3-14-51368/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51368 Haldusasi Pühamäe Arenduse OÜ kaebus Rae Vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7 kajastuvate nõuete 1-8 tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus Pühamäe Arenduse OÜ-le.

2. Tagastada läbivaatamatult Pühamäe Arenduse OÜ esialgse õiguskaitse taotlus.

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitaja esindajale ja Rae vallale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 03.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7 kajastuvate nõuete 1-8 tühistamiseks.

Koos kaebusega esitati taotlus Rae Vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7 kajastuvate nõuete 1-8 kehtivuse peatamiseks esialgse õiguskaitse korras kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

1.1. Kaebuse esitaja selgitab, et on Rae vallas, Peetri külas asuva Koidu kinnistu, registriosa numbriga 1431302 (edaspidi Koidu kinnistu) kaasomanik. Kaasomandi osa suuruseks on 75 000 /

78 400 (tl 14 ja pöördel).

21.06.2005 korraldusega nr 764 „Peetri küla Koidu kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähtetingimuste kinnitamine“ (tl 15-16 pöördel) algatas Rae Vallavalitsus Koidu kinnistu detailplaneeringu.

21.06.2005 sõlmisid Rae Vallavalitsus ja OÜ Henwood Trade (äriregistrist 01.11.2013 kustutatud) lepingu (tl 17 ja pöördel), mille alusel kohustus OÜ Henwood Trade muuhulgas korraldama detailplaneeringu koostamise.

23.09.2008 võttis Rae Vallavalitsus vastu korralduse nr 1174 „Peetri küla Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähtetingimuste kinnitamine“ (edaspidi 2008.a Lähtetingimused) (tl 18-19 pöördel), mille punktis 1 tunnistati 21.06.2005 korraldus nr 764 kehtetuks ning punktis

2 algatati uus detailplaneeringu kehtestamine, mis oma olemuselt sarnanes varasemaga. Korralduse punktis 6 kinnitati lähtetingimused.

Alates 11.11.2009 on detailplaneeringu koostamist korraldanud Pühamäe Arenduse OÜ. Seda asjaolu kinnitab Rae Vallavalitsuse 05.01.2011 kiri nr 6-2/10/3000 (tl 20-21). Vastustaja on Pühamäe Arenduse tegevust arendajana aktsepteerinud.

Juulis 2009 esitati Rae vallale detailplaneeringu kavand. Seda asjaolu kinnitab Rae Vallavalitsuse 06.07.2010 kiri nr 6-2/3000 (tl 22), milles on informeeritud, et detailplaneeringu kaust asub Rae valla Maa-ametis. Lisaks on Rae Vallavalitsus kirjutanud: „Koidu kinnistu detailplaneeringulahendus vastab hetkel põhimõtteliselt vastuvõtmise tingimustele /.../.“

01.07.2011 esitas Pühamäe Arenduse OÜ halduskohtule kaebuse kohustamaks Rae valda otsustama detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku küsimus hiljemalt kahe kuu jooksul, kuivõrd Rae vald ei olnud pikaajaliselt selles küsimuses ühtegi toimingut ega otsust teinud. Selle kohtuasja numbriks oli 3-11-1648. Pühamäe Arenduse OÜ kaebus rahuldati.

04.06.2013 korraldusega nr 597 „Peetri küla Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastu võtmata jätmine“ (tl 23-28 pöördel) Rae Vallavalitsus tühistas 23.09.2008 korralduse nr 1174.

03.07.2013 esitas Pühamäe Arenduse OÜ kaebuse 04.06.2013 korralduse nr 597 tühistamiseks ning Rae valla kohustamiseks detailplaneeringu vastu võtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise otsustamiseks. Seda kaebust menetleti kohtuasja nr 3-13-1440 raames. Rae vald võttis kaebuse õigeks, mille tulemusel Pühamäe Arenduse OÜ kaebus rahuldati.

06.01.2014 toimus Pühamäe Arenduse OÜ ja Rae valla kohtumine, kus arutati detailplaneeringuga seonduvat (tl 29). Pühamäe Arenduse OÜ arvates jõudsid pooled kokkuleppele, millises osas detailplaneeringu kavandit täiendada.

23.05.2014 Tallinna Halduskohus trahvis Rae valda haldusasjas nr 3-13-1440 tehtud otsuse täitmata jätmise eest (tl 30-33).

07.05.2014 kirjaga nr 8-8/2909 edastas Rae vald Pühamäe Arenduse OÜ-le Korralduse nr 788 „Peetri aleviku Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu ning palus selle osas arvamust.

27.05.2014 esitas Pühamäe Arenduse OÜ oma arvamuse (tl 34-36), millest nähtub, et ta ei nõustu Korralduse nr 788 lisa 1 punktiga 7.

03.06.2014 andis Rae Vallavalitsus eelnevale vaatamata Korralduse nr 788 (tl 37-42 pöördel), mille lisa 1 punktis 7 sätestati järgmised alapunktid: punkt 7.1: „läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused“; punkt 7.2: „ette näha meetmed põhjavee kaitseks“;

punkt 7.3: „ette näha meetmed, mis välistavad ehitamise käigus ohtlike ainete pinnasesse sattumise“; punkt 7.4: „välja selgitada puurkaevu reaalne asukoht ning kanda see koos sanitaarkaitsealaga / hooldusalaga planeeringujoonisele“; punkt 7.5: „lahendada juurdepääsuteed, mis peavad olema esimeses järgus välja ehitatud, vähemalt kahele olemasolevale avaliku kasutusega teele“; punkt 7.6: „välistada ärimaadele planeeritavate tegevuste seast tegevused, mis võiksid põhjustada ebameeldivaid lõhnu, kiirgust, soojust, vibratsiooni või valgusreostust“; 7.7: „välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud, mille tulemuste alusel on võimalik detailplaneeringus seada planeeringuga kavandatu elluviimise keskkonnatingimused ja vajadusel määrata ehitised, mille projekti koostamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine“; punkt 7.8: „detailplaneeringu seletuskirjas tuleb sisuliselt ja võimalikult detailselt analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt planeeritavatest tegevustest“.

06.06.2014 kirjas nr 6-1/4057 (tl 43-57) informeeris Rae Vallavalitsus Pühamäe Arenduse OÜ-d Korraldusest nr 788 ning palus esitada hiljemalt 21.07.2014 täiendatud detailplaneeringu.

20.06.2014 saatis Pühamäe Arenduse OÜ Rae Vallavalitsuse 06.06.2014 kirjale nr 6-1/4057 vastuse (tl 58-61). Samuti esitas Pühamäe Arenduse OÜ täiendatud planeeringulahenduse, v.a Korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7 nõutud täiendused.

1.2. Kaebaja selgitab, et soovib teostada Koidu kinnistu osas omandiõigust ning ehitada sellele hooned. Selleks on planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 2 p 1 alusel vajalik detailplaneeringu olemasolu.

03.06.2014 andis Rae Vallavalitsus Korralduse nr 788. Pühamäe Arenduse OÜ leidis ja leiab endiselt, et iseenesest oli sellise haldusakti sellisel kujul vastuvõtmine tervikuna ebavajalik. Rae vald on planeerimismenetlust taas venitanud. Olulisem on aga, et Korralduse nr 788 lisa 1 punktis

7 on õigusvastaselt kehtestatud sisuliselt uued detailplaneeringu lähtetingimused. Rae vald on 06.06.2014 kirjas nr 6-1/4057 palunud, et Pühamäe Arenduse OÜ esitaks Korralduse nr 788 kohaselt täiendatud detailplaneeringu projekti hiljemalt 21.07.2014. Võib eeldada, et juhul kui Pühamäe Arenduse OÜ Rae valla nõuet ei täida, jäetakse Koidu kinnistu detailplaneering vastu võtmata.

Kaebaja leiab, et Korralduse nr 788 punktiga 7 on rikutud tema järgmisi õigusi. Esiteks piiratakse Korralduse nr 788 lisa 1 punktiga 7 jätkuvalt Koidu kinnistu omandiõiguse teostamist. Pühamäe Arenduse OÜ-l on õigus sellele, et avalik võim, sealhulgas kohalik omavalitsus, ei takistaks omandiõiguse teostamist õigusvastaselt. Kuivõrd Korralduse nr 788 lisa 1 punkt 7 on õigusvastane, on ka kaebaja omandiõigust piiratud õigusvastaselt.

Teiseks rikutakse Pühamäe Arenduse subjektiivset avalikku õigust heale haldusele. Riigikohus on 17.02.2003 lahendi nr 3-4-1-1-03 punktis 16 leidnud: „Euroopa õigusruumis tunnustatud põhimõtete analüüs viib järeldusele, et PS §-st 14 tuleneb isiku õigus heale haldusele, mis on üks põhiõigustest.” Õiguskirjanduses selgitatakse, et subjektiivne avalik õigus heale haldusele hõlmab muuhulgas järgmist: (i) kaalutlusõiguse nõuetekohane teostamine, (ii) mõistlik menetlusaeg, (iii) ärakuulamisõiguse tagamine. Praegusel juhul on Rae vald rikkunud Korralduse nr 788 lisa 1 punktiga 7 eelkõige järgmisi hea halduse elemente: (i) Rae vald on väärkasutanud kaalutlusõigust,

(ii) Rae vald on taas venitanud menetlust.

1.3. Korralduse nr 788 lisa 1 punktil 7 on kaks peamist kaalutlusviga. Esiteks on punkt 7 põhjendamata. Esitatud nõudmiste juures ei ole esitatud nõude õiguslikku alust ega selgitatud, mida täpsemalt vald nõutuga soovib, millest tulenevalt ei ole võimalik korraldust ka nõuetekohaselt täita (vt kaebuse punktid 3.3.4.4. -3.3.4.9.).

Teiseks ei ole Rae vald punkti 7 aluseks olevaid faktilisi asjaolusid piisava põhjalikkusega välja selgitanud. Rae vald on eksinud seoses faktiliste asjaoludega järgmiselt.

Korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7.4 on nõutud, et Pühamäe Arenduse OÜ selgitaks välja puurkaevu asukoha. Kaebaja märgib, et temale teadaolevalt planeeritaval alal puurkaevu ei asu. Seega pole nõue vähimalgi määral õigustatud.

Korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7.5 on nõutud juurdepääsu ehitamine vähemalt kahele avalikult kasutatavale teele. Rae vald on ebaõigesti jätnud arvesse võtmata, et detailplaneeringu kavandis on juba mitu juurdepääsu kolmele avalikult kasutatavale teele. Pühamäe Arenduse OÜ selgitas oma 27.05.2014 vastuses, et planeeritud on kolm juurdepääsu Kuldala teele, Vana-Tartu maanteele ja Tartu maanteele. Korralduse nr 788 lisa 1 punktist 8.4 nähtub, et Rae vallale on saanud see info ka teatavaks.

Korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7.7 on nõutud, et Pühamäe Arenduse selgitaks välja võimalikud keskkonnamõjud. Kaebajale arusaamatult ei ole Rae vald arvesse võtnud, et keskkonnamõju terviklik eelhindamine on kajastatud Koidu kinnistu detailplaneeringu 4. peatükis. Kaebaja juhtis Rae valla tähelepanu sellele asjaolule oma 27.05.2014 arvamuses.

1.4. Pühamäe Arenduse leiab, et Korralduse nr 788 lisa 1 punkt 7 ei ole osalt kooskõlas ka kehtiva õigusega.

Korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7.1 on kohustatud Pühamäe Arenduse OÜ-d kaaluma detailplaneeringu kavandis läbi võimalikud avariiolukorrad ning nende vältimise meetmed. See, milliseid küsimusi tuleb ja saab detailplaneeringus käsitleda, on reguleeritud PlanS § 9 lõikes 2. Nimetatud normist ei nähtu, et detailplaneeringu osaks peaks olema avariide riskianalüüs. PlanS §

6 lõikest 3 ning § 7 lõikest 6 nähtub, et hädaolukorra riskianalüüs teostatakse üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu puhul.

Korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7.4 on kirjas, et Pühamäe Arenduse OÜ peab selgitama välja puurkaevu asukoha ning kandma selle planeeringujoonisele. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et planeeritaval alal puurkaevu ei asu. Juhul, kui Rae vald aga soovib sinna puurkaevu rajamist, siis tuleks arvestada veeseaduse (VeeS) regulatsiooniga. Puurkaevu rajamine on reguleeritud VeeS §- is 30. Selle kohaselt ei pea olema puurkaevu asukoht märgitud detailplaneeringus. VeeS § 30 lg 3 alusel kohalik omavalitsus arvestab puurkaevu rajamise taotluse menetlemisel detailplaneeringuga.

Pühamäe Arenduse OÜ on seisukohal, et kõik Korralduse nr 788 lisa 1 punkti 7 nõuded on vastuolus 2008.a Lähtetingimustega. Viimati nimetatud dokument on endiselt kehtiv ja seda pole muudetud. Tekkinud on olukord, kus paralleelselt kehtivad kaks erineva sisuga haldusakti. Tulenevalt pole võimalik aru saada, millistest tingimustest peab detailplaneeringu kavandi koostamisel lähtuma.

1.5. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on vajalik, kuna vastasel juhul võib Pühamäe Arenduse OÜ õiguste kaitse osutuda hiljem raskendatuks või võimatuks.

Nimelt on Rae vald kohustanud Pühamäe Arenduse OÜ-d 06.06.2014 kirjas nr 6-1/4057 täiendama detailplaneeringu kavandit vastavalt Korraldusele nr 788 hiljemalt 21.07.2014. Seega on Pühamäe Arenduse OÜ sunnitud täitma ka õigusvastast Korralduse nr 788 lisa 1 punkti 7. Juhul, kui Pühamäe Arenduse OÜ jätab selle tegemata, võib Rae vald otsustada detailplaneeringut mitte vastu võtta ning jätta avaliku väljapaneku korraldamata. Seega eksisteerib risk, et kaebaja õigusi rikutaks veelgi. Pühamäe Arenduse OÜ vaidlustaks sellise haldusotsuse ning paluks selle liitmist käesoleva haldusasjaga. Kaebaja peab otstarbekamaks, kui Korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7 kajastuvate nõuete kehtivus peatatakse. Sellisel juhul oleks välistatud, et Rae vald jätaks detailplaneeringu kehtestamata Korralduse nr 788 õigusvastase punkti täitmata jätmise tõttu.

Pühamäe Arenduse OÜ leiab, et tema huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on avalikust huvist kaalukam. Kaebaja leiab siinkohal, et avalikuks huviks ei saa kindlasti olla see, et Rae vald jätkaks planeerimismenetlust osaliselt õigusvastase Korralduse nr 788 alusel. Olgu korratud, et kui Rae vald peaks jätma detailplaneeringu Korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7 kajastuvate nõuete täitmata jätmise tõttu vastu võtmata, siis Pühamäe Arenduse OÜ vaidlustaks selle otsuse.

Kaebaja on seisukohal, et esialgsel õiguskaitsel ei oleks negatiivseid tagajärgi. Korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7 kajastuvate nõuete kehtivuse peatamine ei kahjustaks Rae valla ega avalikke huve. Rae vallal on võimalik planeerimismenetlust vaatamata käesolevale kohtuvaidlusele jätkata. Juhul, kui halduskohus Pühamäe Arenduse OÜ kaebust ei rahulda ning vaidlustatud punktist 7 tulenevad nõuded jäävad kehtima, on hiljem võimalik detailplaneeringut muuta.

Pühamäe Arenduse OÜ hindab oma kaebust perspektiivikaks. Asjakohane põhjendus on esitatud kaebuse peatükis 3 „Kaebuse põhjendus“.

2. 04.07.2014 kohtunõudega palus kohus vastustajal esitada kohtule omapoolne seisukoht Pühamäe Arenduse OÜ esialgse õiguskaitse taotlusele. Samuti palus kohus vastustajal oma vastuses selgitada, mida täpselt tähendab vaidlustatud punkt (sh milliseid kohustusi ja kellele vaidlustatud korralduse lisas 1 p 7 toodu kaasa toob seoses detailplaneeringu edasise menetlusega).

3. 09.07.2014 saabus kohtule Rae valla seisukoht, milles Rae vald vaidleb Pühamäe Arenduse OÜ esialgse õiguskaitse taotlusele vastu.

Rae vald on seisukohal, et Rae Vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr 788 (edaspidi vaidlustatud korraldus) lisa 1 punkti 7 alapunktides 1-8 toodu kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud ega vajalik. Vaidlustatud korralduse lisa 1 punktis 7 toodu ei riku Pühamäe Arenduse OÜ õigusi ega venita detailplaneeringu menetlust, kuivõrd vaidlustatud korralduse lisa 1 punktis 7 toodud tegevused on Rae vallale kui detailplaneeringu koostamise korraldajale vajalikud Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) vastuvõtmise osas kaalutlusotsuse tegemiseks. Vaidlustatud korralduse lisa 1 punktis 7 on tulenevalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu läbiviimise tulemustest loetletud tegevused, mille abil on võimalik täita planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lõike 2 punktis 8 toodud detailplaneeringu ülesanne, s.o seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral määrata ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Lisaks selgitab Rae vald, et vaidlustatud korralduse lisa 1 punkti 7 alapunktides 1-8 toodu toob endaga kaasa detailplaneeringu materjalide täpsustamise vajaduse, kuna detailplaneeringu materjalid neid teemasid ei käsitle. Vaidlustatud korraldusega võttis Rae Vallavalitsus vastu kaalutulusotsuse mitte algatada detailplaneeringu strateegilist hindamist. Nimetatud kaalutlusotsus oli võimalik teha eeldusel, et vajalikud keskkonnatingimused kajastuvad detailplaneeringu materjalides ning et need on võimalik detailplaneeringu materjalidesse sisse viia edasise detailplaneeringu menetluse käigus. Kuna Pühamäe Arenduse OÜ kui Koidu kinnistu kaasomanik ja detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik teab kõige paremini, milline on Koidu kinnistu hetkeolukord ja milliseid tegevusi ta soovib planeeringualal detailplaneeringu kehtestamise järgselt teostama hakata, siis palus Rae vald Pühamäe Arenduse OÜ-l vaidlustatud korralduses toodud tähelepanekutele vastavalt detailplaneeringu materjale korrigeerida. Kui Pühamäe Arenduse OÜ talle antud tähtaja jooksul (hiljemalt 21.07.2014) vastavaid täpsustusi detailplaneeringu materjalidesse ei tee või keeldub neid tegemast, siis on Rae vald detailplaneeringu koostamise korraldajana ise kohustatud vastavad täiendused detailplaneeringu materjalidesse tegema.

Keskkonnatingimuste kajastamine detailplaneeringus on vajalik eelkõige PlanS § 9 lõike 2 punktis

8 sätestatud nõude täitmiseks ning see on ka avalikkuse huvides, et avalikkusele oleks teada, milliseid kaitsemeetmeid keskkonna reostumise ärahoidmiseks planeeringualal rakendatakse ja millised keskkonnale ohtlikud tegevused ei ole seal lubatud.

Eeltoodust tulenevalt palub Rae vald jätta Pühamäe Arenduse OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. HKMS § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel välja selgitama selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud või kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada.

Kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmine antud juhul ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.

Niisiis eeldab kohus, et kaebaja poolt esitatud faktilised väited on tõendatud ning põhjendab kaebuse tagastamist kaebeõiguse puudumise tõttu alljärgnevalt.

4.1. Kaebaja palub tühistada Rae Vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7 kajastuvad nõuded 1-8.

Viidatud Korraldusega nr 788 „Peetri aleviku Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ (tl 37-42 pöördel) otsustas Rae Vald mitte algatada Peetri aleviku Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (resolutsiooni p 1). Samas vormistas Rae vald Korralduse nr 788 juurde Lisa 1, mille punktis 7 sätestati järgmised alapunktid: 7.1: „läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused“; 7.2: „ette näha meetmed põhjavee kaitseks“; 7.3: „ette näha meetmed, mis välistavad ehitamise käigus ohtlike ainete pinnasesse sattumise“; 7.4: „välja selgitada puurkaevu reaalne asukoht ning kanda see koos sanitaarkaitsealaga / hooldusalaga planeeringujoonisele“; punkt 7.5: „lahendada juurdepääsuteed, mis peavad olema esimeses järgus välja ehitatud, vähemalt kahele olemasolevale avaliku kasutusega teele“; 7.6: „välistada ärimaadele planeeritavate tegevuste seast tegevused, mis võiksid põhjustada ebameeldivaid lõhnu, kiirgust, soojust, vibratsiooni või valgusreostust“;

7.7: „välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud, mille tulemuste alusel on võimalik detailplaneeringus seada planeeringuga kavandatu elluviimise keskkonnatingimused ja vajadusel määrata ehitised, mille projekti koostamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine“; 7.8: „detailplaneeringu seletuskirjas tuleb sisuliselt ja võimalikult detailselt analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt planeeritavatest tegevustest“.

06.06.2014 kirjaga (tl 44-57) palus Rae vald kaebajal korrigeerida Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjale vastavalt eelpool märgitud korralduses toodud tähelepanekutele hiljemalt 21.07.2014.

Kohus leiab, et tegemist on menetlustoiminguga detailplaneeringu menetluses, mitte haldusaktiga.

Ka Riigikohus on oma 17.11.2011 määruses nr 3-3-1-64-11 selgitanud, et KSH algatamata jätmise otsus on menetlustoiming detailplaneeringu menetluses. Kuivõrd antud juhul vaidlustab kaebaja koos KSH algatamata jätmise otsusega vastu võetud Lisa 1 punkti 7, milles märgituga paluti arvestada ja detailplaneeringu materjale vastavalt korrigeerida, siis leiab kohus, et ka antud vaidlusaluse otsuse osa näol on tegemist menetlustoiminguga.

4.2. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Riigikohus kordas oma 17.11.2011 määruses nr 3-3-1-64-11, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul reeglina võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist (Riigikohtu 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Piirangud menetlustoimingute iseseisvale vaidlustamisele on nähtud ette haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõtetest lähtuvalt. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamise võimalus muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks (Riigikohtu 28.02.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p 20).

Sellest üldreeglist esinevad aga mõned erandid. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest (Riigikohtu 21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-10, p 21 ja selles viidatud lahendid).

Menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav ka siis, kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus saab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes (sisuliselt) õiguspärane (vt ka Riigikohtu 21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3- 3-1-39-10, p 21 ja selles viidatud lahendid; planeerimismenetlusega seoses vt 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 10). Kehtiv õigus ei määra, millised menetlusnormide rikkumised on käsitatavad eelnimetatud tähenduses oluliste ja ilmsete menetlusvigadena. Menetlusvea olulisus sõltub konkreetse haldusmenetluse liigist, eesmärgist ning menetluse õigusliku regulatsiooni eripärast (Riigikohtu halduskolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p 21).

Käesolevas asjas ei vaidlusta kaebaja mitte keskkonnamõju hindamise algatamata jätmist vaid koos selle otsusega seatud täiendavaid tingimusi, mis seati detailplaneeringule.

Kohus leiab, et täiendavate nõudmiste esitamine detailplaneeringule on lubatav lähtudes detailplaneeringule pandud ülesannetest ning planeerimise üldistest põhimõtetest. Selliste tingimuste seadmine on kohtu arvates menetlustoiming, mis ei saa iseseisvalt rikkuda kaebuse esitaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kohus saab vastavate tingimuste põhjendatust hinnata alles koos lõpliku haldusaktiga ehk siis antud juhul, üksnes siis, kui kohalik omavalitsus peaks otsustama detailplaneeringu jätta vastu võtmata.

Samas on vastustaja kohtule 09.07.2014 esitatud seisukohas avaldanud, et juhul kui kaebaja vastavaid täiendusi detailplaneeringu materjalidesse ei tee või keeldub neid tegemast, siis vastustaja detailplaneeringu koostamise korraldajana on kohustatud ise vastavad täiendused detailplaneeringu materjalidesse tegema, kuna keskkonnatingimuste kajastamine on vajalik tulenevalt PlanS § 9 lg 2 p 8, samuti avalikkuse huvides, et oleks teada, milliseid kaitsemeetmeid keskkonna reostumise ärahoidmiseks planeeringualal rakendatakse ja millised keskkonnale ohtlikud tegevused ei ole detailplaneeringu alal lubatud (vt tl 72).

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusaluse menetlustoiminguga ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi sõltumata tehtavast lõppotsusest rikutud, millest tulenvalt ei ole menetlustoimingu vaidlustamine ka lubatud.

Kaebaja ei ole ka välja toonud, milliseid kaebaja mittemenetluslikke õigusi rikub vaidlustatud korralduse Lisa 1 p 7 sõltumata tulevikus välja antavast haldusaktist. Vastupidi kaebaja leiab, et vaidlustatud menetlustoimingu tulemusel antakse välja haldusakt, millega keeldutakse detailplaneeringut vastu võtmast. Sel põhjusel menetlustoimingu haldusaktist eraldi vaidlustamine ei ole aga lubatav.

Ka ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga selles, et vaidlustatud Korralduse Lisa 1 p 7 õigusvastasuse tuvastamata jätmise korral annab vastustaja vältimatult välja kaebaja õigusi rikkuva haldusakti. Nimelt on kaebajal võimalik oma seisukohti vajadusel täiendavalt põhjendada (või viidata juba esitatud seisukohtadele) ning taotleda menetluse jätkamist kaebaja poolt esitatud detailplaneeringu materjalide alusel. Lisaks on vastustaja kohtule avaldanud, et detailplaneeringu koostamise korraldajana teeb ta ise vajadusel veel täiendused planeeringusse. Seejärel peab vastustaja tegema kaalutletud ja põhjendatud otsuse, milles ta peab arvesse võtma ka kaebaja seisukohti või nende arvestamata jätmisel selle ära põhjendama. Seega ei saa antud hetkel kindlalt väita, et vastustaja annab välja kaebaja õigusi rikkuva haldusakti. Juhul, kui vastustaja seda siiski peaks tegema on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta esitades tühistamiskaebuse detailplaneeringu vastuvõtmata jätmise otsusele.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist ka olukorraga, kus oleks selge, et vastustaja oleks teinud sedavõrd olulise ja ilmse vea, millisel juhul saaks juba menetluse käigus jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes (sisuliselt) õiguspärane. Sellisele järeldusele ei saa jõuda ka kaebaja poolt avaldatud andmete põhjal, mille kohaselt on otsuses mitmed olulised faktilised asjaolud välja selgitamata jäetud (puurkaevu ja juurdepääsuteede küsimus ning, et detailplaneeringu terviklik keskkonnamõjude eelhindamine on kajastatud Koidu kinnistu detailplaneeringu 4 peatükis) ning, et kaebaja arvates ei ole õiguspärane nõuda detailplaneeringu materjalide täiendamist Korralduse Lisas 1 p 7 märgitud ulatuses ning, et puuduvad põhjendused, miks vastavaid andmeid nõutakse.

Kohus leiab, et vaidlustatud Korralduse Lisas 1 p 7 alapunktidest 1-8 ei saa kuidagi järeldada, et nende tulemusel võetakse vastu õigusvastane õigusakt. Lisaks selgitab kohus, et kuivõrd tegemist on menetlustoiminguga, siis ei laiene sellele sellised põhjendamisnõuded nagu haldusaktile (vt HMS § 5 lg 1 ja 36 lg 1 p 4).

5. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab Pühamäe Arenduse OÜ esitatud kaebuse HKMS § 121 lg

2 p 1 alusel.

6. HKMS § 249 lg 3 viimane lause sätestab, et kohus jätab esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Kohus leiab, et, kuna kohus tuvastas kaebuse läbivaatamatult tagastamise aluse esinemise (HKMS § 121 lg 2 p 1), millest tulenevalt ei saa kaebajal esineda ka õiguskaitsevajadust (HKMS § 249 lg 1) tuleb jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

7. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele ei kuulu.

8. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik