3-14-50135/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 11.07.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50135 Haldusasi I.K.’i (K.) kaebus prokuratuuri kohustamiseks algatama kriminaalmenetlus. Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine. RESOLUTSIOON 1.Jätta I.K.’i riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 2.Saata määrus taotlejale.

Edasikaebamise kord Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

03.02.2014 sai Tallinna halduskohus I.K.’i kaebuse, millest nähtuvalt Pärnu maakohtus kriminaalasja menetluses tunnistajate ja I. K.’i (kui süüaluse) kohtuistungil antud (ja arvutisüsteemis salvestatud) ütlusi on keegi omavoliliselt, sisenedes kohtu serverisse, hiljem muutnud. Kaebaja väitel on ta sellega seoses teinud avalduse: 1) Pärnu maakohtule; 2) Riigiprokuratuurile; 3) Kaitsepolitseile; 4) Justiitsministeeriumile; 5) Õiguskantslerile; 6) Ringkonnakohtule; 7) Riigikohtu esimehele; 8) Politseija Piirivalveametile; 9) Peaministrile. Kaebaja soovib, et avalikul kohtuistungil tuvastataks institutsioon, kelle kohustuses on kaebuses märgitud teemaga seonduvalt toimetada menetlust. Samuti märgib kaebaja, et eesmärgiks ei ole tuvastada, millisel hulgal, mil viisil ja kelle poolt on tõendite hävitamisel, ametiseisundi kuritarvitamised toime pandud, vaid, kas selline juhus on riigi huvi ja kas peaminister ja teised eelpool toodud institutsioonid on kohustatud sekkuma ja võtma midagi ette, et takistada tuvastamata isikute poolt tõendite muutmist. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. 17.02.2014 määrusega kohus jättis kaebuse käiguta 25.02.2014 saabunud vastuses 17.02.2014 määrusele kaebaja täpsustas, et asjas on vastustajaks peaminister ja et isik soovib esitada HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt kohustamiskaebust. Lisaks kaebaja kordas algses kaebuses esitatud väiteid.

2

24.04.2014 määrusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta Kaebaja on 24.04.2014 määruse kätte saanud 28.04.2014 ning 05.05.2014 vastanus kohtumäärusele. 05.06.2014 kohtunõudega (koopia edastati teadmiseks I. K.’ile) küsis kohus Riigiprokuratuurilt ja Põhja Ringkonnaprokuratuurilt täiendavat informatsiooni kaebuse nõuetekohasuse, sh kaebeõiguse ja halduskohtu pädevusse kuuluvuse kontrollimiseks. Kohus palus teatada, kas I. K. on kaebuses kirjeldatud teemaga seonduvalt avaldusi/taotlusi esitanud, ning esitada asjassepuutuvate dokumentide koopiad. 12.06.2014 vastuses kohtunõudele on Riigiprokuratuur esitanud nimekirja, milles on loetletud I. K.’i pöördumised Riigiprokuratuuri poole. Lisatud on Riigiprokuratuuri vastusvõi edastuskirjade koopiad. Vastuses on kinnitatud, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri I. K. pöördunud ei ole. 25.06.2014 sai kohus I. K.’i menetlusdokumendi. 07.07.2014 tagastas kohus I.K.’i kaebuse läbivaatamatult ning jättis I.K’i riigi õigusabi taotlus esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata. 10.07.2014 esitas I.K. Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Koos taotlusega esitas kaebaja ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine I.K.’ile ei ole põhjendatud.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel HKMS 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi andmise üheks tingimuseks taotleja majanduslik olukord, mis ei võimalda taotlejal endale asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta taotleja majanduslikku seisundit arvestamata. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene; RÕS § 7 lg 1 p 12 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. HKMS § 111 määratleb menetlusabi andmise tingimused: Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (lõige 1). Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (lõige 3).

I.K. on märkinud, et soovib riigi õigusabi Tallinna Halduskohtu 07.07.2014 määrusele määruskaebuse esitamiseks ning isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus on seisukohal, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuse esitamine Tallinna Halduskohtu tagastamise määruse peale ei ole õiguslikult keeruline ning taotlejal on võimalik ise esitada Tallinna Halduskohtu tagastamise määruse peale määruskaebus omamata selleks õigusalaseid eriteadmisi.

3

Kohus selgitab, et HKMS § 205 sätestab määruskaebusele esitatavad nõuded. Selle kohaselt märgitakse määruskaebuses: määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev ja haldusasja number; mille kohta või kelle suhtes määrus tehti; määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses halduskohtu määrust vaidlustatakse ja missugust lahendit taotletakse; määruskaebuse põhjendus; andmed riigilõivu tasumise kohta. Määruskaebuse põhjenduses tuleb märkida: faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane; viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada. Seega on kaebajal võimalik ise esitada Tallinna Halduskohtu 07.07.2014 kohtumääruse peale määruskaebus. Kohus selgitab, et määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu Riigilõivuseaduse § 571 lg 6 kohaselt 15 eurot. Juhul, kui isik on maksejõuetu ning ei ole võimeline riigilõivu tasuma, võib ta esitada taotluse menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlusele peab kaebaja lisama teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad.

Halduskohtul on ka omal algatusel kohustus välja selgitada olulised asjaolud, tagada igas menetlusstaadiumis, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning selgitada isikutele tema õigusi ja kohustusi jm asjaolusid. Seega peab kohus tagama selle, et tähtsust omavad asjaolud ei jääks välja selgitamata põhjusel, et taotluse esitanud isik on oma õigustes kogenematu.

Kohus on seisukohal, et käesolevatest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning taotleja riigi õigusabi taotlus ei ole põhjendatud. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et I.K.’i kaebus ei omaks halduskohtus eduväljavaadet ka advokaadi abiga. Seega asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5).

Kuna määruskaebuse esitamine ei ole õiguslikult keeruline, kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi ning kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebaja võimalus enda õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Kaebaja 10.07.2014 esitatud taotlusest nähtub, et kaebaja soovib ennistada Tallinna Halduskohtu 07.07.2014 kohtumääruse vaidlustamise tähtaja – 15 päeva. Kohus selgitab, et HKMS § 71 sätestab menetlustähtaja ennistamise. Selle kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (lõige 1). Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes (lõige 2). Tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus oleks tulnud teha menetlustoiming (lõige 3). Samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse (lõige 4).

Kohus selgitab, et Tallinna Halduskohtu 07.07.2014 tagastamise määrus jõustub 24.07.2014. Kui kaebaja esitab sellele määrusele määruskaebuse hiljem kui 24.07.2014 peab kaebaja esitama koos määruskaebusega Tallinna Halduskohtule ka tähtaja ennistamise avalduse. Tähtaja ennistamise avalduses tuleb välja tuua tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Kuna Tallinna Halduskohtu 07.07.2014 kohtumääruse vaidlustamise tähtaeg ei ole möödunud, siis ei ole võimalik kohtul kaebaja taotlust menetlustähtaja ennistamiseks läbi vaadata.

4

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik