4-13-4478/131 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2014 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-4478 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Väärteoasi S.U KarS § 262 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 8. aprilli 2014 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik S.U Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur

Menetlusalune isik

S.U (isikukood: xxx). Eesti Vabariigi

kodanik; elukoht: XXX, ei tööta, töövõimetuspensionär

töövõimekaotusega 50%. Väärtegude eest karistatud kuuel korral.

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 8. aprilli 2014 otsus muutmata. Jätta

2. S.U

apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. selles, et tema: Viru Maakohus arutas S.U süüdistusi KarS § 262 järgi

- 20.05.2013 kell 06.00 avalikus kohas Lääne-Viru maakonnas Tapa linnas Turu tn 3 maja juures tülitas pahatahtlikult ja sõimas ebatsensuursete sõnadega t, helistades talle läbi X elavat R.B. XX fonoluku. Oma teoga rikkus S.U avalikku korda ja Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid.

2 - -Viru maakonnas Tapa linnas Turu tn 3 maja juures 21.05.2013 kell 06.00 avalikus kohas Lääne tülitas pahatahtlikult ja sõimas läbi fonoluku ebatsensuursete sõnadega maja elanikku R.B. t. Oma teoga rikkus avalikku korda, . Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid

- 21.05.2013 kell 07.15 Lääne maakonnas Tapa linnas Rakvere tee 4 solvas ja sõimas -Viru erinevate ebatsensuursete sõnadega avalikus kohas A.P. i. Oma teoga S.U rikkus avalikku korda ning eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid.

- -Viru maakonnas Tapa linnas Turu tn 3 maja juures 21.05.2013 kell 14.00 avalikus kohas Lääne tülitas pahatahtlikult elavat R.B. t, sõimates teda läbi fonoluku ebatsensuursete sõnadega. Oma teoga rikkus S.U avalikku korda, Tapa

. valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid

- 21.05.2013 kell 19.15 Lääne linnas Rakvere tee 4 solvas ja sõimas -Viru maakonnas Tapa erinevate ebatsensuursete sõnadega avalikus kohas A.P. i. Oma teoga rikkus S.U avalikku korda ning eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid.

- 21.05.2013 kell 19.20 Lääne Viru maakonnas Tapa linnas Rakvere tee 4 solvas ja sõimas - erinevate ebatsensuursete sõnadega avalikus kohas T.E. t. Oma teoga rikkus S.U avalikku korda ning eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid.

- -Viru maakonnas Tapa linnas 1. Mai pst- 23.05.2013 kell 10.40 avalikus kohas Lääne l tülitas pahatahtlikult R.B. t, karjudes tema peale ja sõimates teda ebatsensuursete sõnadega. Oma teoga rikkus S.U . avalikku korda, Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid

- 24.05.2013 kell 16.30 Lääne Viru maakonnas Tapa linnas Rakvere tee 4 solvas ja sõimas - erinevate ebatsensuursete sõnadega avalikus kohas A.P. i ning tema abikaasat Y.P. i. Oma teoga

rikkus S.U d tavade ja heade kommete vastu, avalikku korda ning eksis üldtunnustatu rikkudes Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 nõudeid.

- 25.08.2013 kell 22.30 Lääne-Viru maakonnas Tapa linnas Roheline tn 12 kolkis V.A. akna taga,

sõimas teda ja häiris tema öörahu, millega rikkus avalikku korda. Kasutas V.A. suhtes ebat S.U sensuurseid väljendeid, rikkus Tapa valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1,3 nõudeid.

2. Viru Maakohtu da 08.04.2014 otsusega tunnistati S.U süüdi KarS § 262 järgi ning te karistati S.U aresti kandmise alguseks loeti 08.04.2014. arestiga 27 päeva.

MAAKOHTU OTSUSE SISU

3. Kohus luges menetlusaluse isiku S.U süü temale esitatud 9 väärteosüüdistuse episoodis tõendatuks tunnistajate R.B. A.P. i, E.L. e, T.E. , Y.P. i ja V.A. ütlustega, milliste õigsuses puudus

kohtul põhjus kahelda, sest kõik nimetatud tunnistajad kirjeldavad S.U käitumist üldjoontes sarnaselt (sõimas väga ebatsensuursete sõnadega). Lisaks sellele tunnistas S.U kohtuistungil oma süüd osaliselt nendes väärteoepisoodides, mis puudutavad tema endist ämma R.B. t. Kohus leidis, et S.U süü temale esitatud väärteosüüdistustes on tõendatud lisaks veel tema enda kohtuvälises menetluses antud süüd omaksvõtvate ütlustega.

3.1 Subjektiivsest küljest on menetlusalune isik väärteod R.B. suhtes toime pannud kavatsetusega (ta tahtiski R.B. t kui Tapal väga lugupeetud inimest spetsiaalselt solvata ja häbistada ning karjus

kõvasti, et kõik ümberringi kuuleksid) äärteod ülejäänud isikute suhtes on ta toime pannud . V otsese tahtlusega.

3

3.2 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud S.U käitumises puuduvad. Kohtul puudus põhjus mitte nõustuda S.U suhtes koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis sisalduva eksperdi arvamusega.

3.3 S.U karistamist arestiga põhistas kohus järgmiselt. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. S.U on toime pannud 9 sarnast avaliku korra rikkumist isikute

suhtes, kellega tal on elukondlikul pinnal olnud aastatepikkune kokkupuude (endine ämm,

aiamaanaabrid, majanaaber). Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku karistust kergendab süü osaline tunnistamine R.B. t puudutavates väärteoepisoodides. KarS § s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. S.U -

on verbaalselt vägivaldse käitumisega, mida ta ka ise on oma kohtuvälises menetluses antud ütlustes tunnistanud, öeldes, et ta sõimab alati ebatsensuursete sõnadega. S.U ei kahetse toimepandud väärtegusid, vaid õigustab nende toimepanemist. Kohtulikul uurimisel on tõendamist

leidnud see, et S.U on väärtegusid toime pannes olnud alkoholijoobes. Arvestades 8

väärteo toimepanemist ajavahemikul 20.05. 24.05.2013 erinevate isikute suhtes ja mõne isiku -

suhtes korduvalt, on põhjust asuda seisukohale, et isikul on tekkinud karistamatuse tunne.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusalust isikut väärtegude toimepanemise eest karistatud 6 korral, sealjuures väärib eraldi märkimist, et teda on ühel korral karistatud ka KarS § 262 järgi, määratud rahatrahvid on tal kõik eranditult tasumata. Eeltoodust tulenevalt ja muuhulgas

eripreventiivsetel kaalutlustel ei ole kohtu arvates karistuse eesmärke võimalik saavutada S.U karistamisega taaskord rahatrahviga kui kõige kergemaliigilise karistusega, kuna need

jäävad maksmata ega avalda talle seetõttu mingit mõju. Kohus leidis, et S.U-le tuleb karistuseks mõista arest ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas ja maksimaalmäärast väiksemas määras, s.o 27 päeva. Puutuvalt aresti asendamisse üldkasuliku tööga märkis kohus, et tulenevalt KarS § 69 lg 1 eeldab see süüdlase nõusolekut.

APELLATSIOON

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S.U, kes taotleb Viru Maakohtu tühistada otsuse

talle mõistetud karistuse osas.

S.U ei ole kategooriliselt nõus talle määratud 27 päevase arestiga. - S.U selgitab, et

põhjusteks, miks ta ei ilmunud 02.04.2014 kohtusse, oli rahapuudus. Viimasest hoiatas ta nii

sekretäri, kui ka kaitsjat. Samuti teavitas ta nsioni 05.04.2014. Veel märgib kohut, et saab pe apellant, et tema kirjutatud avaldusi politseis vastu ei võeta, need kaovad kuhugi või suletakse asja menetlemine, S.U aga saadetakse aresti kandma. Ka kohtus tunnistusi andnud R.B. , V.A.

, T.E. ja A.P. i ütlused langevad kokku selles, et S.U pannakse kas istuma või

psühhiaatriakliinikusse. selgitust, kuna ta elab üksi ja tal on pandud S.U palub kiiret kasvama juurviljad.

6. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele aega esitada oma kirjalikud seisukohad esitatud apellatsiooni osas kuni 01.07.2014. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooni , leiab, et maakohtu otsus . Oma otsust ga jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata põhjendab kohus järgnevalt. apellatsiooni

4 7.1 Maakohus leidis et S.U on toime pannud hinnates kogutud tõendeid nende kogumis,

koosseisupärase , õigusvastase ja süülise väärteo d d d d. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. 7.2 Apellatsioonis - aresti . ei nõustu S.U kategooriliselt talle mõistetud 27 päevase ga 7.2.1 Kohtukolleegium märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks

tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut

iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK p 9). Isiku süü hindamisel 3-1-1-13-11, tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS § s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS § - -s 58 loetletud karistust

raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK

nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Ringkonnakohus märgib, et süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama

tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). 7.2.2 Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine

on konkreetse karistusm itav. Maakohus arvestas asjaolu, et S.U äära liigi ja määra valikul jälg

on lühikese ajavahemiku toime pannud kaheksa väärteg jooksul u erinevate inimeste suhtes, alati ebatsensuursete mõne suhtes neist korduvalt. S.U on avaldanud, et sõimab

sõnadega Kohus märkis, et S.U on tekkinud karistamatuse tunne. . Ta ei kahetse

väärtegusid, vaid õigustab nende toimepanemist. Maakohus on osundanud sellelegi, et menetlusalust isikut on väärteo korras karistatud kuuel korral, sh ka KarS § 262 järgi, ent määratud rahatrahvid on eranditult tasumata. Seetõttu ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki arvestades võimalik karistada S.U rahatrahviga, sest see jääks tõenäoliselt tasumata ning mingit

mõju ei avaldaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et S.U-le mõistetud karistus – päevane arest, 27- on S.U poolt toime pandud 9 väärteoepisoodi ning

karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke arvestades põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud süütegudega. 8.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes -st 1 VTMS § 147 lg 1 p jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas