärteootsuses puudus. Kuna haagise puhul oli tuvastatud mõlema telje puhul piirmäärade ületamine, siis olid need ka väärteokirjelduses välja kirjutatud. Kohus leiab, et väärteo asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates, et väärteootsuse koostamisel ei ole aetud segamini menetlusaluse isiku nimele koostatud massmõõteseadme kasutamise protokolli mõne teise isiku protokolliga nagu leidis kaitsja. Antud asjaolu on tuvastatav ja kontrollitav väärteotoimikus oleva massimõõteseadme kasutamise protokolli põhjal võrreldes seda väärteootsuses olevate andmetega.

12. d toime kaudse tahtlusega (kaudne tahtlus kui Kohus leiab, et H.F pani väärteo isik peab võimalikuks süüteoskoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda).

Kohus tuvastas, et kui H.F asendas teist autojuhti, siis ta tunnistas, et ta ei ole kontrollinud mootorsõiduki tegelike masside vastavust registrimassi ja teljekoormuste le

vastavust tele, registreerimisel määratud väärtus mistõttu ta möönis, et need võivad ületada lubatut. №rmidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega veoki osas ei olnud tal esitada vastavat eriluba, tasulise veo kohta ei olnud tal kaasas kontrollijale esitamiseks veoliigile vastavat sõidukikaarti või veoloa ärakirja, tal ei olnud eelmiste päevade sõidumeeriku väljatrükke või muid neid asendavaid dokumente, mistõttu ta möönis, et rikub liiklusseaduse ja autoveoseaduse nõudeid Seega ta pani väärteod toime kui ta vastavaid dokumente ei oma. kaudse tahtlusega.

13. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku H.F väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

14. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime teeseaduse (TeeS) § 401 lg 1 liiklusseaduse ( ) autoveoseaduse (AutoVS) , LS § 238, § 313 ja LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod, kuna need on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus TeeS § 40 1 lg 1 järgi. Kergendavateks asjaoludeks oli menetlusaluse isiku süü tunnistamine. uhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1, määrati J karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot.

15. Kaebuse esitaja on väitnud, et kohtuväline menetleja on mõistnud menetlusalusele isikule ebaseadusliku rahatrahvi (rahatrahv on seadusega lubatust kaks korda suurem). Vaidlustatud otsuses on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut toimepandud tegude eest KarS § 63 lg 1 ja TeeS § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot.

Kohus leiab, et nimetatud väide on alusetu. Lähtuvalt karistusseadustik § 47 lg 1 kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Käesoleva juhtumi puhul on menetlusalust isikut karistatud TeeS § 401 lg 1 alusel ning määratud karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut. Maksimaalne võimalik karistus antud koosseisu juures on 200 trahviühikut, so

800 eurot. Eeltoodu alusel on rahatrahv seaduslik.

16. Eeltoodud põhjendustel H.F kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 08.04.2014 otsus väärteoasjas nr 2402,14,000305 tühistada osaliselt, so väärteokirjelduse osas, jättes välja sinna ekslikult märgitud lõigu haagise kolmanda telje masside osas ning muus osas jätta otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik