3-14-51353/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-51353 Kohtuasi u kaebus nõuetele mittevastavate elamistingimustega Tallinna Vangla poolt tekitatud 13000 euro suuruse kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada u kaebus. 2. Saata määrus kaebajale ja vastustajale teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 1. 20.04.2014 koostas Viru Vangla kinnipeetav (edaspidi kaebaja) Tallinna Vanglale adresseeritud nõude, milles soovis ebainimliku ja alandava kohtlemisega tekitatud 13 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Ta väitis, et kahju tekkis kuna ajavahemikul 09.07.2008 kuni 17.06.2010 hoiti teda kuuekohalises kambris, kus oli ühe isiku kohta põrandapinda alla kolme ruutmeetri. 2. 29.06.2014 koostatud kaebuses teatas kaebaja, et Tallinna Vangla pole kahjunõuet õigeaegselt läbi vaadanud ja palus, et nõuetele mittevastavate elamistingimustega tekkinud kahju eest mõistaks 13 000 euro suuruse hüvitise välja kohtus. Oma nõuet pidas ta tähtaegselt esitatuks. Seejuures ta väitis, et arvas olevat oma õigused tagatud ja pidas kahjunõude esitamist ebaotstarbekaks, kuni sai Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendiast Tunis vs Eesti teada, et siseriiklik õigus on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja vangla on teda ruumipuudusega piinanud.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-de 1, 3 ja 8 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel selgitama välja vaidluse eseme ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 4 kohustab kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 4. Kaebuse esitaja on Viru Vanglas viibiv kinnipeetav, kes soovib saada hüvitist Tallinna Vanglalt. Vangistusseaduse § 1’ lg 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui nõude kohtueelseks lahendamiseks kehtestatud korrast on kinni peetud. Kohtusse pöörduja ei ole järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui ta pole vastavat taotlust esitanud tähtaegselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt taotluse läbi vaatamata jätmisega, siis ei ole ka hilisem kaebus lubatav. 5. Kohtueelsete kahju hüvitamise nõuete esitamise korda reguleerib riigivastutuse seadus. Selle § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal isik kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega ei luba seaduseandja kahju hüvitamise nõuete esitamist siis, kui on möödunud enam kui kolm aastat päevast, mil vastav isik talle tekkinud kahjust ja selle põhjustajast teada sai ning välistab vastavate nõuete esitamise juhul, kui kahjust ja selle tekitajast teada saamisest pole küll veel nii palju aega möödunud, kuid kahju tekitanud haldusakt anti või toiming sooritati enam kui kümme aastat tagasi. Juhul, kui tõlgendada sätet selliselt nagu käesoleva kaebuse esitaja seda soovib, piisanuks üksnes kümne aastase kaebetähtaja määramisest ega oleks olnud vajadust lisada vastavasse seadusesättesse veel juurde ka kahjust ja selle põhjustajast teada saamise ajaga seotud tingimust. 6. Kohtu järelepärimise peale Tallinna Vanglast saadud vastusest ja hiljem lisatud dokumendist nähtuvalt pole kaebaja kohtueelset nõuet küll tähtaegselt lahendatud, kuid 11.07.2014 on siiski tehtud otsustus nr 5-18/14/11857-4, millega tagastati tema kahjunõue põhjusel, et see oli esitatud tähtaja olulise rikkumisega ning taotleja pole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tingiks selle ennistamise. Nende seisukohtadega tuleb nõustuda. Kaebaja nõue tuleneb ajavahemikul 09.07.2008 kuni 17.06.2010 Tallinna Vanglas valitsenud elamistingimustest. Seega pidi ta kahjust teada saama juba Tallinna Vanglas viibides. Vangla jätkuva õigusvastase tegevuse korral hakkas kahjuhüvitise nõude esitamise kolme aastane tähtaeg kulgema seega hiljemalt sellest vanglast lahkumisele järgneval päeval ehk 18.06.2010. Kuna taotlus vanglale on koostatud alles 20.04.2014 ja registreeritud 22.04.2013, on riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 ettenähtud kaebetähtaeg oluliselt ületatud. 7. Nõustuda tuleb Tallinna Vanglaga ka selles, et käesoleval juhul puuduvad objektiivsed põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Eelnevalt juba viidatust nähtuvalt lähtub kaebaja päevast, kui talle said teatavaks teise kinnipeetava suhtes sarnase juhtumi kohta tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse seisukohad. Seejuures on tal aga jäänud tähelepanuta, et seaduseandja pole pidanud võimalikuks kaebetähtaja arvestamist ajast, mil isik sai arusaamise vaidlustatu õigusvastasuse kohta. Kuna vastava teadmise puudumine ei takista õigeaegset halduskohtusse pöördumist, ei võimalda kohtupraktikas juurdunud seisukohad sellest lähtuda ka kaebetähtaja ennistamise üle otsustamisel. Kaebaja näol on tegemist isikuga, kes on esitanud vanglatele ja halduskohtutesse varem mitmeid erinevate nõuetega kaebusi ning seeläbi on vastavad menetluskorrad talle ka hästi

teada. Riigivastutuse seaduses seaduseandja poolt kehtestatud kolme aasta pikkune kahjunõude esitamise tähtaeg on piisavalt pikk selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik asjasse süveneda, teha vajalikud valikud ning seejärel oma kaebeõigust efektiivselt ja kõigi nõuete kohaselt realiseerida. Siinkohal väärib tähelepanu ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-86-12, milles leiti, et põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei ole piiramatu. 8. Eeltoodust järeldub, et kaebaja ei ole kinni pidanud kahju hüvitamise nõude suhtes kehtestatud kohtueelsest korrast. Seetõttu ei saa Tartu Halduskohus tema kaebust menetlusse võtta ning peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult tagastama. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane