3-14-51422/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-51422 Kohtuasi J.R. kaebus kohtute tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada J.R. kaebus.

2. Saata määrus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. J.R. on 06.07.2014 koostanud Tartu Halduskohtule adresseeritud kaebuse, milles ta kurdab, et Tartu Halduskohus ei anna talle õigusabi, on jätnud kaebuse käiguta ja määranud tähtaja riigilõivu tasumiseks, Tartu Ringkonnakohus ja Riigikohus on jätnud menetlusabi puudutavad määruskaebused ja taotlused rahuldamata ning samuti koheldakse teda ka teistes kohtutes. Veel kurdab ta, et ehkki teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine on kuritegu, on lõpmatu hulk erinevate kohtunike suhtes uurimisorganitele esitatud kuriteokaebusi jäetud käiguta ning menetluse mittealgatamise vaidlustamiseks ei ole antud riigi õigusabi. Kaebaja leiab, et sellega on kohtuvõim näidanud omavoli, rikkunud põhiseadusest tulenevat kaebeõigust ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 3 kehtestatud piinamise keeldu. Preventiivsele huvile toetudes palub ta, et tuvastataks tema ebainimlik kohtlemine ajavahemikul 2008 kuni 2014.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult niisuguse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, mille suhtes pole seadusega ette nähtud teistsugust menetluskorda. Sama seadustiku § 6 lg 1 ja 2 kohaselt on haldusaktiks ja toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, vaid haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping sama seaduse § 95 tähenduses ja üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt ning haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik õiguslikus suhtes.

3. Kaebusest nähtuvalt pole selle esitaja rahul kohtute ja uurimisasutuste tegevusega ning viitab seejuures mitmetele tema suhtes tehtud konkreetsetele kohtulahenditele. Kohtud ja uurimisasutused tegeutsevad küll avalikes huvides, kuid tegemist pole haldusülesannet täitvate haldusorganitega. Seetõttu ei saa nende tegevust üldjuhul halduskohtus ka vaidlustada. Kohtulahendite ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamist reguleerivad vastavad menetlusseadustikud. Neis kehtestatu kohaselt on riigi õigusabi saamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud kohtumäärust võimalik vaidlustada kõrgema astme kohtus. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale saab esitada kaebuse prokuratuurile. Vastava kaebuse rahuldamata jätmise peale saab edasi kaevata Riigiprokuratuuri ja ringkonnakohtusse.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohaselt peab halduskohus kaebuse määrusega tagastama, kui selle lahendamine ei ole tema pädevuses. Eeltoodu kohaselt ei ole J.R. kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. Seega tuleb see jätta läbi vaatamata ja kaebajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane