1-14-1242/28 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-14-1242

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis

Kohtuistungi sekretär

Marve Alaver

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2014 Põlva

Kriminaalasja number

1-14-1242

Asja nimetus

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu piirkonna

erakorraline ettekanne nr 60712 süüdimõistetu J.U karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu

J.U (isikukood: ; elukoht: XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja pöörata täitmisele J.U-le

Tartu Maakohtu 11.02.2014 otsusega mõistetud karistus ning saata ta vanglasse vangistust kandma 3 (kolm) kuuks 28 (kakskümmend kaheksa) päevaks.

2. Vangistuse kandmist arvestada J.U alates tema vahistamisest, s.o alates

03.07.2014. a.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

Asjaolud ja erakorralise ettekande sisu

Tartu Maakohtu 11.02.2014 otsusega tunnistati J.U süüdi KarS § 188 lg 1 järgi

ning teda karistati 4-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti J.U-le mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui ta 18-kuulise katseaja kestel ei pane

toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning J.U-le

mõistetud vangistusest loeti ärakantuks 2 päeva. Katseaja algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11.02.2014 (tl 50).

1-14-1242

2 (3) Kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes nr 60712 (tl 60-61) taotletakse J.U-le Tartu Maakohtu 11.02.2014 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, sest viimane ei ole katseaja algusest peale ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ning viimane ei ole taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba elukohast lahkumiseks.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri III osakonna prokuröri abi Ene Uljanova on esitanud

04.04.2014 kohtule arvamuse (tl 66), milles ta palub kriminaalhooldaja taotluse rahuldada,

kuna J.U on rängalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ega soovi alluda kriminaalhooldusele.

Süüdimõistetu J.U

tunnistab, et ta ei ilmunud korduvalt

kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ning läks kriminaalhooldusametniku eelneva loata

teistesse välisriikidesse. Ta palub mõistetud vangistust täitmisele mitte pöörata ning pikendada määratud katseaega.

Kohtu põhjendused

Kohtunik leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida

talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu ei ole katseaja algusest peale ilmunud

registreerimisele kriminaalhooldusametniku juurde. Kriminaalhooldusametnikul on õnnestunud süüdimõistetuga vestelda vaid telefoni teel 03.03.2014 ning siis selgitati viimasele

käitumiskontrolli nõudeid ja nõuete rikkumisega kaasnevaid tagajärgi ning kohustust tulla

kriminaalhooldustalitusse registreerimisele 05.03.2014. Vaatamata selle ei ilmunud süüdimõistetu registreerimisele.

Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehest (tl 62) nähtub, et süüdimõistetu J.U ei ilmunud registreerimisele 05.03.2014, 12.03.2014, 19.03.2014 ega 26.03.2014.

Kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et registreerimisele jättis ta ilmumata, sest sõitis ilma

kriminaalhooldusametniku eelneva loata märtsi alguses Eestist ära. Ta elas ligi 3 kuud erinevates Euroopa riikides.

Kohus leiab, et töötamist või elamist välisriigis ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks registreerimiskohustuse täitmata jätmisel, kuna katseajal käitumiskontrollinõuete täitmine on kohustuslik. Kriminaalhoolduse kohaldamisel tuli süüdimõistetul arvestada asjaoluga, et ta peab vastavalt

kriminaalhooldusametniku kutsele käima teatud ajavahemike tagant ennast kriminaalhooldusosakonnas registreerimas ning ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata

ei tohi ta kohtu määratud elukohast -

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx – lahkuda Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 päevaks. Samuti ei tohtinud süüdimõistetu

ilma

kriminaalhooldusametniku eelneva loata lahkuda Eesti territooriumilt ja viibida väljaspool Eesti territooriumi.

1-14-1242

3 (3) Juhul, kui süüdimõistetu soovis lahkuda Eesti territooriumilt või asuda tööle väljaspool Eestit,

siis pidi ta saama selleks eelneva loa kriminaalhooldusametnikult. Taolist luba ei ole süüdimõistetu taotlenud. Isegi juhul kui süüdimõistetu oleks taotlenud vastavat luba ja oleks

sellise loa kriminaalhooldusametnikult saanud, ka siis oleks ta pidanud ilmuma registreerimisele kriminaalhooldaja kutsel.

Registreerimiskohustuse täitmata jätmist ei õigusta ka asjaolu, et süüdimõistetu ei saanud

kriminaalhooldusametniku poolt saadetud kirjalikke kutseid kätte. Süüdimõistetul on

tulenevalt KarS § 75 lg 1 p-st 1 kohustus elada kohtu määratud elukohas, mistõttu võib kriminaalhooldusametnik eeldada süüdimõistetu viibimist määratud elukohas ja saata kutsed

registreerimisele ilmumiseks süüdimõistetu elukohta seni, kuni viimasele pole antud luba väljaspool Eestit viibimiseks ja Eestist lahkumiseks.

Eelmärgitud kontrollnõuete täitmise ilmselge eiramise tõttu saab kohus järeldada, et süüdimõistetu on suhteliselt pika ajavahemiku vältel tahtlikult rikkunud KarS § 75 lg 1 p-des 1, 2 ja 6 sätestatud kohustust, s.o elada kohtu määratud elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks ning saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangistuse tingimusliku kohaldamata jätmise eesmärgiks on anda süüdimõistetule võimalus elada vabaduses ning käituda teatud järelevalve ja kitsenduste tingimustes õiguskuulekalt.

Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on juba katseaja alguses hakanud mitmeid olulisi

käitumiskontrolli nõudeid eirama ja muutnud sellega kriminaalhoolduse nõuetekohase täitmise võimatuks, siis leiab kohus, et vangistuse tingimusliku kandmise eesmärk on jäänud

saavutamata ning katseaja pikendamine ja täiendava kohustuse määramine pole enam otstarbekas ega põhjendatud.

Eeltoodud asjaoludel tuleb pöörata süüdimõistetule Tartu Maakohtu 11.02.2014 otsusega mõistetud karistus (3 kuud 28 päeva vangistust) täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel.

Lembit Käis kohtunik