3-14-51458/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51458 Määruse kuupäev 12.07.2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Eero Mango taotlus varjupaigataotleja XXX´i kinnipidamiseks ja Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Istungil osalenud isikud Lõuna prefektuuri esindaja – Eero Mango Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX (sündinud 08.04.1987, Egiptuses) Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Kristi Ockba. Resolutsioon Anda luba XXX´i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 12. juulist 2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni paigutada isik Tartu arestimajja. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 12.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Eero Mango taotlus varjupaigataotleja XXX´i kinnipidamiseks ja Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.

Taotluse kohaselt teatas 10.07.2014.a kell 22.40 Vene Föderatsiooni piirivalve, et nad nägid just kahe isiku ebaseaduslikku piiriületust suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki piiripunkti lähedasel alal. Piusa kordonist ja Koidula raudteepiiripunktist väljusid häiregrupid ning kell 23.10 peeti Koidula külas Värska vallas Põlvamaal kinni kaks meessoost isikut. Isikutel puudusid dokumendid, enda sõnade kohaselt on nad Egiptuse Araabia Vabariigi kodanikud. Isikud olid läbimärjad ja külmunud. Kohale kutsuti kiirabi. Isikutel puudusid dokumendid ja oli alust arvata, et tegu on ebaseaduslikult ajutise kontrolljoone ületanud isikutega. Isikud toimetati ööseks Koidula raudteepiiripunkti.

Piirivalve poolt koos jäljekoeraga kontrolliti võimalikku piiriületuskohta ja selle lähiümbrust ning sealt edasist liikumisteekonda kuni kinnipidamiskohani. Leitud on nii jalatsijälgede fragmente kui ka esemeid (riided, mobiiltelefon, šokolaadi tahvlid, passi tükid jne.) mis arvatavasti kuuluvad kinnipeetud isikutele.

Isikute edasise kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast Egiptuse Araabia Vabariigi kodanikuks XXX; sündinud 08.04.1987.a (27-aastane) Egiptuses; perekonnaseis: vallaline; haridus: kõrgharidus, emakeel: araabia keel, valdab ka vähesel määral inglise keelt, elukoht: Ayash küla, Elmehalla Alkobra piirkond Egiptus.

Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused.

Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 10.07.2014.a kell 22.40 – 23.15 Põlvamaal, Värska vallas, Koidula külas, ületas ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoont VPT 346 (-300m) koordinaatidel N57 50 02,1 E027 35 22,1 suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik XXX grupis koos Egiptuse Araabia Vabariigi kodaniku XXX`iga (sünd. 05.02.1977.a). Alustatud on kriminaalmenetlus.

Käesoleval juhul ei ole XXXil kaasas ühtegi reisidokumenti, mis kinnitaksid, et isik on Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik. Isiku asjade läbivaatlusel leiti Moskva-Pihkva rongipilet. Isikud on andnud erinevaid seletusi ja ütlusi mis ei ole järjekindlad ja kohati on vastukäivad.

Esmasel vestlusel tõlgi vahendusel selgitas XXX, et saab aru, et on Eestis ning ta on pärit Egiptusest ja soovib siia jääda. Oma sõnade kohaselt lahkus ta Egiptusest novembris 2013. aastal sooviga leida paremat tööd. Egiptusest lahkus, kuna seal ei olevat talle kohta, erinevad rühmitused tegutsevad ja seal on keeruline elada. Seal on olukord halb, pole tööd ning elu on kehv. Ülikooli lõpetades ei ole võimalik leida erialast tööd. Eestis soovib ta paremat elu ja töötada. Kodumaal pole surma ega tapmise ohtu. Siin on Euroopa riik ja elu parem. Ei ole lugenud selle riigi kohta. Pass on kadunud, kadus piiri juures. Viisa Venemaale sai Venemaa saatkonnas Egiptuses Kairos. Ei mäleta palju see maksis. Viisa sai üheks kuuks. Ise vormistas. Ei mäleta kuna lahkumine täpsemalt aset leidis. Kairost lendas lennukiga Moskvasse. Reisis üksi. Moskvas elas pargis, ei tundnud seal linnas kedagi. Kaaslasega kohtus juhuslikult vahetult enne piiriületust.

Isik oli alates 10.07.2014.a kell 23.10 kuni 48-tunniks kinni peetud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1, § 19 lg 1 alusel. 11.07.2014.a kell 13.20 avaldas isik Politseija Piirivalveametile soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 3, 4 alusel, millega on XXX alates 11.07.2014.a kell 13.20 kinni peetud.

XXXil puuduvad reisidokumendid, ta on tuvastatud isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. XXXi sõnade kohaselt viibis ta mõnda aega Venemaa Föderatsioonis. Isikul on võimalus koheselt, kui ta saabub riiki, küsida varjupaika. Saabudes Vene Föderatsiooni rahvusvahelisse lennujaama, oli isikul võimalus kontakti astuda ametivõimudega, et oma varjupaigataotlust esitada. Isiku käitumine on näidanud, et tema eesmärk ei olnud jõuda Eesti Vabariiki, vaid ükskõik millisesse Euroopa Liidu riiki. Isik on seda ka ise tunnistanud. Isik on öelnud, et soovib Eestis õppida. Selleks, et õppima asuda Eesti Vabariigis, on võimalik taotleda elamisluba õppimiseks ja kõige lihtsam viis taotluse esitamiseks on pöörduda Eesti saatkonna poole. Võttes arvesse isiku käitumist ja tema tegevusi, millega ta on toime pannud korduvaid rikkumisi ehk isik viibis ebaseaduslikult Venemaal, lahkus sealt ja saabus Eestisse ebaseaduslikult, võib esineda oht, et isik võib põgeneda.

VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt võib varjupaigataotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks, riiki saabumise ja riigis viibimise asjaolude kontrollimiseks ning varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks eelkõige kui on olemas põgenemisoht.

Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid. Sellise järelduse tegemiseks annavad alust eelkõige kaebaja enda sõnad, mille kohaselt oli tema eesmärgiks jõuda ükskõik, millisesse Euroopa riiki ja parandada oma elutingimusi.

Lähtudes XXXi antud seletustest ja vähesest ajalisest faktorist vajavad veel täpsustamist asjaolud isikusamasuse, kodakondsuse ning riiki saabumise kontrollimiseks ja tuvastamiseks.

Isikul puuduvad reisidokumendid, ta on tuvastatud isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Lisaks viitavad isiku saabumise ja käitumise asjaolud ning pidevalt muutuvate selgituste andmine võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele. Isik ise on nö kaotanud oma dokumendi vahetult enne/pärast ebaseadusliku piiriületust raskendades sellega isiku, tema kodakondsuse tuvastamist.

Pole jõutud teostada ka kõiki VRKS §15 nimetatud esmaseid toiminguid mis tuleb pärast varjupaigataotluse esitamist teha ja on vajalikud edasise varjupaiga menetluse läbiviimiseks. Samuti pole seega välistatud, et isiku suhtes võib esineda VRKS § 361 lg 2 p 7 asjaolu.

Antud juhul pole isiku poolt väljatoodud konkreetseid ja mõjuvaid põhjuseid varjupaiga vajaduseks. Varjupaiga taotleja tegelik eesmärke on asuda Euroopasse muul põhjusel, sealhulgas leida tööd ja parandada oma elutingimusi. Isiku ütluste kohaselt ei ole tema elu koduriigis ohus, kuid ta ei ole nõus koju tagasi minema.

Isiku jätkuva kinnipidamise vajalikkust hinnatakse koheselt pärast varjupaiga intervjuu läbiviimist, mille käigus tuvastatakse isiku varjupaigamenetluse kaitsevajaduse hindamiseks olulised asjaolud. Isiku kinnipidamise aluste äralangemisel vabastatakse isik kinnipidamiskeskusest koheselt.

Võimalik oleks isik paigutada majutuskeskusesse (VRKS § 34 lg 1) ja kohaldada isiku suhtes VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, kuid taoline variant ei teeniks niivõrd efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt.

Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, ei pea Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur proportsionaalseks XXXi viibimist vabaduses. Seega taotleb PPA halduskohtult VRKS § lg alusel loa varjupaigataotleja XXXi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni varjupaiga taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.

VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

Käesoleval juhul on Politseija Piirivalveamet esitanud halduskohtule taotluse XXXi kinnipidamiseks ja viidanud kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2, 3, 4 ja 7. (On vaja kontrollida isikusamasust, tema kodakondsust, riiki saabumise ja viibimise õiguslikke aluseid, on vaja välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, kui on olemas põgenemise oht ning samuti on vaja kontrollida, kas esineb isiku üleandmise vajadus).

Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel; kas VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

Kohtuistungil selgitas XXX, et ta saab aru, et on Eestis ning ta on pärit Egiptusest ja soovib siia jääda. Ta lahkus Egiptusest novembris 2013. aastal Venemaale, kus töötas mitmesugustes kohtades, magas parkides koos teiste moslemitega. Raha sai tal otsa, ta tundis end kui hävinud inimesena. Moskva on väga kallis linn ja ta tahtis leida paremat tööd ja elu Euroopa Liidus. Ta jõudis Venemaa ja Euroopa Liidu piirilinna, kus kohtas kaaslast ja nad läksid koos metsa ja ületasid piiri, oli soine maastik ja nad said märjaks. Pass läks kaduma, ta ei mõelnud sellest, oli hirmu all. Ta saab aru, et viibib ebaseaduslikult Eestis. Ta lubab teha koostööd võimudega dokumentide taastamisel. Ta ei näinud, et kaaslane rebis oma passi katki.

Taotleja märgib, et isik toimetatakse Tartu arestimajast kinnipidamiskeskusesse esmaspäeval, s.o 14.07.2014.

Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et taotlus kuulub rahuldamisele.

Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et XXX saabus 10.07.2014 2014 õhtusel ajal ebaseaduslikult Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. XXX on esitanud 11.07.2014 Eestis varjupaigaja elamisloa taotluse.

XXXil puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Isik ise on nö kaotanud oma dokumendi vahetult enne/pärast ebaseaduslikku piiriületust raskendades sellega isiku ja tema kodakondsuse tuvastamist. Isik on tuvastatud tema enda sõnade kohaselt, seega on vaja täiendavalt kontrollida tema isikusamasust ja kodakondust ning riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste olemasolu ning varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavaid asjaolusid. Ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et isik on see, keda ta väidab end olevat. Kuna isik on saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, siis esineb ka oht tema põgenemiseks. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et isiku vabaduses viibides ei ole välistatud, et isik põgeneb Eesti Vabariigist. Sellise järelduse tegemiseks annavad alust eelkõige kaebaja enda sõnad, mille kohaselt oli tema eesmärgiks jõuda ükskõik millisesse Euroopa riiki, ta ei soovi tagasi minna Egiptusesse. Kuna eeltoodu väljaselgitamiseks tehtavad toimingud kestavad kauem kui 48 tundi, on isik vajalik halduskohtu loal kinni pidada kauemaks. Esitatud on päringud, kuid nendele vastuseid ei ole veel tulnud.

VRKS § 34 lg 1 ja § 29 kohaselt majutusasutusse paigutamine ja järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole siinkohal kohaldatavad, sest kinni peetav isik ei ole võimeline ennast üleval pidama, tal puuduvad rahalised vahendid. Kinnipidamiskohas saab kinnipeetav kolm korda päevas süüa, talle võimaldatakse igakülgne arstiabi, tal on võimalik kohtuda oma esindajatega ning viibida soojades ruumides. Mujal viibides peab isik ise oma heaolu eest hoolitsema. Kuna isikul võib tekkida raskusi samasuguste elamistingimuste leidmisel väljaspool kinnipidamiskeskust, eriti dokumentide puudumise tõttu, võib isik sattuda suuremaasse stressi ja häiruda võib tema psüühika, ta võib sattuda seaduserikkujate ohvriks. Samuti märgib kohus, et kinnipidamiskeskuses viibivad isiku kaasmaalased ja ta saab seal nendega suhelda. Ta valdab vähesel määral inglise keelt ja vabaduses on tal raske orienteeruda.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada, esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1, 2, 3, 4 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ning kinnipidamine on proportsionaalne meede. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. Seega on isiku kinnipidamine õigustatud VRKS § 361 lg 2 alusel ja vajalik ei ole, et kõik alused esineksid üheaegselt. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isikul puudub isikut tõendav dokument, mistõttu ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et isik on see, kes ta väidab end olevat.

Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni ei peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VRKS § 362 lg-st 2, HKMS § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1 rahuldab kohus Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Eero Mango taotluse ja annab loa XXXil´i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 12.07.2014 kuni VRKS § 361 lõikes

2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku kinnipidamise aluste äralangemisel vabastatakse isik kinnipidamiskeskusest koheselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova kohtunik