3-14-51430/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSotsiaalkindlustusameti 11.06.2014 ettekirjutuse ja hoiatusega nr 9.TA28-2/9182-1 kohustati Mattias Suumanni tagastama talle välja makstud vanemahüvitist summas 150,22 eurot hiljemalt 14.07.2014. M. Suumann esitas 09.07.2014 nimetatud haldusakti peale Sotsiaalkindlustusametile vaide ning samal päeval saabus Tartu Halduskohtusse tema taotlus esialgse õiguskaitse korras Sotsiaalkindlustusameti 11.06.2014 ettekirjutuse ja hoiatuse nr 9.TA28-2/9182-1 kehtivuse peatamiseks. Taotluses viitab M. Suumann sellele, et kui ta jätab ettekirjutuse selles näidatud tähtaja jooksul täitmata, on seda võimalik sundtäita täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sellega kaasneksid täiendavad kohustused kohtutäituri ees ning võib kaasneda kontode arestimine ja muud rasked tagajärjed isiku jaoks. 10.07.2014 määrusega palus kohus esitada Sotsiaalkindlustusametil omapoolse seisukoha M. Suumanni esialgse õiguskaitse taotluse osas hiljemalt 14.07.2014 kell 11.00. Kohtule 14.07.2014 edastatud vastuses märgib Sotsiaalkindlustusamet, et nii lühikese aja jooksul ei ole võimalik kohtule seisukohta esitada, kuid lisab, et Sotsiaalkindlustusametis ei pöörata haldusakte, s.h ettekirjutusi, sundtäitmisele enne kui kaebetähtajad nii vaide esitamiseks kui ka halduskohtusse kaebuse esitamiseks on möödunud või vaide ja kaebuse esitamise korral enne lõpplahendi jõustumist. Kohtu seisukoht
Legislator headnote
AI generated3-14-51430/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: M. Suumann esitas 09.07.2014 nimetatud haldusakti peale Sotsiaalkindlustusametile vaide ning samal päeval saabus Tartu Halduskohtusse tema taotlus esialgse õiguskaitse korras Sotsiaalkindlustusameti 11.06.2014 ettekirjutuse ja hoiatuse nr 9.TA28-2/9182-1 kehtivuse peatamiseks. Taotluses viitab M. Suumann sellele, et kui ta jätab ettekirjutuse selles näidatud tähtaja jooksul täitmata, on seda võimalik sundtäita täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sellega kaasneksid täiendavad kohustused kohtutäituri ees ning võib kaasneda kontode arestimine ja muud rasked tagajärjed isiku jaoks. 10.07.2014 määrusega palus kohus esitada Sotsiaalkindlustusametil omapoolse seisukoha M. Suumanni esialgse õiguskaitse taotluse osas hiljemalt 14.07.2014 kell 11.00. Kohtule 14.07.2014 edastatud vastuses märgib Sotsiaalkindlustusamet, et nii lühikese aja jooksul ei ole võimalik kohtule seisukohta esitada, kuid lisab, et Sotsiaalkindlustusametis ei pöörata haldusakte, s.h ettekirjutusi, sundtäitmisele enne kui kaebetähtajad nii vaide esitamiseks kui ka halduskohtusse kaebuse esitamiseks on möödunud või vaide ja kaebuse esitamise korral enne lõpplahendi jõustumist. Kohtu seisukoht
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-14-51430 Määruse tegemise aeg ja koht 14.07.2014, Tartu Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Mattias Suumanni taotlus esialgse õiguskaitse korras Sotsiaalkindlustusameti 11.06.2014 ettekirjutuse ja hoiatuse nr 9.TA28-2/9182-1 kehtivuse peatamiseks Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Resolutsioon 1. Jätta Mattias Suumanni taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata; 2. Jätta
Mattias
Suumanni
taotlus Sotsiaalkindlustusametilt tasutud riigilõivu ja intresside välja mõistmiseks rahuldamata; 3. Määrus
edastada
kaebajale
ning Sotsiaalkindlustusametile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud
1. Sotsiaalkindlustusameti 11.06.2014 ettekirjutuse ja hoiatusega nr 9.TA28-2/9182-1 kohustati Mattias Suumanni tagastama talle välja makstud vanemahüvitist summas 150,22 eurot hiljemalt 14.07.2014. M. Suumann esitas 09.07.2014 nimetatud haldusakti peale Sotsiaalkindlustusametile vaide ning samal päeval saabus Tartu Halduskohtusse tema taotlus esialgse õiguskaitse korras Sotsiaalkindlustusameti 11.06.2014 ettekirjutuse ja hoiatuse nr 9.TA28-2/9182-1 kehtivuse peatamiseks. Taotluses viitab M. Suumann sellele, et kui ta jätab ettekirjutuse selles näidatud tähtaja jooksul täitmata, on seda võimalik sundtäita täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sellega kaasneksid täiendavad kohustused kohtutäituri ees ning võib kaasneda kontode arestimine ja muud rasked tagajärjed isiku jaoks. 10.07.2014 määrusega palus kohus esitada Sotsiaalkindlustusametil omapoolse seisukoha M. Suumanni esialgse õiguskaitse taotluse osas hiljemalt 14.07.2014 kell 11.00. Kohtule 14.07.2014 edastatud vastuses märgib Sotsiaalkindlustusamet, et nii lühikese aja jooksul ei ole võimalik kohtule seisukohta esitada, kuid lisab, et Sotsiaalkindlustusametis ei pöörata haldusakte, s.h ettekirjutusi, sundtäitmisele enne kui kaebetähtajad nii vaide esitamiseks kui ka halduskohtusse kaebuse esitamiseks on möödunud või vaide ja kaebuse esitamise korral enne lõpplahendi jõustumist. Kohtu seisukoht
3. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Sotsiaalkindlustusameti 11.06.2014 ettekirjutuse ja hoiatuse nr 9.TA28-2/9182-1 kehtivuse peatamist kuni vaidemenetluse lõpuni. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema vajadus, st kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Käesoleval juhul on Sotsiaalkindlustusamet kohtule teatanud, et amet ei pööra haldusakte, s.h ettekirjutis sundtäitmisele enne vaideja kohtumenetluses tehtud lõpplahendi jõustumist. Seega tuleb siinkohal kahelda kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolus, kuna haldusorgan on kinnitanud, et ta kaebaja poolt kardetud viisil ei tegutse ning kohtul puudub alus kahelda haldusorgani poolt väidetus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise kahjulike tagajärgedena on kaebaja välja toonud selle, et vaidlusaluse ettekirjutuse sundtäitmise korral võidakse arestida tema konto ning kaasneda võivad muud rasked tagajärjed. Kohus leiab, et kaebaja on esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust põhistanud vaid üldsõnaliselt. Kaebaja ei ole välja toonud seda, miks tal ei ole võimalik ettekirjutust täita ning millised kahjulikud tagajärjed talle ettekirjutuse täitmisega kaasneksid. Ettekirjutuse täitmisega saab kaebaja ise vältida olukorda, kus tema pangakonto arestitakse. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral võiks tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vaidlusaluse ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral on Sotsiaalkindlustusametil kohustus ettekirjutuse alusel tasutud summa tagastamiseks. Tulenevalt eelnevast jätab kohus Mattias Suumanni esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
4. Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses esitanud taotluse tema poolt tasutud riigilõivu vastustajalt välja mõistmiseks koos intressidega kuni raha tasumise kuupäevani. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata ja õigusaktid ei näe sellisel juhul ette riigilõivu ega intresside välja mõistmist vastustajalt, jääb kaebaja taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtu esimees