2-14-4445/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-4445 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 597,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja XXX...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-4445 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 597,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Hagiavaldus rahuldada. 2. Välja mõista XXX XXX kasuks igakuine elatis summas 177,50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot kuus alates 15.01.2014 kuni XXX täisealiseks saamiseni, so kuni 01.12.2028. 3. XXX tuleb XXX tasuda elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Palga alammäära muutumisel arvestatakse elatise summa ümber. 4. Elatis tuleb tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXX AS-is Swedbank, selgitus “lapse elatis“. 5. Jätta menetluskulud XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõue ja põhjendused XXX esitas 29.01.2014 Harju Maakohtule hagi XXX vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas alates 15.01.2014. Kostja ei ole oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust hageja ees kordagi täitnud.
2 Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista, kuna ta ei ole kindel kas hageja XXX on kostja laps. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 15.01.2014 seaduses sätestatud miinimumsummas. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos oma emaga. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna ta ei ole kindel kas hageja on tema laps. PKS § 82 alusel vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kohtule esitatud Eesti Perekonnaasutuses registreeritud sünni tõendi kohaselt on 01.12.2010 sündinud XXX isa XXX. Vanemal on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustus ülal pidada oma alaealist last. Seega on kostjal käesoleval ajal PKS 96 alusel hageja ülalpidamiskohustus. Kostja ei ole esitanud kohtule hagi isaduse vaidlustamiseks. Samuti ei ole kostja pöördunud iseseisvalt Kohtuekspertiisi Instituudi poole DNA ekspertiisi läbiviimiseks. Kui kostja soovib isadust vaidlustada, siis tuleb esitada kohtule vastav hagi ja, kui kohus tuvastab, et kostja ei ole lapse isa, puudub kostjal lapsega sugulussuhe ja kostjal ei ole lapse suhtes vanema õigusi ega kohustusi, sh PKS §-st 96 tulenevat ülalpidamiskohustust. Kuna elatis ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2014 aastal 177,50 eurot), siis kostjal tuleb hagejale tasuda elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Elatis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele alates 15.01.2014 summas 177,50 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega tuleb palga alammäära muutmisel arvestada elatise summa ümber. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik