1-12-10437/44 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-12-10437

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

. juulil 2014.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-10437 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Sigrid Nurm Asja läbivaatamise kuupäev 14.07.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid U.J ´i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu U.J XXX isikukood viibib Viru vanglas Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus ja jätta suhtes karistusjärgne U.J käitumiskontroll kohaldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .J-i suhtes U

karistu

sjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

U.J otsusega tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.12.2012 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

karistusega 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 1 aasta võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Kars § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 11.06.2012 otsusega mõistetud karistus - 4 kuud ja 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Karistuse kandmise algus .

22.07.2012 ja lõpp 19.12.2014

Kinnipidamisasutuses .J-i U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama ema juurde korterisse aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. jäi lõpetamata. Proovis veel kahes kutseõppeasutuses, kuid erialad ei xxx meeldinud. 01.09.2013 alustas Viru Vanglas õpinguid abikoka erialal. Lõpetas vangistuse ajal eestikeele kursuse B1 tasemel.

U.J -2 kuud enne vangistust ametlikult xxxtöötas 1 s. Täitenõudeid on tasunud

kinnipeetava ema. Vabanemisel olemas töökoht toitlustusettevõttes , kus saab tööd xxx abikokana. Varasem käitumine on näidanud, et tal on töötamise suhtes madal motivatsioon. Kinnipeetava tutvusringkonna moodustavad eakaaslased, kelle mõtteviisid on kriminaalsed ja paljud karistatud kriminaalkorras ning sõltuvusprobleemidega. Kuriteod on valdavalt sooritatud grupis. Elustiil on olnud riskeeriv, teravate elamuste otsimine, hoolimatus tagajärgede suhtes. Mitmed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning toime pannud ka Alkoholiseaduse vastaseid väärtegusid. 2008 .a oli alkoholi tarvitamise pärast suunatud Alaealiste komisjoni -2009 otsusega xxx rehabilitatsiooni teenusele. .J-i U enda sõnul ei tarbinud ta alkoholi sagedasti ega palju, kuid tunnistab, et alkoholijoobes kadus kontroll ja peab kontrollima alkoholi tarbimise harjumusi. U.J on alustanud narkootikumide proovimist 14 eluaastal. On proovinud erinevaid narkootikume kuid püsivalt tarbis kanepit mida on enne vangistust enda sõnul 6 aastat teinud peaaegu iga päev. Kanepi tarvitamist probleemiks ei pea ning väidetavalt on see tema tutvusringkonnas normiks kujunenud. Vangistuse jooksul on läbinud sõltuvusuprobleemidega tegeleva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud Corrigo sõltlaste tugigrupis.

Kinnipeetaval

on lapsepõlvest südameprobleemid, mis ei nõua erikohtlemist. Suudab kohaneda erinevates olukordades ning oskab manipuleerida. Alkoholijoobes käitub impulsiivselt. Enda tahte saavutamiseks võib käituda vägivaldselt ning tunnistab, et ärritub kergesti. Ei sea pikki eesmärke ning tegeleb hetkeajel. On enesekindel edu saavutamise suhtes. Usub, et peab elama enda kehtestatud reeglite järgi, mitte ühiskonnas kehtestatud reegleid järgides. Vähendab ja õigustab enda rikkumisi. Viimase kuriteo pani toime katseajal. Mõistab reegleid kuid ei taha piirata enda käitumist nende jälgimisel. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58%.

Viru Vangla teeb ettepaneku allutada .J-i . U karistusjärgsele käitumiskontrollile

Kriminaalhooldusametniku andmetel U.J i vabanemisjärgseks elukohaks oleks - elukoht aadressil xxx. Nimetatud aadressil asuva korteris elab kinnipeetava ema xx xx. Töökoha võimalus on U.J olemas xxxs. Ema osutaks vajadusel nii moraalset kui ka materiaalset tuge.

Prokurör avaldas, et toetab taotlust .J-i U suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks aastat. tähtajaga 2

U.J ei soovi olla allutatud karist

usjärgsele käitumiskontrollile.

Kohus, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud .J-i arvamuse, leiab, et .J-i suhtes ka

U U ristusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud.

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Kohtule esitatud materjalides nähtub, et U.J kannab Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud karistust ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja

KarS § 68 lg 1 kohaldamisega on talle mõistetud 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva liitkaristuseks

vangistust. Seega on täidetud KarS § 87¹ lg 1 p 1 sätestatud tingimus.

Kuna karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks on karistuse tervikuna ärakandmine, saab käitumiskontrolli kohaldamise otsustada alles siis, kui on selge, et isikut ei vabastata ennetähtaegselt.

014 kohtumääruse alusel kohus jättis kinnipeetava 14.07.2 ennetähtsegselt vangistusest vabastamata( 1-12-10437). Lõike 1 kohaselt peab olema isik vähemalt kahel korral kuriteos süüdi mõistetud, kusjuures uue kuriteo on ta pannud toime pärast eelmise teo eest süüdi mõistmist. Uue kuriteo toimepanemine pärast eelmise eest süüdi mõistmist näitab, et süüdimõistmine ei ole isikut mõjutanud uut kuritegu mitte toime panema. Karistusjärgset käitumiskontrolli ei saa kohaldada isikute suhtes, kes on küll kahel korral süüdi mõistetud, kuid hilisem otsus puudutab varem toimepandud tegu. Arvestada ei või tegusid, mille karistatus on kustunud.

Ka varasema teo eest peab olema mõistetud karistusena vähemalt üheaastane vangistus, kuid nõutav ei ole, et isik oleks selle täies ulatuses ära kandnud (süüdimõistetu võib olla tingimisi või ennetähtaegselt karistusest vabastatud).

Kuriteod, milles isik süüdi on mõistetud, peavad olema tahtlikud – vastasel juhul ei saa rääkida kuritegelikust kalduvusest ega eeldada uute kuritegude toimepanemist. Lõike 2 kohaselt võib loetletud kuritegude puhul kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli ka juhul, kui isikut ei ole varem karistatud. Tegemist on kuritegudega, mis tugevalt kahjustavad kannatanu füüsilist, psüühilist või seksuaalset integriteeti või on üldohtlikud, mistõttu esineb eriti suur huvi nende tegude kordumist ära hoida.

Kuriteod, mille puhul võib karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ilma eelneva karistatuseta, on järgmised:

1)

eluvastased süüteod;

2) ; tervisevastased süüteod

3)

vabadusevastased süüteod;

4)

seksuaalse enesemääramise vastased süüteod;

5)

süüteod alaealise vastu;

6)

üldohtlikud süüteod;

7) muud tahtlikud kuriteod, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (nt röövimine). Muud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused peale varasemate karistuste nõude – nii materiaalsed kui formaalsed – jäävad kehtima. See tähendab, et ka teise lõike järgi võib karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ainult juhul, kui see on süüdimõistetu isikut ja toimepandud tegu arvestades vajalik, isik on süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos ja ta on mõistetud vangistuse täies ulatuses ära kandnud. Teine lõige nõuab võrreldes esimesega pikema – vähemalt kaheaastase enetluse seadustiku ja

– vangistuse ärakandmist ( „Karistusseadustiku, kriminaalm vangistusseaduse muutmise seaduse“ eelnõu seletuskiri).

Varasemalt on aga .J karistatud Harju Maakohtu 11.06.2012 otsusega U KarS § 199 lg 2 p 7,9 ja § 349 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega on karistatud 4 kuu ja 27 päevase vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud.

Seega on täitmata KarS § 87¹ lg 1 p 2 s sätestatud tingimus, et isik on enne KarS § 87¹ lg 1 -

punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega.

Tulenevalt KarS § 87¹ lg 1 kohus leiab, et U.J i suhtes karistusjärgne -

käitumis eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu kontroll kohaldamisele ei kuulu ning

U.J-i kohaldamisega. suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli

/ / Loretta Pikma Kohtunik