1-12-2122/24 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.juuli 2014 Paide

Kriminaalasja number

1-12-2122

Asja sisu Taotlus süüdimõistetule määratud katseaja pikendamiseks

Kohtunik

Sirje Lahesoo

Taotluse esitaja

Maris Mõttus, kriminaalhooldusametnik

Kriminaalhooldusalune

S.U , isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

1. Pikendada S.U-le määratud katseaega 2 kuu võrra.

(kahe)

2. Määrus saata S.U-le ja kriminaalhooldusametnikule.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 03.03.2012 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-2122 tunnistati S.U süüdi KarS § 120, § 121 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle vangistus 2 aastat.

Vangistus jäeti kohaldamata tingimusel, et S.U 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Lisaks kohustas kohus KarS § 75 lg 2 p 2 alusel S.U käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kohtuotsus jõustus 22.03.2012.

10.07.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Maris Mõttus kohtule erakorralise ettekande. Ettekande kohaselt on S.U rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 07.07.2014 laekus ametnikule ühelt tuttavalt eraisikult informatsioon, et 06.07.2014 tarvitas S.U Koeru alevikus ühes seltskonnas viibides alkoholi. Informatsiooni andja sõnul on S.U katseajal varemgi alkoholi tarvitanud. Hooldualune tunnistas kriminaalhooldusametnikule kirjalikult, et jõi 06.07.2014 kaks lonksu siidrit. Ametnikule on varemgi tulnud vihjeid selle kohta, et S.U tarvitab katseajal alkohoolseid jooke, kuid joobe kontrollimistel ei ole temal joovet tuvastatud. Samas on süüdimõistetu ametnikule mõned kuud tagasi suuliselt tunnistanud, et on paaril korral joonud õlut. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et S.U-le mõistetud karistust ei ole veel otstarbekas täitmisele pöörata – tema katseaeg on kulgenud rahuldavalt, registreerimiskohustust on S.U täitnud üldiselt korrektselt, uusi kurija/või väärtegusid ei ole karistusregistrisse kantud. Kriminaalhooldaja arvates on piisavaks meetmeks hooldusaluse käitumise mõjutamiseks katseaja pikendamine kahe kuu võrra.

Kohtu põhjendused

1. Asjas esitatud ja uuritud materjalid kinnitavad, et S.U-le kriminaalasjas mõistetud karistus - vangistus - jäeti kohaldamata üksnes tingimusel, et S.U talle mõistetud katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu, täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid ning kohustust mitte tarvitada alkoholi. Nii käitumiskontrolli nõudeid kui pandud kohustust pidi S.U kogu katseaja vältel täitma täpselt ning ilma eranditeta. Erakorralisele ettekandele lisatud S.U omakäeline seletus kinnitab, et süüdimõistetu on rikkunud talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu poolt alkoholi tarvitamist õigustavad asjaolud puuduvad.

2. Kohus on seisukohal, et S.U on teadlikult rikkunud talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Oma sellise käitumisega on S.U näida-

Kriminaalasi nr 1-12-2122

nud, et ta pole valmis elama õiguskuulekana. Seega esindavad õiguslikud eeldused S.U-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.

Arvestades kriminaalhooldaja veendumust, et karistuse täitmisele pööramine ei ole antud ajahetkel veel otstarbekas kogumis asjaoludega, et ettekanne kohustuse rikkumise kohta oli esmakordne ning muid kontrollnõudeid on süüdimõistetu täitnud korralikult, annab kohus S.U-le seekord veel võimaluse mitte vangi minna.

Kohus rahuldab kriminaalhooldaja ettepaneku ning kohaldab S.U suhtes leebemat mõjutusvahendit - katseaja pikendamist - ja seda erakorralises ettekandes taotletud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Lahesoo Kohtunik