1-12-10437/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-12-10437

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

14.juul

il 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-10437 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Sigrid Nurm Asja läbivaatamise kuupäev 14.07.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne O.V tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu O V XXX . isikukood viibib Viru vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. O V .

Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

O.V Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja .12.2012 otsusega nr tunnistati süüdi

1-12-10437

200 lg 2 p 7

3 aastat vangistust. KarS § järgi karistusega KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti

1 aasta

2 aastat

Harju Maakohtu vangistust. Kars § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liideti mõistetud karistusele

Liivalaia kohtumaja 11 6.2012

.0 otsusega mõistetud ja kandmata karistus, 4 kuud ja 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti

4 kuud ja 27 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel tat aas

arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes mõistetud karistuse kandmise alguseks 22.07.2012.

Karistuse kandmise algus . 22.07.2012 ja l 19. .2014 õpp

Kinnipidamisasutuses O.V k isikul on ohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama ema juurde korterisse aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga.

Kinnipeetav omandas p xxx. õhihariduse Põhikooli ajal esines koolikohustuse täitmisega probleeme. Peale põhiharidus asus õppima , mida ei lõpetanud. Proovis veel e omandamist xxx

kahes kutseõppeasutuses, kuid erialad ei meeldinud. Viru Vanglas õpinguid 01.09.2013.a alustas abikoka erialal. Lõpetas vangistuse ajal eestikeele kursuse B1 tasemel.

O.V -2 kuud enne vangistust ametlikult xxxtöötas 1 s. Täitenõudeid on tasunud

kinnipeetava ema. Vabanemisel olemas töökoht toitlustusettevõtte , kus saab tööd s xxx abikokana. Varasem käitumine on näidanud, et tal on töötamise suhtes madal motivatsioon. Uue kuriteo risk seisneb varavastaste kuritegude toimepanemises.

Kinnipeetava isa xx xx , mida muutus kinn suri 2004 üledoosi tagajärjel pärast ipeetava käitumine probleemseks. Suhted emaga on olnud keerulised. Ema on ette heitnud poja vastutustundetut käitumist ja kinnipeetaval on olnud ootused, et ema teda üleval peaks. Tutvusringkonna moodustavad eakaaslased, kelle mõtteviisid on kriminaalsed ja paljud karistatud kriminaalkorras ning sõltuvusprobleemidega. Kuriteod on valdavalt sooritatud grupis. Elustiil on olnud risk iv, eer

teravate elamuste otsimine, hoolimatus

tagajärgede suhtes. Mitmed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning toime pannud ka Alkoholiseaduse vastaseid väärtegusid. 2008 2009.a oli alkoholi tarvitamise pärast suunatud Alaealiste komisjoni - otsusega xxx rehabilitatsiooni teenusele. O.V li enda sõnul ei tarbinud ta alkoho sagedasti ega palju, kuid tunnistab, et alkoholijoobes kadus kontroll ja peab kontrollima alkoholi tarbimise harjumusi. O.V on alustanud narkootikumide proovimist 14 eluaastal. On proovinud erinevaid narkootikume kuid püsivalt tarbis kanepit mida on enne vangistust enda sõnul 6 aastat teinud peaaegu iga päev. Kanepi tarvitamist probleemiks ei pea ning väidetavalt on see tema tutvusringkonnas normiks kujunenud. Vangistuse jooksul on läbinud sõltuvusuprobleemidega tegeleva sotsiaalprogrammi El . uviisitreening ning osalenud Corrigo sõltlaste tugigrupis Kinnipeetaval on lapsepõlvest südameprobleemid, mis ei nõua erikohtlemist. Suudab kohaneda erinevates olukordades ning oskab manipuleerida. Alkoholijoobes käitub impulsiivselt. Enda tahte saavutamiseks võib käituda vägivaldselt ning tunnistab, et ärritub kergesti. Ei sea pikki eesmärke ning tegeleb hetkeajel. On enesekindel edu saavutamise suhtes. Usub, et peab elama enda kehtestatud reeglite järgi, mitte ühiskonnas kehtestatud reegleid järgides. Vähendab ja õigustab enda rikkumisi. Viimase kuriteo pani toime katseajal. Mõistab reegleid kuid ei taha piirata enda käitumist nende jälgimisel. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58%. Viru Vangla ei toeta O.V

tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema xx xx korterisse aadressile xxx

´i . Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on rahuldavate elutingimuste korteriga. ga

Käesoleval ajal ela on nõus b korteris kinnipeetava ema, kes O.V vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxxs.

Prokurör t ennetähtaegseks vabanemiseks. ei toeta kinnipeetava taotlus

O.V taot

leb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

O.V

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.V isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

O.V distsiplinaarkaristust, mis puudutavad sigarettide mitte on kolm kehtivat selleks ette nähtud ajal ja kohas hoidmist.

O.V on kriminaalkorras karistatud 3 korda ( varavastased kuriteod). kõik Käesolevat

vangistust kannab eest grupis. Kurit suurenenud. röövimise egude vägivaldsuse raskusaste on Süüdimõistetu käitumist ja kuritegusid iseloomustab majandusliku kasu saamise eesmärk (lisaks on kuriteod toime pandud grupis). V

8 kehtivat karistust, sealhulgas neist äärteokorras on isikul

Alkoholiseaduse

järgi. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ning oli ka allutatud käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistusega , ja allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju a ning süüdimõistetu ei ole käitumiskontrolli ajal tõestada, et ta on valdanud suutnud

võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab isik karistust 20

12. a sooritatud kuriteo eest.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumidega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Süüdimõistetu tutvusringkonna moodustavad eakaaslased, kelle mõtteviisid on kriminaalsed ja paljud neist on karistatud kriminaalkorras ning on sõltuvusprobleemidega. Süüdimõistetu tunnistab, et alustas narkootikumide proovimist 14 eluaastal. On proovinud erinevaid narkootikume,

6 aastat. Kanepi tarvitamist probleemiks kuid püsivalt tarbis kanepit igapäevaselt ei pea ning väidetavalt on see tema tutvusringkonnas normiks kujunenud. Kohtu hinnangul eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral ja sõltuvusaineid tarvitades, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning O.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem O.V-le ei olnud tulemuslik määratud käitumiskontroll , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks O.V uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel töökoht j ) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue a ema toetus toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist eelneval katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseeru mise võimalusi. Ühtlasi tunnustab

kohus süüdimõistetut selle eest, et läbinud sõltuvusprobleemidega ta on kinnipidamisasutuses

tegelemiseks mõeldud sotsiaalprogrammid Samuti on tähelepanuväärne . , et kinnipeetav on läbinud riigikeele kursused ja õpib käesoleval hetkel abikoka erialal.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu O.V vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma