4-14-3094/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2014, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-14-3094 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi Edgar Bloki kaebus Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse 01.04.2014 otsusele väärteoasjas nr 2210, 14, 000004

Kaebuse esitaja

Kohtuväline menetleja

Õiguslik alus

Menetlusalune isik EDGAR BLOK (ik: 38510045225) elukoht xxxx, ei tööta. Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post: kyllike.namm@namm.ee

Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei, korruptsioonikuritegude büroo, esindaja Aleksandr Pligunov, e-post: aleksandr.pligunov@politsei.ee

VTMS § 123, § 132 p 1, § 135; § 155, § 156

RESOLUTSIOON: Jätta Edgar Bloki kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse 01.04.2014 otsus väärteoasjas nr 2210, 14, 000004 muutmata.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa tegemisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav 14.07.2014. I Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse uurija Aleksandr Pligunov koostas menetlusalusele isikule Edgar Blokile 01.04.2014 otsuse väärteoasjas nr 2210, 14, 000004, sest menetlusalune isik Edgar Blok, 28.11.2013 kl 17.00- 28.11.2013 kell 18.00 xxxx, olles 2013. a toimunud xxxx kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste põhjal valitud xxxx liikmeks, kelle on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 45 lg 1 alusel õigus osaleda KOKS §-s 22 lg 1 fikseeritud volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel, olles seega ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 mõttesosales 28.11. 2013 KOKS § 17 lg 5 sätestatud keeldu eirates ametiisikuna xxxx istungil õiguslikke tagajärgi loova otsuse tegemisel, milleks oli vallavanema valimine. xxxx 28.11.2013 otsusega nr 18 E. Bloki isa A B tunnistati valituks xxxx ametikohale. Edgar Blok on xxxx A B seotud isik KVS § 7 lg 1 p 1 tähenduses, seega rikkus E.Blok KVS § 11 lg 1 p 1 sätestatud toimingupiirangu nõudeid, pannes toime KVS §

19 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1.2. Lisaks on otsuse kohaselt menetlusalune isik Edgar Blok, 19.12.2013 kl 16.00- 19.12.2013 kell 18.00 xxxx, olles 2013. a toimunud xxxx kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste põhjal valitud xxxx liikmeks, kelle on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 45 lg 1 alusel õigus osaleda KOKS §-s 22 lg 1 fikseeritud volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel, olles seega ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 mõttesosales 19.12.2013 KOKS § 17 lg 5 sätestatud keeldu eirates ametiisikuna xxxx istungil õiguslikke tagajärgi loova otsuse tegemisel, milleks oli xxxx vallavanema põhipalga kinnitamine summas 1840 eurot kuus. Edgar Blok hääletas vallavanema palga kinnitamise poolt. xxxx 19.12.2013 määrusega nr 11 määrati xxxx põhipalgaks 1840 eurot, mille tagajärjel xxxx palk suurenes 300 euro võrra. Edgar Blok on xxxx A B seotud isik KVS § 7 lg 1 p 1 tähenduses, seega rikkus E.Blok KVS § 11 lg 1 p 1 sätestatud toimingupiirangu nõudeid, pannes toime KVS § 19 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1.3. Lisaks on otsuse kohaselt menetlusalune isik Edgar Blok, 19.12.2013 kl 16.00- 19.12.2013 kell 18.00 xxxx istungil, olles 2013. a toimunud xxxx kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste põhjal valitud xxxx liikmeks, kelle on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 45 lg 1 alusel õigus osaleda KOKS §-s 22 lg 1 fikseeritud volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel, olles seega ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 mõttesosales 19.12.2013 KOKS § 17 lg 5 sätestatud keeldu eirates ametiisikuna xxxx istungil õiguslikke tagajärgi loova otsuse tegemisel, milleks oli xxxx vallavanemale preemia maksmine ühe kuupalga ulatuses. Edgar Blok hääletas vallavanemale preemia maksmise poolt. xxxx 19.12.2013 määrusega nr 29 otsustati maksta xxxx A B preemiat ühe kuupalga ulatuses. Edgar Blok on xxxx A B seotud isik KVS § 7 lg 1 p 1 tähenduses, seega rikkus E.Blok KVS § 11 lg 1 p 1 sätestatud toimingupiirangu nõudeid, pannes toime KVS § 19 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse uurija Aleksandr Pligunov 01.04.2014 otsusega väärteoasjas nr 2210, 14, 000004 määrati menetlusalusele isikule Edgar Blokile Korruptsioonivastase seaduse § 19 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, so 300 eurot. Otsuse kohaselt on KVS § 19 järgi kvalifitseeritud väärteod toime pandud mitme teoga, karistus määrati KarS 56 lg 1 ja § 64 lg 1 kohaselt KVS § 19 järgi.

2. 21.04.2014 esitas menetlusalune isik Edgar Blok Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse uurija Aleksandr Pligunov 01.04.2014 otsusele väärteoasjas nr 2210, 14, 000004. Menetlusalune isik Edgar Blok pöördus kohtu poole, et tühistada 01.04.2014.a otsus väärteoasjas nr 2210,14,000004, lõpetada Edgar Bloki suhtes väärteomenetlus väärteoasjas nr 2210,14,000004 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega või alternatiivselt lõpetada Edgar Bloki suhtes väärteomenetlus väärteoasjas nr 2210,14,000004 VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Jätta kõik Edgar Bloki menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

3. Kaitsja ei nõustu Edgar Bloki suhtes koostatud väärteo otsusega. Kaitsja leiab, et Edgar Blokile etteheidetavas teos väärteotunnused puuduvad.

3.1. Kaitsja leiab, et oluliselt on muudetud väärteoasja otsuse sõnastust võrreldes protokolliga ning kohtul tuleb hinnata, kas võrreldes protokolliga on otsuses teokirjeldus korrigeeritud või mitte. Kaitsja sõnul on võrreldes protokolliga otsuses teokirjeldust korrigeeritud, millisest johtuvalt oleks pidanud VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muutma või koostama uue väärteoprotokolli ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks (vt ka Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-1-1-84-07).

3.2. Lisaks leiab kaebuse esitaja punktis 6.1 otsuses sisaldunud KOKS § 17 lg 5 sõnastuse, kohaselt käsitleb nimetatud paragrahv üksikaktide arutamist, kinnitades, et xxxx 19.12.2013 määruse nr 11 näol on tegemist üldaktiga KOKS § 7 lg 1 tähenduses. Viidates viimasele paragrahvile kaitsja leiab, et Edgar Blok ei rikkunud vastava üldakti osas hääletades KVS-s §

11 lg 1 p 1 sätestatud toimingupiirangut, sest tegemist on vallavolikogu üldaktiga, milline reguleeris üldiselt ning isikut konkretiseerimata xxxx kui ametiisikule töötasu määramist. Kaitsja peab põhjendatuks viidata ka KVS §-le 11 lg 3 p 1, millest tuleneb, et toimingupiiranguid ei kohaldata õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel.

Kaitsja leiab, et vaidlust ei saa olla selles, et vallavanema valimise puhul on tegemist isikuvalimisega KOKS § 45 lg 3 tähenduses. 28.11.2013.a xxxx istungiprotokolli päevakorrapunktist 6 (vallavanema valimine) nähtub, et toimus salajane hääletamine ning häälte lugemisel selgus, et vallavanema kandidaat A B sai poolt 7 ning A E poolt 6 häält. Kõnealusel vallavolikogu istungi kvoorumilehe kohaselt osales 28.11.2013.a vallavolikogu istungil kokku 13 liiget. Seega puudub igasugune alus väitmaks, et Edgar Blok’i osalemisest johtuvalt osutus valituks xxxx ametikohale A B (vt protokolli sõnastus, milline otseselt seob

Edgar Blok’i poolse hääletamisel osalemise: „/…/ Selle tulemusel 28.11.2013.a osutus A. B valituks xxxxx ametikohale“). Lisaks tuleb rõhutada, et vastaval isikuvalimisel hääletati ülesseatud kandidaatide poolt, mitte vastu, millisest johtuvalt, olukorras, millised Edgar Blok hääletas vallavanema kandidaadiks ülesseatud A E poolt, ei osalenud ta otsuse tegemisel endaga seotud isiku suhtes KVS § 11 lg 1 p 1 tähenduses, see tähendab, ta ei hääletanud endaga seotud isiku poolt ega endaga seotud isiku vastu, millist saaks käsitleda kui otsust ametiisikuga seotud isiku suhtes.

3.3. Lisaks leiab, kaitsja, et kuna kohtuväline menetleja on kõigi kolme episoodilise tegevuse kvalifitseerinud KVS § 19 järgi, oli kohustuslik tuvastada, et Edgar Blok on kirjeldatud teo toime pannud kavatsetult või vähemalt otsese tahtlusega, milline koosseisuline tunnus ei ole protokollis ega ka otsuses käsitlemist ning seeläbi tuvastamist leidnud. Riigikohus on korduvalt (nt lahendus kohtuasjas nr 3-1-1-50-08) märkinud, et väärtegude kui süütegude puhul on vajalik kontrollida 3-astmelist deliktistruktuuri, s.o vastavalt KarS §-le 2 lg 2, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused. Nendest kasvõi ühe puudumisel tuleb väärteomenetlus obligatoorselt lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Subjektiivse koosseisu tunnused kuuluvad deliktistruktuuri 1. astmesse, s.o süütekoosseis. Riigikohtu lahendist kohtuasjas nr 3-1-1-75-10 tuleneb, et juhul, kui kohtuvälise menetleja lahendis sisalduvast teokirjeldusest ei tulene ja väärteomenetluse raames pole tuvastatud isiku teo vastavus süüteokoosseisule, siis tuleb KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6). Arvestades, et käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja tõendanud Edgar Blok’i kavatsetust, otsest tahtlust xxxx 19.12.2013.a otsuse nr 29 vastuvõtmisel ning vastavat rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses, tuleb väärteomenetlus kõigis episoodides Edgar Blok’i suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3.4. Lisaks osundab kaebuse esitaja kaebuse punktis nr. 7 tõenditele, viidates sellele, et väärteoprotokolli toimepanemise asjaolud on tõendatud tunnistaja H K 26.02.2014 ülekuulamise protokolliga, xxxx 29.01.2014 a. vastusega täiendavale päringule nr. 16-1/72; xxxx 11.02.2014 vastusega täiendavale päringule nr. 16-11/83; xxxx 29.01.2014 a. vastusega päringule nr. 16-1/54, kuid väärteootsuses on tõendite loetelus xxxx 28.11.2013 ja 19.12.2013 toimunud istungite protokollid ning väärtegude toimepanemise tagajärjel vastuvõetud õigusaktid. Samuti osutab kaitsja ülalnimetatud kaebuse punktis asjaolule, et väärteootsusest ei selgu, millise sisu ja eesmärgiga on esitatud päringud nr. 16-1/72, 16-11/83 ja 16-1/54.

3.5. Kaebuse punktis nr. 9 taotleb kaitsja alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist VTMS §

30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutusel, tuletades otstarbekuse KrMS §-st 202, viidates avaliku huvi puudumisele. Kaebuse punktis nr. 9 viitab kaitsja asjaolule, et kahetsusväärselt ei viidanud kohtuväline menetleja väärteoprotokollis ega otsuses xxxx 30.01.2014 määrusele nr 2 ning xxxx 30.01.2014 otsusele nr. 29, millega tunnistati kehtetuks väärteoasja tõendiks olnud xxxx määrus ja otsus ( preemia maksmise osas).

3.6. Kaebuse punktis nr 10 väidab kaitsja, et viimasele on arusaamatu, kas kohtuväline menetleja peab vajalikuks mõista iga Edgar Blokile süüks arvatud episoodi eest eraldi karistuse või mitte. Kaebuse esitaja leiab, et karistuse mõistmine Edgar Blokile on ebaselge.

4. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikes vastustes menetlusaluse isiku Edgar Bloki kaebusele on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebuse esitajale määratud rahatrahv summas 300 eurot tuleb jätta muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et ükski kaebuse esitaja väide ei anna alust otsust tühistada.

II Kohtu põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et Edgar Bloki kaebus tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata.

Korruptsioonivastane seadus (KVS) § 19 näeb ette, et ametiisiku poolt toimingupiirangu või toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

KVS § 11 lg 1 kohaselt ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; KVS § lg kohaselt toimingupiiranguid ei kohaldata: 1) õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvet loetakse käesoleva seaduse tähenduses üldaktiks;

6. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Edgar Bloki poolt väärteo toimepanemise vallavanema põhipalga hääletamisel osalemises xxxx 28.02.2013 määrusega nr 2, xxxx 19.12.2013 istungi nr 10 protokolliga, tunnistaja H. K ülekuulamise protokolliga, xxxx 19.12.2012 määrusega nr 11, preemia maksmise hääletamisel osalemises tõendatuks xxxx 19.12.2013 istungi nr 10 protokolliga, xxxx 19.12.3013 otsusega nr 29, tunnistaja H. K ülekuulamise protokolliga, xxxx valimiste hääletamisel osalemises xxxx 28.11.2013 istungi nr 9 protokolliga, xxxx 28.11.2013 otsusega nr 18, tunnistaja H. K ülekuulamise protokolliga.

7. Edgar Blok kohtuvälises menetluses ütlusi anda ei soovinud. Kohtuistungil ta selgitas, et tema ei ole väärtegusid toime pannud. Ta hääletas palga suuruse muutmise poolt ametiisikule, kes ametisse valitakse, mitte konkreetselt A. B poolt. Preemia maksmisel tõusetus küsimus, kas tal on eetiline hääletada ja vallasekretär leidis, et tema ei näe probleemi, mille tõttu tema võttis hääletamisest osa.

Tunnistaja H K kinnitas kohtuistungil, et tema juhtis volikogu istungil Edgar Bloki tähelepanu sellele, et ei ole eetiline hääletada lähedase isiku palgatõusu ja preemia maksmise poolt. Tunnistaja väitel isik sellele ei reageerinud. Vallasekretär ainult kommenteeris, et ei näe probleemi. Tunnistaja kinnitas, et vallavanema hääletamine oli salajane. Ta ei tea, kelle poolt hääletas Edgar Blok vallavanema hääletamisel.

8. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Edgar Bloki süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega, so vallavanema põhipalga hääletamisel osalemises xxxx 28.02.2013 määrusega nr 2, milles nähtub, et alates 01.04.2013 oli vallavanema põhipalgaks 1450 eurot. xxxx 19.12.2013 istungi nr 10 protokolliga, mille punkti 12 kohaselt otsustati xxxx palgajuhendi muutmine. xxxx kvoorumilehe kohaselt osales istungil 14 isikut.

Hääletamisel osales ka Edgar Blok, kes hääletas palga tõstmise poolt. xxxx 19.12.2013 istungil otsustati muuta xxxx 2013 aasta 28.02 määruse nr 2 xxxx palgajuhendi § 11 ja sõnastada järgmiselt: vallavanema põhipalk on 1840 eurot kuus. xxxx 19.12.2012 määrusega nr 11, milles nähtub, et alates 01.01.2014 on vallavanema palgaks 1840 eurot. Tunnistaja H. K ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistaja juhtis 19.12.2013 Edgar Bloki tähelepanu selle, et ei ole eetiline hääletada lähedase isiku palgatõusu ja preemia maksmise poolt.

Edgar Bloki enda ütlustega, et ta osales palga tõusu maksmise otsustamisel. Kohus loeb menetlusaluse isiku Edgar Bloki süü temale esitatud süüdistuses preemia maksmise hääletamisel osalemises tõendatuks xxxx 19.12.2013 istungi nr 10 protokolliga, mille punkti 13 kohaselt otsustati vallavanemale preemia maksmine. xxxx kvoorumilehe kohaselt osales istungil 14 isikut. Hääletamisel osales ka Edgar Blok, kes hääletas preemia maksmise poolt. xxxx 19.12.2013 istungil otsustati maksta preemiat vallavanem A B ühe kuupalga ulatuses tulemusliku töö eest eelneval neljal aastal. xxxx 19.12.3013 otsusega nr 29, milles nähtub, et võeti vastu otsus maksta vallavanem A B preemiat ühe kuupalga ulatuses tulemusliku töö eest eelneva neljal aastal.

Tunnistaja H. K ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistaja juhtis 19.12.2013 Edgar Bloki tähelepanu selle, et ei ole eetiline hääletada lähedase isiku palgatõusu ja preemia maksmise poolt. Edgar Bloki enda ütlustega, et ta osales preemia maksmise otsustamisel. Kohus loeb menetlusaluse isiku Edgar Bloki süü temale esitatud süüdistuses xxxx valimiste hääletamisel osalemises xxxx 28.11.2013 istungi nr 9 protokolliga, milles nähtub, et punkti 6 kohaselt otsustati xxxx valimine. xxxx kvoorumilehe kohaselt osales istungil 13 isikut.

Hääletamisel osales ka Edgar Blok, kuna häälte lugemisel selgus, et A B sai 7 poolthäält, A E sai 6 poolthäält. Sama protokolliga tunnistati A B valituks xxxx ametikohale. xxxx 28.11.2013 otsusega nr 18, tunnistati A B valituks xxxx ametikohale. Tunnistaja H. K ülekuulamise protokolliga, et vallavanema valimistel toimus salajane hääletus. Edgar Bloki ei vaidlusta asjaolu, et tema isaks on vallavanem A B ja et ta osales ka vallavanema valimiste hääletamisel.

Nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud, et A B osales kõigi süüdistuses märgitud otsustuste tegemisel. Kuna Edgar Bloki isaks on vallavanem A B, on tuvastatud, et Edgar Blok on A B seotud isik KVS § 7 lg 1 mõttes ning et kõik need süüdistuses esitatud otsustust on tehtud Edgar Blokiga seotud isiku suhtes ehk vallavanem A B suhtes. Tõendamist on leidnud, et vallavanema valimine, vallavanema palgamäära tõstmine ja preemia maksmine on otseselt seotud vallavanema majanduslike huvidega, konkreetsel juhul Edgar Bloki lähedase isiku huvidega, mistõttu on realiseeritud Edgar Bloki teo objektiivne koosseis.

9. Kaebuse punktis 6.3 kaitsja rõhutab, et Edgar Blok osaledes 28.11.2013. a toimunud xxxx istungil nr. 9, mille raames toimus xxxx valimine salajase hääletamise teel, kus xxxx ametikohale olid esitatud A E ja A B kandidatuurid, ei hääletanud Edgar Blok endaga seotud isiku poolt ega vastu, mida saaks käsitleda kui otsust ametiisikuga seotud isiku suhtes. Kohus kaitsja väitega ei nõustu. KVS § 11 lg 1 p 1 kohaselt ametiisikule on keelatud otsuse või toimingu tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seostud isiku suhtes. Korruptsioonivastase seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt otsuse tegemine hõlmab ka selle tegemises osalemise või selle suunamise (RK lahend 3-1-1-68-05). Eelpool mainitud istungi protokolli kohaselt osales hääletamisel 13 isikut ning ükski neist ei jäänud vallavanema hääletamisel erapooletuks. Seega Edgar Blokil oli võimalik hääletada kas A E või A B kasuks. Hääletades A B kasuks oleks Edgar Blok suunanud otsuse viimasega seotud isiku kasuks, mis aitaks kaasa A B xxxx saamisele. Hääletades A E kasuks, suunaks Edgar Blok otsuse A E kasuks, vähendades sellega A B võimalusi olla valitud xxxx ametikohale. Otsuseid tehes peab ametnik olema erapooletu (KVS § 1 lg 2), kuid asjaolu, et üks kandidaatidest on Edgar Bloki isa välistab viimase erapooletuse või objektiivsuse 28.11.2013 toimunud xxxx valimistel. Nii esimesel kui ka teisel juhul oleks Edgar Blok sisuliselt suunanud otsustusprotsessi viimasega seotud isiku suhtes. Kohus leiab, et Edgar Blok oleks pidanud ennast taandama otsuse tegemisest, et olla erapooletu.

10. Kaebuse punktis 6.1 on kaitsja seisukohal, et 19.12.2013 toimunud xxxx istungil võeti muuhulgas vastu otsus muuta xxxx 28.02.2013 määruse nr 2 „xxxx palgajuhend“ näol on tegu õiguse üldaktiga, kuid kohus leiab, et õiguse üldaktiks tuleb lugeda õigusakte, mis antakse piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, vaatamata akti nimetusele. See erand ei peaks laienema sellele, kui formaalse üldaktiga peaks reguleeritama üksikjuhtumit. Kõnealusel juhul arutas xxxx vallavanema palga tõstmist olukorras, kus juba eelnevalt oli volikogus olnud arutusel vallavanema valimine ning oli teada, et vallavanemaks saab Edgar Bloki isa A B (vallavanema valimine oli toimunud 28.11.2013 ja vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimus 19.12.2013 päevakorrapunkt nr 3 kohaselt, palga tõstmine vallavanemale toimus 19.12.2013

12. päevakorrapunktina). Kohus leiab, et antud juhul oli tegemist üksikjuhtumit reguleeriva formaalse üldaktiga, mille arutamisest ja otsustamisest oleks Edgar Blok pidanud ennast taandama KVS § 11 lg 1 p 1 alusel.

11. Isiku karistamine KVS § 19 rikkumise eest on võimalik üksnes siis, kui tegu on toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes või otsese tahtlusega. Seega tuleb maakohtul, kui ta tuvastab väärteoprotokollis nimetatud teo objektiivse õigusvastasuse, järgnevalt kontrollima ka isiku teo subjektiivset külge. Kohus leiab, et isik on teod toime pannud otsese tahtlusega (otsene tahtlus, kui ta teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda). Kohus leiab, et Edgar Blok teades, et kõik süüdistuses märgitud otsustused puudutavad tema lähedast isikut (isa), siis Edgar Blok oleks pidanud oma ametikohustuste täitmiseks vajalikust kvalifikatsioonist tulenevalt aru saama, et talle laienevad toimingupiirangud korruptsioonivastase seaduse mõttes ning ta peab end taandama üksikaktide (vallavanema valimine, preemia) arutamisest. Kohus leiab, et isik oleks pidanud ennast taandama ka vallavanemale palgatõusu hääletamisest (vt otsuse punkt 10). Edgar Blok ei järginud KOKS § 17 lg 5 ja 6 sätestatut, et tema volikogu liikmena ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt ning on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel.

Antud juhul oli Edgar Blokil võimalik teo keelatust vältida ja see eksimus ei olnud talle vältimatu. Kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult ka tahab seda. Niisiis on otsene tahtlus määratletud isiku kindla teadmise kaudu. KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduste mittetundmine ei välista tahtlust. Eeltoodud põhjendustel on tõendatud, et Edgar Blok pani väärteod toime otsese tahtlusega.

12. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Edgar Bloki väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

13. Kaebuse punktis nr. 9 taotleb kaitsja alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist VTMS §

30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutusel, tuletades otstarbekuse KrMS §-st 202, viidates avaliku huvi puudumisele. Kohus leiab, et väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele ei kuulu, kuna Edgar Bloki näol on tegemist isikuga, kellele põhiseaduse § 1 kohaselt on kõrgeima riigivõimu kandjaks olev rahvas usaldanud võimu 2013.a oktoobris toimunud xxxx kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, seega leiab kohus, et antud väärteoasjas on avalik menetlushuvi xxxx liikme Edgar Bloki suhtes olemas.

14. Kaebuse punktis nr. 9 viitab kaitsja asjaolule, et kahetsusväärselt ei viidanud kohtuväline menetleja väärteoprotokollis ega otsuses xxxx 30.01.2014 määrusele nr 2 ning xxxx 30.01.2014 otsusele nr. 29, millega tunnistati kehtetuks väärteoasja tõendiks olnud xxxx määrus ja otsus ( palga ja preemia maksmise osas). Kohus märgib, et xxxx 30.01.2014 määruse nr 2 ning xxxx 30.01.2014 otsusega nr. 29 oleks võimalik arvestada vaid karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 alusel, juhul kui eelpool nimetatud õigusaktide arutamine oleks toimunud menetlusaluse isiku algatusel. xxxx 30.01.2014 istungi protokollist nr 1 ei nähtu, et menetlusalune isik oleks vastava eelnõu esitanud, mistõttu on kohtuväline menetleja õigesti jätnud väärteoprotokolli koostamisel ja otsuse tegemisel nimetatud asjaolu arvestamata.

15. Kaebuse punktis 6.3 viitab kaitsja asjaolule, et antud väärteoasja otsuse sõnastus on protokolli omast põhjalikum ning väidab, et kohtul tuleb hinnata, kas võrreldes protokolliga on otsuses teokirjeldus korrigeeritud või mitte.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-10-14 kohaselt peab väärteoprotokollis olema sisustatud menetlusalusele etteheidetav tegu ehk faktilised asjaolud. Kohtu hinnangul nii väärteoprotokollis kui otsuses on kirjeldatud sama tegu, mida Edgar Blokile ette heidetakse. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole teokirjeldust korrigeerinud. Väärteootsuses kajastatud teod ja nende kvalifikatsioon on samad mis väärteoprotokollis. Väärteootsuse koostamisel on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks täpsustada väärtegude kirjeldust, tuues välja asjassepuutuvad sätted kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Sellise täpsustuse tegemine ei mõjutanud kvalifikatsiooni ega teo muid tehiolusid. Kohtuväline menetleja on subjektiivsele küljele viidanud nii väärteoprotokollis kui ka otsuses läbi blanketse KVS § 19 normi.

16. Kaebuse punktis nr. 7 kaitsja osundab tõenditele, viidates sellele, et väärteoprotokolli toimepanemise asjaolud on tõendatud tunnistaja H K 26.02.2014 ülekuulamise protokolliga, xxxx 29.01.2014 a. vastusega täiendavale päringule nr. 16-1/72; xxxx 11.02.2014 vastusega täiendavale päringule nr. 16-11/83; xxxx 29.01.2014 a. vastusega päringule nr. 16-1/54, kuid väärteootsuses on tõendite loetelus xxxx 28.11.2013 ja 19.12.2013 toimunud istungite protokollid ning väärtegude toimepanemise tagajärjel vastuvõetud õigusaktid. Samuti osutab kaitsja ülalnimetatud kaebuse punktis asjaolule, et väärteootsusest ei selgu, millise sisu ja eesmärgiga on esitatud päringud nr. 16-1/72, 16-11/83 ja 16-1/54. Oma kaebuses märgib kaitsja ekslikult, et tegemist on päringute numbritega, kuid tegelikult, on tegemist xxxx dokumendiregistri numbritega, mis olid omistatud xxxx poolt saadetud vastustele kohtuvälise menetleja päringutele. Need vastused sisaldavad väärteoprotokollis märgitud xxxx istungite protokolle määrust ja otsuseid, mis omavad tõenduslikku tähendust ning kaitsja oma kaebuses ei lükka seda ka ümber. Päringute nr. 3.1-1/15440-1, 3.1-1/18782-1 ning nr. 3.1-1/20815-1 näol on tegemist kohtuvälise menetleja päringutega, mille alusel xxxx on esitanud tõenduslikku materjali sisaldavaid vastuseid numbritega 16-1/72, 16-11/83 ja 16- 1/54. xxxx poolt saadetud vastused kohtuvälise menetleja päringutele sisaldavad ka dokumentide väljastamise aluseks olevate päringute numbreid. Kohtuvälise menetleja päring ei kanna tõenduslikku informatsiooni, vaid selgitab tõendi kogumise viisi, tõendades tõendi lubavust ning usaldusväärsust. Väärteootsuse tegemisel lähtus kohtuväline menetleja väärteotoimikus sisaldavatest tõenditest, mis ei sisaldanud menetlusealuse isiku ega kaitsja kaebuse punktis nr. 7 märgitud asjaolusid sisaldavaid vastuväiteid.

17. Kaebuse punktis nr 10 väidab kaitsja, et viimasele on arusaamatu, kas kohtuväline menetleja peab vajalikuks mõista iga Edgar Blokile süüks arvatud episoodi eest eraldi karistuse või mitte. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on selgitanud, miks koostati Edgar Blokile mitme väärteo toimepanemise eest üks väärteoprotokoll. VTMS § 68 lg 3 alusel ei ole see välistatud.

Antud juhul on kohtuväline menetleja KarS § 64 lg 1 alusel määranud ühe karistuse KVS § 19 rikkumise kohta. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja on eksinud KarS § 64 lg 1 kohaldamises, kuna KarS § 64 lg 1 ei tunnista n.ö süütegude üheliigilist kogumit ehk olukorda, kus isiku tegu täidab mitmel korral sama süüteokoosseisu tunnused. Arutatakse üheliigilist kogumit moodustavaid süütegusid koos, ei mõisteta isikule liitkaristust § 64 sätteid järgides, vaid ta tunnistatakse süüdi üksnes eriosa vastava paragrahvi järgiantud juhul KVS § 19 järgi. Kuna kohtuväline menetleja on määranud Edgar Blokile karistuse KVS § 19 järgi, järgides sanktsioonis ettenähtud karistusmäära, siis kohus leiab, et mõistetud karistus tühistamisele või muutmisele ei kuulu, kuna see vastab süütegude raskusele ja süüdimõistetu isikule. Isik on toime pannud kolm samaliigilist väärtegu, mistõttu tema karistamine 75 trahviühiku ulatuses summas 300 eurot, on igati kaalutletud, optimaalne ja õiglane karistus. Edgar Blok end toimepandud tegudes süüdi ei tunnista. Edgar Bloki käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Eripreventiivses mõttes ei ole Edgar Blok varem korruptsioonisüütegude eest süüdi mõistetud. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Sanktsiooni maksimummäär korruptsioonivastase seaduse § 19 järgi on 200 trahviühikut. Kohus leiab, et arvestades Edgar Bloki isikut ning süüteo toimepanemise asjaolusid tuleb Edgar Blokki karistada alla sanktsiooni keskmise määra jääva karistusega, millise karistuse on mõistnud kohtuväline menetleja.

18. Kohtuistungil kaitsja märkis, et kuna kohtuvälise menetleja ametnik, Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo esindaja Aleksandr Pligunov, on teinud enda poolt välja valitud tõenditega otsuse, siis on ta asja menetlemisel olnud erapoolik. Kaitsja väited rajanevad tunnistaja H K kohtuistungil antud ütlustele, et tunnistaja usub, et ta rääkis menetlejale ülekuulamisel, et palga maksmise ja preemia maksmise otsus on tühistatud, kuid kas see protokolli kirja sai, ta jääb vastuse võlgu. Kaitsja leiab, et tunnistaja ülekuulamise protokolli on jäänud märkimata, et preemia ja palga maksmise otsused on tühistatud. H. K avaldust ei ole toimikusse pandud, ei ole kirja pandud, mida tunnistaja räägib. Kui uurija on saanud teabe, siis ta ei nõua materjale välja. On aru saada, et kui uurija selle materjali sai, siis ei olnud ta enam pädev seda otsust tegema. Ta oleks pidanud taanduma.

Kohus leiab, et kaitsja poolt viidatud tõendite materjalide juurde lisamata jätmine, ei oma konkreetsete tegude toimepanemise suhtes sellist kaalu, kuna tõendi sisuks on vahetult süüteo tehiolusid kajastav teave. Kumbki nimetatud tõend viidatud kaalu vahetult süüteo tehiolusid kajastavale teabele ei anna. xxxx 30.01.2014 määruse nr 2 ning xxxx 30.01.2014 otsusega nr.

29 oleks kohtuväline menetleja saanud arvestada vaid karistust kergendava asjaoluna KarS §

57 lg 2 alusel, juhul kui eelpool nimetatud õigusaktide arutamine oleks toimunud menetlusaluse isiku algatusel (vt põhjendust otsuses punkt 14). Kohus leiab, et kaebuse esitaja väited ei anna alust tuvastada, et kohtuväline menetleja oli asja menetlemisel erapoolik.

Teadaolevalt on kaebuse esitajal võimalik asja uuesti läbivaatamiseks pöörduda kaebusega maakohtusse, millist õigus kaebuse esitaja on ka kasutanud. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta kaebuse esitaja kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse 01.04.2014 otsus väärteoasjas nr 2210, 14, 000004 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik