1-13-9959/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-13-9959

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.juul

il 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-9959 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 15.07.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne F.H´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu F.H isikukood XXX viibib Viru vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta F.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. ´i

Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne F.H ´i tähtaega vangistusest vabastamiseks.

F.H tunnistati süüdi

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.11.2013 kohtuotsusega

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi . KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses vangistusega 4 kuud

viibitud aeg 12.-13.09.2013 karistusaja hulka. KarS §65 lg 2 ja 69 lg 7 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 15.08.2013 mõistetud ja ära kandmata karistuse 7 kuu ja 8 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 11 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus .

14.12.2014 08.01.2014 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomust isikul F.H´i usest nähtub, et puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . ed Vabanemise korral soovib elama asuda vanematele kuulunud tallu, kuhu testamendijärgne pärija teda elama ei luba. xxx Vallavalitsusel ei ole hetkel ühtegi vaba sotsiaalpinda, kuhu saaks kinnipeetav F.H pärast ennetähtaegset vabanemist elama asuda.

Kinnipeetav omandas

Tartu 4. keskkoolis põhihariduse ja Rummu Vanglas 10nda klassi hariduse - . Emakeeleks on eesti keel. Väidetavalt koolis õppides õpi ja käitumisraskusi ei olnud. Isi

k pole omandanud ühtegi kutseõpet, sest pole piisavalt huvi selle jaoks olnud. Tartus elades töötas F.H umbes 5 aastat. Peale elukoha vahetust asus tööle xxx xx xx, kus töötas umbes 3 aastat. Mõlemas töökohas töötas ametlikult. 2011. aastal peale xxx lahkumist, võttis isik end Töötukassas arvele. Enne vangistust pole isik umbes 2 aastat töötanud. Väidetavalt on isik uut tööd otsinud, aga pole leidnud sobivat. Isikul erialast kvalifikatsiooni ei ole, kuid on tegelenud automehaanikuna ja ehitajana. Samuti on teinud juhutöid (metsatööd).

Enne vangistust elas kinnipeetav ainult vanemate kulul. Kinnipeetav elas koos vanematega, kellega tal on väga head suhted. Vanemad aitasid alati. Isikul ei ole õdesid , kes töötab . Vabaduses olles nägi kinnipeetav teda umbes iga -vendi. On naine xxx 1,5 kuu jooksul nädal aega. Omavahelised suhted on head ja suhtlevad hetkel ka edasi. Ühiseid lapsi ei ole. Abielus ei ole. Kinnipeetava enda sõnul on tema sõprusringkond väike, kuigi nende seas on ka kriminaalse taustaga isikuid. Enda sõnul pole isik mõjutatav, kuigi varasemaid vargusi on pannud ka toime grupiga.

Vaba aega veetis isik kodus olles. Isiku käitumine on riskiv ja hoolimatu, sest on toime pannud mootorsõiduki juhtimisi joobeseisundis ning toime pannud korduvaid vargusi. Kinnipeetava enda sõnul ei tarbi ta palju alkoholi. Samas on varasemalt toime pannud mitmel korral mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kinnipeetav ise ei näe selles probleemi. Kinnipeetav väitis, et umbes 5 aastat tagasi proovis amfetamiini. Võttes arvesse kinnipeetava karistatust, isik kordab oma vigu, sest ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta. Isik tunnistab oma probleeme ja on nõus, et nende lahendamiseks peaks midagi tegema, kuid kõik jääb siisk vanaviisi.

Isik kipub keskenduma lühiajalistele ja i kiiretele lahendustele, mõtlemata tulevastele probleemidele. Vanglas olles pole isikul tulevikuks püstitatud kindlaid eesmärke Siiani pole isik muutnud oma käitumist ja tegusid. Isik on ühiskonnareeglite osas "pime", kui see puudutab tema enda õigusrikkumisi. Kinnipeetaval pole motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest, sest isik pole suutnud oma elu jooksul ennast muuta. Suhtumine ametiisikutesse on hea ja otseseid konflikte nendega ei ole olnud. Isik võib varastada nii juriidilistelt isikutelt, kui ka tavalistelt kodanikelt.

Liikluses oht kaasliiklejatele. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58

% Viru Vangla toetab F.H´i tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda elama aadressile xxx. Antud talu kuulus varem ametlikult kinnipeetava ema xx xx ja tema abikaasal xx xx. e 18.05.2014 xx xx xx suri. Testamendijärgselt kuulub nüüd maja ametlikult xx xx Vallavali xx xx

´le, kes tsuse sotsiaaltöötaja ´i sõnul ei anna oma luba kinnipeetava elama asumiseks antud aadressile. xx Vallavalitsusel ei ole hetkel ühtegi vaba sotsiaalpinda, kuhu saaks kinnipeetav F.H pärast ennetähtaegset vabanemist elama asuda. Pärast vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Isik tasumata rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 5 kehtivat ja 9 arhiveeritud kriminaalkaristust, 6 kehtivat ja 5 arhiveeritud väärteokaristust. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, sest kinnipeetav sooritas katseajal uue kuriteo.

Prokuröri abi Sigrid Nurm kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlus t ennetähtaegseks vabanemiseks. F.H leb ennetähtaegset vabastamist. taot Ta selgitas, et soovib elama asuda xxx ja tööle asub xxx mehaanikuna.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

F.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole ´i

põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.H´i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. F.H´il on puuduvad käesoleval hetkel distsiplinaarkaristused vangistuses.

F.H on kriminaalkorras karistatud 17 korda (varavastased kuriteod ja joobes juhtimine). . Kuritegude Käesolevat vangistust kannab süstemaatiliste varguste eest dünaamika

on stabiilne, muster on korduv. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele riteod on jäänud sa – , ku maks, raskusaste pole muutunud isik on

valdavalt toime pannud varguseid. Süüdimõistetu käitumist ja kuritegusid iseloomustab majandusliku kasu saamise eesmärk. äärteokorras on isikul V

6 kehtivat karistust, sealhulgas neist 4 sliku asja varguse eest. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ning väheväärtu oli ka allutatud käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistusega e, ja allutatud käitumiskontrollil jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning süüdimõistetu ei ole käitumiskontrolli ajal tõestada, et ta on suutnud

võimeline käituma seaduskuulekalt.

13. a sooritatud Käesoleval ajal kannab isik karistust 20 kuriteo eest.

Kuigi kinnipeetava enda sõnul ei tarbi ta palju alkoholi, oli tal enne vangistust alkoholiga probleeme, millele viitab mootorsõiduki joobes juhtimine. Seega võib tal olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kurite Süüdimõistetu o toimepanemise riskifaktoriks. tutvusringkon Kohtu hinnangul d on väike, kuigi nende seas on ka kriminaalse taustaga isikuid.

eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning puhul on olemas F.H ´i tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem i ei olnud tulemuslik F.H´ le määratud käitumiskontroll , millest võib järeldada,

et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks

F.H uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla ´i

negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid j

äävad täitmata. Kohtuistungil F.H avaldatud elukoha aadressil elamiseks on kohtule esitamata elukoha omaniku kirjalik nõusolek. F.H avaldatud garanteeritud töökoha olemasolu kohta puudub samuti tööandja nõusolek, et kinnipidamiskohast vabanemisel tagab tööandja F.H-le alalise töökoha. Seega pole F.H poolt kohtule avaldatud teave käesoleva menetluse käigus kontrollitud ja kohus seda ei arvesta. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (naise toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist eelneval katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseeru Positiivselt tuleb mise võimalusi. tunnustada F.H´i osalemist majandustöödel alates käesoleva aasta veebruarist. Samas ei ole kinnipeetav üles näidanud omapoolset huvi kutseoskuse omandamiseks, mis kindlasti aitaks kaasa toimetulekule vabaduses

– eelkõige tasuda nõuded kohtutäiturite ees.

Arvestades, kuritegude korduvust i ajal uue kuriteo ja dünaamikat ning käitumiskontroll toimepanemist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu F.H ´i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma